(Petro)dollari tervis

Russia Holds "De-Dollarization Meeting": China, Iran Willing To Drop USD From Bilateral Trade | Zero Hedge
Petrodollari lõpp. Venemaa ja Hiina (nende varjus ja nendega ka India ja Brasiilia) istuvad laua taga ja lepivad kokku dollari kui rahvusvahelise kaubanduse reserv valuuta kasutamisest loobumisest.

Eel lepingud sõlmitud

Gazprom on sõlminud suuremate gaasi ja nafta ostjatega lepingud, et lähitulevikus hakatakse maksma eurodes.

Kaos, kuidas need pangaülekanded käisidki läbi ameerika pankade. Jänkide poolt arvete blokeerimine jne, on see sulle peale pläraajamise tähtsusetu.

Kui need pangad, millest siin räägitakse, on Lääne pangad, siis need ei pruugi tulevikus, Venemaa jaoks enam erilist tähtsust omada. London ja New York pidavat praegu oma võimu finantskeskustena kaotama.

Huvitav, kas B-2 pommitajad, mida USA Euroopasse saatis, et "tutvuda" ja "harjutada" siinsete oludega, on ähvarduseks Venemaale, et see nii sõnakuulmatult dollarist loobuda tahab

The Eight Families’ Rigged Oil Game | Left Hook by Dean Henderson
Petrodollari sünnist ja elust. See artiklite sari on võetud ühest raamatust mis räägib mahhinatsioonidest nafta ümber. Olen vist paaril korral mõned huvitavad peatükid ka siia kuhugi visanud aga pead ei anna. Parandan siis ennast ja lisan selle lingi lõpuks ilusti tekkinud teemasse.
Antud artiklis on vaatluse all OPEC ja peale 2MS keerelnud "petrotormid".

V: The Guerilla Economist, mida see ka ei tähendaks ja Paul Sandhu. Teemaks on Ameerika Impeeriumi lõpp mis tähendab ka dollari lõppu muidugi. Sündmuste järjekord pole kindel. V räägitava põhjal ei tundu et lõpp tuleb rahulik. Murelikuks teeb see, et mida suuremaks sellise info tõena aktsepteerivate inimeste hulk kasvab, seda reaalsemaks ta muutub. Võib ainult fantaseerida millisesse olukorda see Eesti asetaks.

Dollar sureb 2015?

Põhjustest miks 2015 ennustatakse dollari lõppu.

Ameerika tulevik

Paistab nagu mingi ametlik lehekülg, kus tehtud Ameerika kohta ennustus.

Kas keegi oskaks kõnelda viimase saja aasta jooksul eksisteerinud ajaühikust, kasvõi aastakesestki, mil pole kõneldud kohe-kohe saabuvast dollari lõpust?

http://www.youtube.com/watch?v=TC3tINgWfQE#t=17
The Geopolitics of World War III
vast sobib teemasse

Uus maailma bank

Hiina ja India koos 21 muu riigiga on pannud käima uue Aasia suunalise panga.

Kui on käima pandud uus pank, miks lingil on siis kirjutatud bank?

Typo, sest klaviatuuril on b ja p kõrvuti

Petrodollari järgmine ohver? Totali juht de Margerie hukkus lennuõnnetuses -- tema lennuk põrkas õhkutõusmisel kokku lumekoristajaga. Vend pani kahtluse alla petrodollari: http://www.bloomberg.com/news/2014-07-05...hases.html

Rickards jagab infot. Aga kuna härra on avaldanud ka arvamust, et ei oma tähtsust kes teenis seoses sellega mis juhtus 9/11, siis tasub asja võtta ettevaatusega. Esindab ilmselt mingisugust agendat.

Kindlasti teab vend, mida räägib, olen ka tema teisi ettasteid jälginud, kuid kindlasti jätab ta paljud asjad rääkimata, sest kui vaadata Snowdeni juhtumit, siis eriti ei taheta, et tõde päevavalgele tuleks. See vend aga käib lausa enda raamatutuuril! Ei alahinda venda ja jutt, mida ta räägib, on kindlasti mõtlemapanev, aga see, kui vabalt ta infot levitab, paneb mõtlema et midagi on kalane.

Aga mis tema puhul on mokkamööda -- vend ei loobi kuupäevasid, konkreetseid majandusnumbreid ja võtab asja suht ratsionaalselt -- noh, samas ikkagi analüütik.

Samas kui vaadata, mida teeb Jaapani pank ja mida teeb kulla-hõbeda hind, jääb mulje, et väljaheide on peagi jõudma tuulutusmasinasse

Ilmselt ka Läänes saadakse aru, et praegune olukord majanduses ei saa kestma jääda ja Rickardsi kaudu antakse teada oma plaanidest. Ehk siis IMF hakkab SDRe trükkima ja maailm jätkab vanade tegijate juhtimisel. BRICSil on jälle oma ettekujutus asjadest ja siit need pinged, mida me näeme Ukrainas ja mujal, hakkavadki.

Uus liit: Venemaa, Hiina, Kazakhstan, Kyrgyzstan, Tajikistan, Uzbekistan, India, Pakistan ja Iraan seekord vastu NATO-le: http://www.zerohedge.com/news/2014-11-07...crush-nato

India ja Pakistan on leidnud ühise vaenlase, loodetavasti nad nüüd üksteist surnuks ei tuumapommita

Hiina ja Kanada leping

Hiina ja Kanada tegid otse müügi/ostu lepingu mis lubab neil kaubelda Jüäänides ja Kanada dollarites, jättes vahelt ära USA dollari.

Langev nafta hind.

Kuigi uudised räägivad, et langev nafta hind mõjutab tugevalt Venemaa majandust, siis sellel on ka muud varjuküljed. Suured pangad kes on panustanud nafta hinna tõusule, saavad kolossaalseid kahjumeid kui nafta hind jätkab laskumist ja enamus neist on "liiga suured, et kukkuda" pangad. Mis siis edasi saama hakkab, ei taha isegi mõelda

Kuskilt jäi kõrvu ütlus, et nafta hind rublades on sama mis ta koguaeg on olnud. Ei ole seda väidet kontrollinud, aga kui nafta dollari suhtes odavneb võivad venelased lihtsalt loobuda nende kasutamisest tehingute tegemisel.

Maksevõimetus

Põhjus, miks Ameerika ei saa kunagi muutuda maksejõuetuks. Prinditakse lihtsalt raha juurde

(19-12-2014 14:11 )Marconato Kirjutas:  Maksevõimetus

Põhjus, miks Ameerika ei saa kunagi muutuda maksejõuetuks. Prinditakse lihtsalt raha juurde

Ja mida venelased teistmoodi teevad?
http://majandus24.postimees.ee/3031479/g...-hoo-sisse

Raha tegelikult ei trükita juurde, lihtsalt ütlus selline. Lihtsalt toksitakse uus summa arvutisse, raamatupidamises lähevad summad suuremaks ja seep see "rahatrükkimine" siis on. Ja trükkida kah päris niisama vabalt ei saa, mingisugune kate ikkagi on. 1971 aastani oli rahal kullakate, esimese Eesti Vabariigi ajal oli raha väärtus tagatud eesti metsaga, kui mu mälu mind ei peta. Tänapäeval aga on raha tagatiseks võlanõuded: kui pangal on reaalselt 100 eurot, võib ta laenata välja 90% sellest summat, ehk 90 eurot. Et kui Juku paneb 100 eurtsi arvele ja pank laenab sellest 90 euri Mannile, siis mingi hetk, kui Juku tahab raha kätte saada pangast, teeb pank suured silmad ja ütleb, et seda raha tal ei ole. Inglise keeles selline olukord "bank run". Viimane selline olukord juhtus 2013 kevadel Küprosel. Kui selline asi juhtub, panevad pangad uksed ajutiselt kinni (Bank holiday). Seega raha väärtuse tagab võlg.

USA on raha "trükkinud" juurde suurtes kogustes, seda mitte küll täielikult laenudega, vaid kokkuleppega, mis tehtid Saudi Araabiaga 1973 aastal -- kogu maailma naftat müüakse ainult US dollarites. See tähendas, et USA võis sõna otseses mõttes trükkida oma dollareid pea lõputult, sest iga riik, mis tahtis naftat osta, vajas dollareid. Praegusel hetkel omavad pea kõik riigid, kes naftat ostavad, USA dollareid. Tänasel päeva on aga väga paljud ja väga suured riigid teinud omavahel kokkulepped, et arveldatakse kohalikus valuutas (näiteks Venemaa müüb naftat Hiinale rublades), kullas või toiduainetes vms. mis tähendab, et naftat ostvad riigid ei pea enam omama USA dollareid, seega nad vahetavad need tagasi rahvusvaluutasse ja dollarid lähevad tagasi USA-sse. Tekib raha odavnemine -- raha on nii palju, et tema väärtus langeb (inflatsioon) -- kui enne oli riigis 10 dollarit ja 10 õuna ja üks õun maksis ühe dollari, siis nüüd on jätkuvalt 10 õuna, aga dollareid 2 korda rohkem, mis tähendab, et 1 õun maksab nüüd kaks dollarit -- raha ostujõud on vähenenud, hinnad on läinud suuremaks/kaubad on kallinenud.

Raha mõõdukas odavnemine on hea, kui on vaja võlgu maksta, sest raha odavnemisega tegelikult väheneb ka võlg. Sestap üritab nii USA, kui ka Jaapan, Euroopa liit jne hoida mõõdukat inflatsiooni. Aga ega see päris hästi välja ei kuku, sest inflatsioon tekib siis, kui raha liigub ja raha liigub siis kui on tarbijaid. Tarbijaid on aga vaid siis, kui tarbijaid tahavad/julgevad osta/tarbida. Praegu on majanduses nii keerukad ja ebakindlad ajad, et tarbijad pigem hoiavad raha pangas, tuleviku tarbeks. Kui raha aga ringi ei liigu, hakkab raha väärtus tõusma ehk tekib deflatsioon. See on ohtlik mitmel põhjusel: deflatsiooni puhul laen kallineb, ehk rohkem on vaja teha tööd, et laenu maksta. Lisaks on deflatsioon oma olemuselt lõks -- tarbijad vaatavad, et eile sai 1 euro eest 1 õuna, täna saab juba poolteist õuna ja viivitab õuna ostmisega, sest loodab, et homme saab sama raha eest 2 õuna. Mida rohkem ta ootab, seda suurem on deflatsioon, seda rohkem ta jällegi ootab.

Deflatsiooni saab pidurdada intressimäärade langusega -- kui pank maksis enne raha pangashoidmise eest 10% aastas, siis taheti pangas säästusid hoida, sest summa suurenes. Kui aga intressi langetatakse näiteks 2 %-ni, ei ole raha pangas hoidmine enam nii tulus ja loodetavasti tarbitakse selle raha eest midagi.

Eelmisel kuul liigutas Rootsi enda intressimäärad nulli -- raha pangas hoidmises ei ole mitte mingit tulu. Mõned riigid aga kasutavad negatiivseid intressimäärasid -- pank võtab hoiustajatelt raha hoidmise eest raha. Kõik ikka selleks, et raha läheks ringlusesse.

Praegu maadlevad taoliste probleemidega nii USA, kui ka Jaapan, EU ja rida pisemaid riike. Venemaa seevastu on risti vastupidises olukorras -- nad tõstsid enda intressimäärad 18% peale, sest nad tahavad, et inimesed ei tarbiks nii palju/pidurdatakse inflatsiooni.

Eestis on 2014 aastal olnud nii pisukest (0,X%) inflastiooni kui deflatsiooni.