(31-10-2014 20:03 )Müstik Kirjutas: Kas mõnda Eesti prohvetit ka nimetada oskad? Teema ei ole kirikuõpetajatest.
Neidki on igasuguseid. Nii missioonitundega kui ilma.
Tähendan siia, siis ka omaltpoolt mõne Eesti prohveti ja poolnõia.
Vastseliina Tõnu: eeldatavasti Jaan Valge ehk Kordo ehk Orava prohveti kaasaegne.
Tõnu kuulutas ette inimeste välja rändamisest Siberimaale. Ta ütles: "Kui must tõld mano tule, sis minke ära, aga kes ei läha, neil saab peran siin halv elada."
Vastseliina Tõnu kuulutas, et taiva alust pidi saa raudmadu käima, ja saa senna maha laskma, kuhu tahetas. Tõnu jäll: "Rootsi kuningas saa viimane kuningas olema ilman, ja karjapoiss saa kiviga tema pea lõhki lööma, siis saa ka viimane kuningas nõnda surma. Tõnu naene tahtis kõrd pühapäeval koolimajasse palvetunnile minna, aga Tõnu es luba. Kui naene ilma lubata läks, siis läts ta mõtsa ja käve sääl teeveeren soos seni, kui muu rahvas koolimajaast tagasi tulivad. Sis sai ka tema tagasi koju tulla. See oli kõik Tõnu nõidmine.
Tõnu ei orjanud ka mitte mõisad. Kord lätsivad mõisa teendrid Tõnu juure, kes ligidal elas, ja tahtsid temale vitsa anda, aga Tõnu läts tare pääle, kohe ka teendrid järele lätsiva. Aga kui nemad sinna saivad, sis jäid kanges ja es sa paigaldgi liiguta, nagu kinni oleks. Siis hakasid Tõnnu pallema, kes neid jälle pästis.
Kõrd võeti Tõnu mõisas kinni ja taheti pessä [peksta]. Talli mano minnen nakas Tõnu juba posisema ja talli jõudes es tohi [ei tohtinud; ei võinud] teda keaki pessä.
Kõrd lasivad karjased Tõnule penid pääle. Tõnu ütelnud: "Seitse valged sutt (hunti) saagu hommen sel ajal teie soolikid arutama" ja teisel päeval sel ajal tulnud seitse valged sutt ja lasknud penidel soolikud maha, aga es söö mitte.
Kõrd oli Tõnule madu sisse läinud. Siis oli ta mõtsa veeren maas kolm päeva, seeni kui ta madu välja kutsus. Karjase nägivad, kuis ta vitsakimbuga maad vasta oli koputanud ja ütelnud : "Madu, ära tee liiga!"
Vastseliina, Kerepäälse k. - Juhan Tint, ligi 80a.(1896).
Huvitaval kombel, paljud ennustused olid väga sarnased Jaan Valge nägemustega.
Tallima Paap (u. 1707 - 1768)
Pärit Haanja vallast Rõugest, eesti vennastekoguduse juht. Umbes 1730-1742 kupjaks mitmetes Virumaa ja Järvamaa mõisates, kus tutvus ka hernhuutliku õpetusega.
Keskmisest talupojast enam haritud ja usuasjadega kursis.
1742. aastal naasis ta kodukanti ja alustas jutlustamist
Radikaalsed vaated, sotsiaalse võrdsuse taotlemine: uhkeldavatest maistest asjadest ja ehetest loobumine – kanda sarnaseid rõivaid. Askeetliku eluviisi järgimine, loobumine abielukohustustest, sest ka seksuaalsus kuulus tarbetute maiste tegevuste hulka. Füüsise piinamine: enesepiitsutamised, samuti jüngrite piitsutamised. Sotsiaalse võrdsuse jutlustamine: mõisnikud on saatanad, kellelt
tuleks mõisad ära võtta ning nende varad inimeste vahel vennalikult ära jagada.
Kogudus käis koos ja osalt elas Paabu venna talus, mille ressursside
ammendumise järel plaaniti kolida järgmise jüngri tallu ning kui kõik taludes leiduv oleks otsa saanud, siis võtta käsile mõisad.
1742. aasta septembris aeti Rõuge vennastekogudus laiali, Paap sattus Tartu maakohtu alla. Kohus tunnistas tema arukust ja kindlaid põhimõtteid - ta jäi karistuseta. Elas kuni surmani oma kodukohas tavalise hernhuutlasena.
Lüütsepa Jaan. Suri 1803 ühe rängema peksu tagajärjel.
Lüütsepa küla vennastekoguduse palvemaja jutlustaja ehk „lugija“.
Õpetas ümbruskonna lastele lugemist.
Surmaelamus, selle järel kuulutamine.
Oma jutlustes manitses rahvast jumalakartlikkusele ja sõnakuulmisele. Üks põhisõnumeid oli sotsiaalse õigluse kuulutamine, sh. rõhujate koleda saatuse kirjeldamine teises ilmas. Jaani jutluste mõjul hakkas rahvas tunnetama oma inimlikke õigusi. Hakati vastu mõisale.
Mõisniku käsul hakati teda jutlustamise ja rahva ässitamise eest peksma. Tal keelati ära laste õpetamine.
Igal neljapäeval peksti Lüütsepa Jaani mõisas, laupäevaõhtul ja pühapäeval ta luges edasi. Suri 1803 ühe rängema peksu tagajärjel. Oli selleks ajaks kolm aastat saanud mõisas nuhelda.
Vennastekoguduse liikmetel oli tava oma elulugu kirja panna. Lüütsepa Jaani kirjutatud raamat on kaduma läinud. Säilinud on aga suuline pärimus, tänu kohapeal tänaseni elanud sugulastele.
Prohvet Maltsvet, Juhan Leinberg (1812-1885)
Sündis Järvamaal, Norra mõisas. Päritolult talupoeg, pidas ta nooruses veel veskimehe, kõrtsimehe ja kaupmehe ametit.
1854. aastal alustas ta Järva- ja Harjumaal jutlustamist, kutsudes inimesi meelt parandama.
Lühike vangistus 1858. aastal – kuulutas maailmalõppu, mis pidi saabuma komeedi läbi – vangistus kasvatas prohvet Maltsveti kuulsust, pärast seda kasvas kogudus 200-300 pereni.
1860. aastal hakkas Leinberg kutsuma oma rahvast Eestist välja rändama. Koos paari usaldusisikuga läks ta Venemaale eelluurele 1860. a. aasta veebruaris. Enne lahkumist lubas prohvet, et mai lõpus saabub taevane valge laev ja viib valitud rahva ära, päästes nad sel viisil hukatusest.
1860. aasta maikuu lõpus ja juunikuu alguses ootasid sajad inimesed, vaatamata juhi eemalolekule, valget laeva Lasnamäel, mis viiks nad tõotatud maale.
1860. aastate keskel maltsvetlus vaibus, prohveti mõju kadus. Pärast Eestisse naasmist 1865 alustas J. Leinberg äritegevusega. Veidrad ilmutused saatsid teda elu lõpuni.
Karl Tõnisson (20.08.1883 Põltsamaa - 9.05.1962 Ranguun).
Andmed Vahindra eluloo kohta on segased, sest ta võltsis neid pidevalt ning esitas üsna fantastilisi lugusid oma elukäigu kohta. Nt
esines ta eestlase, soomlasena, lätlasena.
Vähese haridusega, rändaja. Teosoofiliste suundumustega puutus kokku Riias, Venemaal, Kaukaasias.
Tegutseb piibliuurijana. 1920. aastate lõpul
veendunud, et muistsete baltlaste päikse ja pikse kultusel on ühisjooni budismiga või pigem vedaaegse India ususüsteemidega. Levitab 1920. aastate lõpus uuspaganlust.
Ajakirjanduses oli tihti juttu tema korraldatud nn.hiiemetsa tantsudest ja plastilise gümnastikaga pikitud loengutest, milles Vahindra püüdis ühendada budismi eestlaste muinasusundiga.
Tema seikluslikust elukäigust on kirjutanud nt. Mait Talts, kuid mitmeid imetabaseid lugusid sisaldas ka Gerodniku nõuk.aegne raamat.
Mõned olulised detailid: Asutas Riiga väikese budistliku pühamu, hakkas ta Eestiski budismi propageerima.
Narvas kohtus ta Friedrich V. Lustigiga (budistliku nimega Ashin Ananda), kellest sai tema õpilane ja abiline kuni surmani.
Koos rännati 1930 Pariisi, läbi Euroopa ja Põhja-Aafrika Aasiasse, Bangkokki ja sealt Taisse (endine
Siiam), kust nad lahkusid 1949, süüdistanuna spionaažis venelaste heaks.Birmas elati Ranguuni kuulsa Shwedagoni pagoodi vahetus
läheduses. Tais ja Birmas kuulutas enda Läti budistliku kiriku juhiks.
Kuulutati pärast surma pühakuks.
Aleksei Aav, Saaremaa Seiu (1909 - 1996).
Prohvet Seiu (Aleksei Aav) elas ja tegutses Pöide vallas Reina külas. Ta oli huvitavamaid ja mitmekülgsemaid hilisaegseid prohveteid, kelle kirjatöödest on suur osa säilinud, sh kirjavahetus. Tegutses edukalt sordiaretajana, pookides kokku erinevaid viljapuid ja aretades sobivaid õuna-, pirni- jm sorte. Mitmeid tema loodud sorte kasvatatakse tänaseni (nt suviõun Seiu).
Seiu sai laiemalt kuulsaks saates nii Hitlerile kui ka Stalinile märgukirjad, et on vaja astuda tuhandeaastase rahuriigi koosseisu.
Nõukogude ajal jutlustas kõikjal, kuhu rahvast kogunes, nt. surnuaiapühal müüril seistes või koguni puu otsa ronides. Oma sõnumi edasiandmiseks kasutas ruuporit, mis summutas õpetaja hääle.
Pidas oluliseks kristlike põhiväärtuste järgimist, millest tal oli oma nägemus.
Eesti prohvetite ennustused ja nägemused tuginevad Piiblile või on sellele lähedased. Keel, metafoorid ja sümbolid, mida kasutatakse on rangelt seotud oma ajastu ja konfessiooniga. Mitmed prohvetid on tõusnud esile keerulistes ja majanduslikult ebaedukal ajal. Nt. Maltsveti ja temaaegsete prohvetite ajal langesid lähestikku ikaldused, loomataudid, perspektiivitus isikliku majandusliku ja poliitilise eneseteostuse suhtes, ärkav rahvuslik eneseteadvus, millele viitavad käigud Riiga õiguse järele, seadustega tutvumine jpm. Taustaks oli ka religioosne kirevus ja põhikiriku seisundi kõikumine, vennastekoguduse jt rändavate karismaatiliste jutlustajate, ka nn lapsjutlustajate-selgeltnägijate rohkus.
Lugupidamisest ja usaldusest prohveti sõnumi vastu ei alluta paljud tema järgijad sümbolit analüüsile. Maurice Bloch
http://en.wikipedia.org/wiki/Maurice_Bloch ,nimetab lugupidamist inimelu üldiseks aspektiks: “See ilmneb alati, kui teeme midagi või usume, et miski on tõsi, tuginedes teiste autoriteedile – me teeme seda pidevalt”.