Teema hinnang:
  • 1Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Baalbeck
#1
Iidse linna varemed Ida-Lüübanonis. roomlased nimetasid seda Heliopoliseks (päikese linn). Roomlased ehitasid sinna monumente ja ühe müüri mis on maailma suurimatest kiviplokkidest tehtud.
natuke infot: http://www.world-mysteries.com/mpl_5.htm
Vasta
#2
Tsitaat:Esialgne postitaja kal
Iidse linna varemed Ida-Lüübanonis.
Ida-Liibanon on vist mõeldud.
Väga põnev (jälle need müstiliselt suured ja salapärased kivid)
Vasta
#3
Autoril on väike aps - Heliopoliseks hakkasid seda kutsuma hoopis Kreeklased.

Igatahes tegemist on üpriski huvitava kohaga, mis minu arvates võib olla üks osa nn "sirgjoonest". Ehk siis kui atlas võtta lahti, saab sirgjoone tõmmata antud juhul Liibanonist läbi Egiptuse kuni Peruuni. Kõigis nendes kohtades on kummalisi, ülisuuri kiviblokke. Muide Baalbeck on üks osa nn tsivlisatsiooni hällist, mis minu arvates teeb Baalbecki ja temaga seotud küsimused hulga vanemaks kui need tegelikult väidetakse olevat. Kahtlane on loomulikult see, et Baalbeck, väidetavalt on rajatud umbes samal ajal kui peruu indiaanlaste müstilised ehitised.

Kaldun arvama, et see ei ole juhus. On võimalik, et tolleaegsetel inimestel oli "keegi" abiks või siis oli erinevate kontinentide vahel mingi "müstiline link", mida mööda erinevad rahvused omavahel suhtlesid. Mingi vanakooli sateliitside vms.
Vasta
#4
Tsitaat:Esialgne postitaja henzukaz
...Kaldun arvama, et see ei ole juhus. On võimalik, et tolleaegsetel inimestel oli "keegi" abiks või siis oli erinevate kontinentide vahel mingi "müstiline link", mida mööda erinevad rahvused omavahel suhtlesid. Mingi vanakooli sateliitside vms.

Muistne Atlantis, mis võrudb tänapäeva Antarktisega. Selle mandri tark rahvas kas ise püstitas või aitas püstitada või õpetas püstitama erinevaid ehitisi, kusjuures plaanide ja asupaikade väljavalijateks oli ikkagi tark Atlantise rahvas.

Mis on surmkindel, on see, et kindlasti oli mingi ühendav lüli, mis tegelikult ühendas tervet maailma, kui järele hakata mõtlema. See lüli oligi minu arvates targem tsivilisatsioon meie planeedil. Ma ei näe eriti muid võimalusi, mis loogikaga vastuollu ei läheks.
Vasta
#5
hmm, baalbekis ei olegi kõige suuremad. Baalbekis on vist need seal miski 1000 tonni. Egiptuse Giza nekropolis oli mingi templi lagi ühest tervest plokist tehtud mis kaalus 1000 tonni (kujutage 1000 sõiduautot üksteise otsa panduna...).
Küll aga on ju olemas Siberis veel võimsamad monumenid, kahjuks mitte spetsiaalsetel ehitistel kasutatud vaid lihtsalt ühestest plokkidest koosnevad monumenid. http://www.para-normal.com/nuke/html/mod...=0&thold=0
Vasta
#6
umbes nõnda we
siin

[Muudetud: 20-1-2005 terep14]
Vasta
#7
Olen lugenud, et Baalbek paiknes täpselt pühal numbril 7.
Baalbeki Suure platvormi ühte korrusesse on liidetud kolm suurimat ehitusplokki, mida ühiskondlikus ehitises kunagi kasutatud. Legendi
järgi ehitasid B-i peale veeuputust uuesti üles "hiiglased".
Mis kõige põnevam -vanades araabia ürikutes on kirjas, et B-i tohutu suurtes terrassi alla paigutatud võlvistikes hoitakse hindamatuid
väätusi. Kahjuks on sinna pääsemine võimatu.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: arts
huvitav kas kunagi on üldse eksisteerinud orkid hiiglased jne? suht uskumatu on aga muud võimalust peale ufode pole ju... noh.. loogilist. huvitav kuidas need võimsad ehitised valmisid siis?
Aga kuhu jäävad võimalused kadunud kõrg-tsivilisatsioonidest, vaimdest ja igasugustest lahedatest meiega paraleelselt eksisteerivatest tsivilisatsioonidest?
Miks need ei võiks olla loogilised variandid
Vasta
#9
Sellest sirgjoonest kaardil: kui sama joon gloobusele tõmmata, kui sirge ta siis on ? Selles mõttes, et kaardi peal on maakera moonutatud mingil määral, eriti pooluste lähedalt. Äkki kaardispetsialistid teavad kui palju neid salapäraseid ehitisi sinna joone peale ikkagi jääb ? Aga muidu täitsa huvitav.
Vasta
#10
kas sealt mitte Titicaca järveni ei jõua peruus?
teatavasti kõrgel mägedes asuva järve kaldal on senimaani näha iidse sadama jälgi ning järve on kunstlikult süvistatud et vastu võtta ka suuri ookeanilaevu. mille jaoks kui ühendus merega puudub?
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Sellest sirgjoonest kaardil: kui sama joon gloobusele tõmmata, kui sirge ta siis on ? Selles mõttes, et kaardi peal on maakera moonutatud mingil määral, eriti pooluste lähedalt. Äkki kaardispetsialistid teavad kui palju neid salapäraseid ehitisi sinna joone peale ikkagi jääb ? Aga muidu täitsa huvitav.

Tegin kaardi stereograafilises projektsioonis. Kaart on selline, kus võib Nazcast tõmmata, mis tahes teise kaardi punkti sirge, mis vastab ka tegelikule sirgele maakeral (või gloobusel). Sellele kaardile tõmmatud teised sirgjooned, mis ei läbi Nazcat, ei vasta oma trajektoorilt tegelikkusele looduses.

Nazca, Cuzco ja Baalbek sobiks ilusti joonele. Esimesed kaks on muidugi liiga lähestikku, et kohe põhjalikke järeldusi teha ja Nazca suured joonistused on üldse laial maaalal.

PS. Millalgi võin proovida teha kaarti mingis ilusamas projektsioonis, kus saab kujutada tervet maakera ja sellel lasuvat tõetruud sirgjoont.

Muudetud: 23-11-05 kell 23:17:23 Thorondor
Vasta
#12
Kuidas tulnukate abiga Baalbeki terrasse ehitati ning mida seal all olevad kambrid sisaldavad, kirjutab oma ulmeromaanis Günther Krupkat - Als die Götter starben (1963), eesti keeles ilmunud "Kui jumalad surid"

Kunagi ammu seda raamatut lugedes olin sellest väga vaimustatud. Praegu lugedes võivad 45 aastat tagasi kirjutatud tuleviku kirjeldused veidi naljakad tunduda ... aga väljakaevamised Heliopolises on vast endiselt huvipakkuv lugemine.
Vasta
#13
Mul on see raamat ja omal ajal sai seda mitmed kordi loetud.Millegi pärast on nii,et paljudes ulme raamatutes kirjutatu läheb teatud aja pärast tõeks.See teema jätkubraamatus "kosmiline kood"dokumentaalses vormis. Meie süsteemis asunud kaksikplaneedi hukust.Baalbeki platoole maandunud pealaevast Mõnedki uurijad on võtnud aluseks vanad müüdid või jutud ja on jõudnud heade tulemusteni.
Vasta
#14
Näiteks Sumerid pakkusid, et Baalbekis asus Jumalate elupaik kuhu suundus ka Gilgamesh oma igavese elu otsingutel. Zitchin pakub/tõlgendab, et seal asus orbitaal lennukite stardiplats.

Valik on teie.
Vasta
#15
Baalbek oli ema laeva maandumis plats sellepärast ta pidigi nii massiivne olema. Tulijad pidid kasutama anti gravitron seadmeid nende trasportimiseks,mis muutis eseme kaalu nulliks.Näiteks võib võtta loomise müüdi ,kui võtta kokku kogu matejal siis asus aadama ja eeva paradiis eufrati ja tigrise ristumise kohas.Nii on kõigega ,materjal on kõikjale laiali nimme segatud.
Vasta
#16
Üks suurimaid arheoloogia möistatusi puudutab Jupiteri templi all olevaid vundamendikive, mis seisavad Suureks Terrassiks nimetatud platvormil. Selle terrassi vundamendi välismüür on ehitatud massiivsetest, hästi valmistatud ja täpselt kohale asetatud kiviplokkidest, millest igaüks kaalub umbes 400 tonni. Nende peal on teine kiht nähtavaid kive, millest kolm -neid nimetatakse Trilithoniks - kaaluvad rohkem kui 890 tonni. Veelgi suurem tahutud kivi lebab 400 meetrit eemal , kivimurrus, arvatavasti ootamas kohaletoimetamist. See kivi -nimetatakse Raseda Naise Kiviks - kaalub umbes 1070 tonni, on maailma suurim müürikivi.
Need muistsed kivid teeb möistatuslikuks asjaolu, et muistses maailmas -ega ka praegu -ei ole teada tehnoloogiat ,millega oleks võimalik selliseid kive transportida ja täpselt kohale asetada ,arvestades töötamisruumi ja kivimurru ning templi asukohavahelist maastikku.
Kuigi see käib tunnustatud arheoloogilise kronoloogia vastu, oletavad mõned , et nende kivide kohale asetamine võis toimuda tehnoloogiliselt arenenud kadunud paleoliitikumi tsivilisatsioonis. Sellele teooriale viidatakse seletamaks , miks foiniiklased ja hiljem roomlased valisid Baalbeki oma templite asukohaks.

-Kadunud linnade Atlas-
Brenda Rosen
Vasta
#17
olen ise käinud baalbekis ja neid kive katsunud. tgemist on tõesti väga suurte kividega ja kuna lugesin seal muuseumis ka üht-teist siis sain aru enam vähem nende sambakivide teineteise otsa asetamisest nii, et samba sees oli auk (mida on näha ka sealsetel sammastel) kust siis tuli mingi puu/nöör ja mis kuidagimoodi tõmbas ühe kivi teise otsa (väga segane vist).
igatahes ma soovitan, et kui kuskile üldse minna varemeid vaatama, siis ehk baalbeki, sest kui minna kreekasse, siis esiteks sa ei näe seal midagi hullu rahvamassi pärast ja teiseks, sa ei saa seal midagi katsuda.
ma lisan ühe pildi ka, mis on tehtud baalbeki 6 kuulsa samba ees (22,9 mkõrged, võin ka eskida). Jupiteri tempel ja taga Bacchuse tempel.
Vasta
#18
Veel vaateid Baalbeckist :

http://www.youtube.com/watch?v=9ZEfmQOHw5Q

Küll tahaks ajas rännata wink

Vasta
#19
Baalbek asub 86 km Beirutist Põhjas. Esimest korda mainitud Egiptuse vaaraode kirjavahetuses 14.saj.e.Kr., oli keiser Augustuse ajast Rooma koloonia.
1.-3.saj. ehitati sinna Lähis-Ida suurim Rooma templiansambel. Säilinud on pühamu väravaehitise, alatariõue 20 m kõrguste sammastega Jupiteri templi, nn Bacchuse templi ja väikese ümartempli varemed.
Veel juttu ja pilte sellest ehituskompleksist:

http://www.middleeast.com/baalbeck.htm
Kes selle küll ehitasid ja kuidas?



Vasta
#20
Kuidas sa siis küll Müstik ei tea ???!!?!? Need olid need kivikirvega habetunud tõsised mehed....
Vasta
#21
Räägime kraanade puhul edaspidi nii, et tänapäevased kraanad suudavad vaevu tõsta. On olemas 20000 tonnise tõstejõuga kraana.
Näiteks tugevaim teleskoopkraana tõstab 1200 tonni. Igal juhul annab see vähe aimu, mis tugevusega kraanasid muistsel ajal kasutati.
Baalbeki suurim kivi on ~1000 tonni.
Vasta
#22
Hea teada kui suure tõstejõuga tänapäevased kraanad on! Smile
Märkasin, et väga huvitav ja informatiivne postitus on eespool villult. # 16
Vasta
#23
Sumeri kivitahvlitele kirjutatu järgi olnud seal iidsel ajal anunnakkide maandumisplats:

http://www.ufo-contact.com/baalbek

Vasta
#24
Arheoloogid leidsid suurima antiikaegse inimkätega tahutud kiviploki
Tsitaat:Saksamaa arheoloogide sõnul leidsid nad maailma suurima antiikajast pärit inimkätega tahutud kiviploki, mille vanus on üle 2000 aasta.
/-/

Pooleldi maapinnas olev kiviplokk on 19,6 meetrit pikk, kuus meetrit lai ja 5,5 meetrit kõrge, edastab Discovery News.

Asjatundjate arvates võib see kivimürakas kaaluda 1650 tonni olles sellega suurim antiikajast pärit töödeldud kivi.

Saksamaa arheoloogiainstituudi teadlased avastasid selle väljakaevamistel Liibanonis Baalbekis.

Kunagi asus seal Rooma impeeriumisse kuulunud Heliopolis, kus olid ühes suuremad Vana-Rooma templid.

Lubjakivimurd asus Heliopolisest vähem kui ühe kilomeetri kaugusel. Sealt leiti veel kaks suurt inimkätega tehtud kiviplokki, millest üks kaalus 1240 tonni ning teine, mis sai nimeks Hajjar al-Hibla ehk Raseda naise kivi, kaalub umbes 1000 tonni.

Üldiselt Baalbeckist.[Rus]Baalbeck
Vasta
#25
Huvitav, et neid suuri kiviplokke juba varem ei leitud.
See paik arvatakse tänapäeval ju kasutusel olevat juba 9000 aastat.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
3 külali(st)ne