Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Enesetapp kui väljapääs
#51
Sarviline1, tore, et kirjutasid enda isast. See panebki meid mõtlema ja vastuseid otsima, et miks inimesed nii tegid ja otsustasid. See, et Sinu isa otsustas pudelipõhja rohkem vaadata ja lõpuks endale ka käe külge pani, näitab seda, et ta oli hädas ega osanud muul moel väljapääsu leida. Tihtipeale on inimesed endaga nii hädas, et muu maailm ei lähe korda, absoluutselt mitte üks gramm. Uitmõtted söövad seesmist olemist ja muudkui käiatakse ühte ja sama asja ja lõpuks ongi siis nii, et kes tuleb sellest nõiaringist välja, kes mitte. Ja öelda nüüd, et need inimesed on rumalad või lausa lollid, kes endaga nii teevad, siis minu arvates näitab see pigem selle inimese rumalust ja väga piiratud maailmavaadet, kes nii arvab. Keegi meist ei ole kohtumõistja ja igaüks vastutab oma tegude eest ise.
Pigem tuleks arusaada ja mõista neid, kes otsustasid minna. Siiajääjatel tuleb sellega leppida ja kui võimalik, siis sellest midagi õppida.
Tean, mida räägin. Olen ise enda hea tuttava sellisel viisil kaotanud ja tean mida see tähendab, sest ka mul endal on olnud sellisene hetk, kus enam ei ole väljapääsu paistmas. Probleem on inimeses endas ja kui maailm on ikka must ja valge, siis mitte keegi teine ei saa seda muuta, kui ise seda ei soovita. Õnneks leidsin ühe toreda sentsitiivi, kes lahti seletas selle, miks olin sattunud sellesse nõiaringi ja alles siis, tasa ja targu, tulid värvid maailma tagasi. Aega võttis, kuid edasiliikumine toimus. Nüüd püüan mõista neid, kes nii otsustasid. Kõige lihtsam on hukkamõista ja neid poriga üle kallata, kui arusaada, miks...?
Sarviline1, hea, et Sul on poeg, kellest hoolid ja kindlasti ei soovi Sa temale sama saatust, mille ise läbielama pidid. Paljud asjad ongi nii, et kui Sul enda elus halvad mälestused olnud on, siis püüad neid muuta, kõik me tahame parimat ja püüdleme selle poole. Kuid jah, elu teeb omad korrektiivid ja alati see ei õnnestu.
Vasta
#52
Minu tekib sellega seoses küsimus, mida ma endalt kogu aeg küsin. Kust kõik inimesed võtavad, et surres probleemid kaovad ja lihtsam saab? Keegi ju ei tea, mis surm on ja mis saab. Äkki saab hoopis halvem?
Vasta
#53
inimene kes teeb enesetappu vevelt et selle peale mõtleb. tal järelikult sellised probleemid et ainus mõte mis ta peas on selline...tulgu mis tuleb, hullem see ikka olla ei saa.
Vasta
#54
Inimene areneb kannatades, 70% meie heaolust on tingitud mõtlemisest, kõigest saab üle, ka surmavatest haigustest..
Vasta
#55
http://www.postimees.ee/?id=48028&ref=rate
Vasta
#56
Nojah, mõni lihtsalt ehk ei ole mõeldud seda elu elama..
Vasta
#57
Tsitaat:Algselt postitas Mo
Nojah, mõni lihtsalt ehk ei ole mõeldud seda elu elama..

Eriti julm ütlemine!!
Vasta
#58
Üks uitmõte kerkis esile ja ei anna rahu.
Kujutame endale ette situatsiooni, kus inimene teab, et mingi tegevus lõpeb talle surmaga, aga hoolimata sellest ta jätkab oma tegevust. Näiteks uurivad ajakirjanikud, tõe või oma au eest seisjad jne.
Oleks selline asi enesetapp ja kuidas see mõjub karmale?

P.S. Meenuvad kaadrid vene filmidest, kus maailmasõja ajal kangelased rebisid lahingus endal särgi eest lahti ja nõudsid, et kui vaenlane julgeb, siis tulistagu. Selline teguviis vist pidi väljendama põlgust ja üleolekut vaenlase suhtes. Kuigi see esineb ainult filmis, siis sisuliselt oleks selline teguviis ju enesetapp!?
Vasta
#59
On ütelus: ...kui tunned valu, siis tead, et Elad. Õpi armastama Kuradit, siis kaob kurjus Maapealt. Jne.
Enda tapmine on lihtne, kui vaid seda tahta. Imestan alati, et enesetapjad lõikavad enesel veene risti, õigem oleks pikuti. Neid ei saa peatada. Veel on reie siseküljed, max 3minutit ja läinud. Kes teab, see oskab. Kuid teevad need, kes tahavad lihtsalt tähelepanu.
Vasta
#60
Enesetapp ja kirik on nõrkade inimeste "väljapääs".
Vasta
#61
Arvan, siiski, et andalt Elu võttev Inimene pole nõrk. See nõuab suurt ületust!!!
Vasta
#62
(10-09-2007, 07:22 )zepac Kirjutas: Suitsiid on igal juhul iga indiviidi vaba valik. Kes sureb usu, haiguse, mure, probleemi, kes vanaduse tõttu. Olemata tundnud neid olukordi, on raske mõista hukka enesetapjat. See on liialt psühholoogiline teema ma leian. Kuigi ma pean seda lahenduseks teatud olukordades. Me pole siiski ju elu vangid!

Kas tõesti pole me elu vangid? Huvitavad arvamused siin teemas.
Tegelikult aga on Jõhvika mõte praegu vägagi kaasaegne:

(21-03-2011, 18:09 )Jõhvikas Kirjutas: Üks uitmõte kerkis esile ja ei anna rahu.
Kujutame endale ette situatsiooni, kus inimene teab, et mingi tegevus lõpeb talle surmaga, aga hoolimata sellest ta jätkab oma tegevust. Näiteks uurivad ajakirjanikud, tõe või oma au eest seisjad jne.
Oleks selline asi enesetapp ja kuidas see mõjub karmale?

P.S. Meenuvad kaadrid vene filmidest, kus maailmasõja ajal kangelased rebisid lahingus endal särgi eest lahti ja nõudsid, et kui vaenlane julgeb, siis tulistagu. Selline teguviis vist pidi väljendama põlgust ja üleolekut vaenlase suhtes. Kuigi see esineb ainult filmis, siis sisuliselt oleks selline teguviis ju enesetapp!?

Mida maailm praegu teeb? Sõna otseses mõttes tegeleb enesetapuga.

Nii sõdade, alkoholi, narkootikumide abil, ka põllumajanduse ja maaelu väljasuretamise kaudu, elutingimuste rikkumise jne kaudu.

Pole mõtet süüdistada, et keegi teine teeb kõike seda, sest ...meil on olemas valikuvõimalus, kas leppida sellega või mitte.
Kuna me midagi kardinaalselt ette ei võta ei siin Eestis ega ka mujal, siis....see ongi inimkonna suitsiid, meie endi vabal valikul.
Vasta
#63
Mul suri tuttav peale pikka eluohtlikku haigust ja paranemist. Suri hoopis teise ja kiiresti arenenud tõppe. Selline iroonia.

Tema ca 10 - 12 aastane laps püüdis hiljem endalt elu võtta. Eks ta nägi kui habras on joon elu ja surma vahel. Seepärast tuleb enesetappu alati suhtuda väga tõsiselt. Ja hukka mõista, kui selleks on põhjust, ja isegi siis hukka mõista kui ehk ei ole põhjust ehk siis kui enesetapu põhjused on väga tõsised. Parem eksida elujaatuses kui eksida enesetapus.
Vasta
#64
(21-03-2011, 19:22 )Wolf SS Kirjutas: Arvan, siiski, et andalt Elu võttev Inimene pole nõrk. See nõuab suurt ületust!!!

Laugh Üks tegelane tahtis lavastada enesetapu. Noh südametunnistus oli must ja vajas kaastunnet ja et kõik näeksid kuidas ta kannatab. Sättis jupi libedat nööri ümber kaela, ronist taburetile ja tõmbas pingule - nööri mõistagi - ning jäi ootama publikut. Kolleegid tulivad siis arupärima ja et uks oli lukustamata, astusid sisse. Sel hetkel lükkas kutt omal tooli alt. Mõte lihtne ja geniaalne. Tulevad tarre ja päästavad ära.

Aga kutt läks haledasti alt lihtsa füüsikaga. Nii raske keha ja nii teravmeelse vargapea vahel oli liiga nõrguke kael.

"Enesetapp" tuli, kiire, valutu ja ilus.

Ehk siis dela tehniki hea sõber. Sinus kõneleb elujaatus ja elujanu ja seetõttu tundub see sulle ületus. Tegelikult ei ole seal midagi erilist. Siis oleks see suur eneseületus, kui sa teeksid enesetapu näljutamise läbi.
Vasta
#65
Mõtted on erinevad - mõni ütleb et enesetapja on nõrk ja mõni arvab jälle et peab olema väga tugev isiksus.
Arvan et neid on kahte tüüpi. Osa teevad enesetapu näiteks armuvalus või joobes olles. Narkojoobes näiteks.
Proovivad enesetappu 7 korda, aga ei õnnestu kuidagi. See on nõrk inimene.
Teine teeb läbimõeldult ja kaine peaga. Läheb kindla peale välja.
Selline on väga tugev isiksus.
Pärnus pidi olema väga palju suitsiidimõtetega noori. Oli just uurimus millest räägiti raadios.
Endal ka selline tunne et Pärnu on selline paranormaalne linn.
Palju kuritegevust jne. Või eksin?
Endal ka kogemusi sealtkandist.
Vasta
#66
Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale
Vasta
#67
Tervitused Uurijatele.

Lihtsustav näide:
Enesetapp on sarnane, kui jääksid koolis klassi kordama.
Ainus erinevus on see, et koolis klassi kordama jäämisel sa tead mida sa õppimata jätsid ja mis sind eksamil läbi kukutas.

Eluõppetund on kavalamalt üles ehitatud - sa saad teada alles siis kui oled kehast lahkunud mis oli sinu järjekordne vigane tulemi rehkendus.
Uue elu alustamisel jäetakse sinu teadvusesse ainult osa kasulikku infot ülejäänud kaetakse taaskord amneesiaga, et õppetund elus oleks õpetlikum. Sinu teol kellegi või millegi suunas on alati tagajärg ja just seda pead sa läbi oma elunäitemängu endal kogema !!!
Sa koged oma nahal alati teistele tehtud tegude pumerangi effekti ainult nii sa saad teada mis oli sinu teo reaalne tagajärg teisele olevusele.

Elunäitemäng on karm teatrietendus (noortekeeles virtuaalne mäng), kus võid saada vastu põske ja munadesse ehtsaid lõõke... samas pea meeles miski ei ole niisama, alati on kõigel eesmärk millest enamus jääb 125 aasta tagusesse aega (tänasel päeval on see ajaintervall väiksem seoses ülisuure rahvaarvuga planeedil maa)... kui otsid/uurid ja oled õigel avastuste teel antakse preemiana sinul õigust näha amneesia aukudest läbi... näed täpselt niipalju, kui järgmine koolitusfaas lubab.

Ainuüksi siin planeedil kehastumine on juba kangelastegu !

Kui elust on kopp ees, võta aeg maha ja keri mõttes aeg tagasi hetke kus probleeme veel ei olnud... alusta sealt nüüd uuringut mida tegid valesti, et oled täna sellises olukorras, et tahaksid elumängust väljuda ! MUUDA ENDA ELUVIISI ja probleemid hakkavad kahanema ...


Jõudu ja jaksu kaaskannatajad

Kulgeme
Tacian
Vasta
#68
(07-08-2014, 01:17 )Tacian Kirjutas: Eluõppetund on kavalamalt üles ehitatud - sa saad teada alles siis kui oled kehast lahkunud mis oli sinu järjekordne vigane tulemi rehkendus.

Või kavalasti, "Mine sinna - ei tea kuhu, too seda, ei tea mida" või siis pime katsub elevanti, pigem parasiitide universumi ( kõik söövad kõiki) "päti-pedagoogika", kus ainsaks õppemeetodiks on pea tagumine vastu seina, kattes parasiidile igavese toidulaua.
Vasta
#69
Tõstan siia ühe oma eelnenud kirjutise.

Ikka ja jälle komistan ma enesetapjate otsa.
Paistab et tuleb lahti kirjutada surma mehaanika. Püüan seda teha nii lühidalt ja nii kokkusurutult kui vähegi võimalik.

Eluea pikkuse määrab, eluküünla pikkus. See on kõikidel väga erinev. Normaalse surma puhul.
Küünal hakkab kustuma. Umbes kaks nädalat enne minekut, hakkab inimene ise tundma, minu aeg hakkab otsa saama. Selle kahe nädala jooksul, avaneb surma värav. Läbi selle minnaksegi HINGEDE maale. Hingede maal, hing puhkab ja valmistub oma uueks kehastuseks. Raskete haiguste puhul, avaneb surma värav viimasel hetkel. Siit on pärit need kolosaalselt kiired liikumised tunnelis. Valgus tunneli lõpus, see on hingede maa. Tagasitulek. Nii räägivad kliinilisest surmast tagasi pöördunud.
Surres võetakse kaasa selle materiaalse keha mälu. Keha mälu ühineb dubleeritud mäluga, see on alateadvusega. Mitevajalikud tajud uinuvad. (Need hakkavad avanema uuesti sündides, sigimise hetkest alates). Nii jõuame hingede maale, oma uut kehastust ootama.
Vägivaldse surma puhul. Eluküünal küll kustub, kuid surma värav ei ole veel avanenud. Sest ka materjalselsel lihakehal on mälu. Ning see sulgeb kõik uksed. Hing jääb hinge koju neljaks päevaks vangi. Selle aja jooksul kaob ka ühendus materiaalse keha mäluga. Samuti kaob võimalus kasutada dubleeritud mälu. Kui hing nelja päeva pärast oma vanglast vabaneb, ei ole tal mingitki ettekujutust, kes ta on? Kus ta on? Miks ta siin on? Ta hakkab endale materijaaset keha kokku panema. Seda tehakse kõikkitest ettejuhtuvatest energiatest. Tavaliselt on see MUST. Nendega ei ole võimalik suhelda. Räägitakse, ainult musta maagia deemonitel on võimalik nendega suhelda. Pole kontrollinud.
Kaks ja pool aastat tagasi, kui mässasime laste koolis, trepist alla kukkunud ja koheselt surma saanud väikese lapsega. Olles ta musta kogu kätte saanud, teda niipalju puhastanud. Kui vähegi võimalik. Lõpuks tuli sooritada üks väga kummaline protsetuur. Siis ei saanud ma selle protsetuuri mõttest aru. Umbes pool aastat tagasi, ühes vestluses oma vaimse õpetajaga. Ütles ta väga huvitava lause, see lause pani pusle kokku. Miks seda protseduuri vaja oli. Pärast protsetuuri sooritamist oli selle lapse esimesed sõnad. KUS MA OLEN? MIS MINUGA JUHTUS?
Selle protsetuuriga taastasime selle lapse mälud.
VÄGIVALDNE SURM EI OLE LAHENDUS.
KA VÄGIVALATSEJA SAAB KARISTADA.
Neid musti, vägivaldselt surnuid on - oi kui palju.
Ükskõik kust otsast vaadata – aga; ENESETAPP EI OLE LAHENDUS!!!

Minge sellele lehele – siin arutatakse täpselt sama asia.
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=7358

Vasta
#70
(07-08-2014, 06:19 )Eithea Kirjutas:
(07-08-2014, 01:17 )Tacian Kirjutas: Eluõppetund on kavalamalt üles ehitatud - sa saad teada alles siis kui oled kehast lahkunud mis oli sinu järjekordne vigane tulemi rehkendus.

Või kavalasti, "Mine sinna - ei tea kuhu, too seda, ei tea mida" või siis pime katsub elevanti, pigem parasiitide universumi ( kõik söövad kõiki) "päti-pedagoogika", kus ainsaks õppemeetodiks on pea tagumine vastu seina, kattes parasiidile igavese toidulaua.
Just .
Sel juhul ma ei saa aru, miks selle maailma reeglid ei vasta sealpoolsuse reeglitele?

Üldjuhul ühe asja eest kahte karistust ei määrata ? Ja kui inimese eksimused või pahateod on tegelikult lendaja tegu, siis andke andeks, miks nad süüdlast ennast ei karista ??
Karistus, et ta tõhus oleks, peaks järgnema pahateole, kas pole ? Mitte nii, et me ootame mitu kehastust ja siis karistame . Ja siis vaatame, kuidas karistatav arusaamatuses õhku ahmib, ja silmi pilutab ? Ning siis anname sellele pimedale ukerdavale kutsikale jalaga , ning vaatame lõkerdades pealt, kuidas ohver end kaitsta püüab, ja umbropsu enda piiinajaid hammustada püüab, haarates pimedusest tingituna ainult õhku . Nalja nabani ?
See ei ole karistamine, see on pikaajaline piinamine , mille otsene eesmärk ongi piinata .

Kui arutada seda teooriat tunnelist, siis on ka inimesi , kes koomast tagasi tulles ütlevad, et mitte midagi ei ole. Või kellel on põrgu, kellel paradiis . Vastavalt uskumistele .Või vastavalt sellele ämblikuvõrgule, millega me maailm sisse mässitud on.
Äkki ikkagi ei ole jumalikkusega mingit pistmist ? Vastavalt sellel, kui palju inimene surma kardab, ta aju teda enne minekut ka lohutada püüab. Valetab talle viimse momendini .



Vasta
#71
Tegelik karistus järgneb kuriteole. Aga see on natukene nihutatud. Karistus järgneb kohe peale kurjategija surma. Hingede maale peab hing jõudma puhtana. Kõik oma kuriteod peab hing ise heastama. Just nimelt HEASTAMA. Iga kuriteo heastamiseks kulub 2korda rohkem headuse energiat,kui on kuriteo suurus. Iga hing vastutab ainult iseenese eest. Mitte keegi ei vastuta teiste eest.
Sest : Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Vasta
#72
(06-08-2014, 23:25 )Veli Joonatan Kirjutas: Mõtted on erinevad - mõni ütleb et enesetapja on nõrk ja mõni arvab jälle et peab olema väga tugev isiksus.
Arvan et neid on kahte tüüpi. Osa teevad enesetapu näiteks armuvalus või joobes olles. Narkojoobes näiteks.
Proovivad enesetappu 7 korda, aga ei õnnestu kuidagi. See on nõrk inimene.
Teine teeb läbimõeldult ja kaine peaga. Läheb kindla peale välja.
Selline on väga tugev isiksus.
Selle õnnestumisega on kaheti. Kas siis tõesti läks midagi nihu või lihtsalt ei lasta veel ära minna. Mõni proovibki 7 korda, enne kui lastakse. Mul endal pole seda praegu mõtet proovidagi, veel ei saa(vara on).


Vasta
#73
(17-09-2014, 17:53 )Margus454 Kirjutas: Mõni proovibki 7 korda, enne kui lastakse. Mul endal pole seda praegu mõtet proovidagi, veel ei saa(vara on).

Kindel? Sa ehk ei proovinud küllalt põhjalikult?
Vasta
#74
Kindel. Üksikasju ei hakka eetilistel põhjustel kirjeldama(veri). Nood olukorrad ei allunud loodusseadustele ega loogikale.
Vasta
#75
Julgen väita, et inimesed kes pole langenud kliinilisse depressiooni ei mõista võimalike olukordade tõsidust kui lausuvad sõnu; enesetapp on nõrkadele, seda teevad egoistlikud inimesed jne.

Illusioon oma suurest kontrollist ja kainest mõtlemisest kaob, kui ennast säärasest olukorrast leitakse.

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Enesetapp ja taassünd ? N6iaplika 111 52,020 20-09-2021, 20:49
Viimane postitus: xcad
  ENESETAPP-uurimustöö , PALUN vastake , aitate mind palju :) dess 24 13,810 07-02-2020, 18:17
Viimane postitus: Minaelan
  Puud kui surmakuulutajad? surmatooja 12 6,245 09-12-2008, 23:29
Viimane postitus: Indr3k

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat