[fallenboy]

Peaks tunnistama, seda tõesti, aga kui nad ei taha seda tunnistada, siis kuidas neid veenda selles? Näiteks on teadmatud, jonni ja trotsi täis ning ei ole veel kogenud ilmutust?

Ma ei tea. Miks inimesed on ignorantsed? Siit ka küsimus, kas inimesed on võrdsed oma arusaamistest. Ma võin vaid spekuleerida, et endale valetamine on meeldivam, tekitab parema emotsiooni.

Vot need põhitõed, vot need. Kui üks prohvet neid kunagi 10 pani kirja, siis mitu sina paneksid?

Ühe -- "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks". 10 käsku kõik tulevad sellest mõttest ju.

Võitlemist ei oleks enam.

Tõsi - kui kõik inimesed mõtleksid ühtemoodi, siis ei saaks nad erisuste pärast tülitseda.

Ei -- nad ei mõtleks ühte moodi, nad saaks ühte moodi aru. Mõtted võivad erineda, kuid mentaliteet oleks üks.

Kuidas sa aru saad mille kohta sa tahad tegelikult öelda ei või tegelikult jah kui sa pole ise seda kunagi kogenud ja aru saanud kas see meeldib sulle või mitte (ja ei seletata ka mitte millegi muuga kui ainult, et keegi kunagi käskis)? St, et pole vaja tarbida vilja hea ja kurja tundmise puust kuna Mina käsin nii (või kuidas see käiski)?

Ega enne klaasseina ei näe, kui sellesse pole sisse joostud. Koge ja õpi sellest.

[Sinis]

Teema algataja mõtleb pealkirjas esitatud küsimuse all vist vaimset võrdsust, kuna füüsiline ja materiaalne ebavõrdsus on niigi igaühe silmale nähtav. Ei, kindlasti pole kõik inimesed vaimult võrdsed ja kui peaksidki olema võrdsed, siis milleks. Minu jaoks taandub küsimus siin ideaalile, kus vaimselt vähem võimekad oleksid elus samapalju respekteeritud kui nende võimekamad velled. Teadmine, et geeniloteriis on jäädud kaotajaks pooleks, on isegi trööstitu. Kas tasub siis igasuguste edetabelite ja –kabelitega seda (vaimu)vahet veelgi võimendada. Oluline on, et iga üksik indiviid omaks võimalust arendada ja rakendada oma (vaimu)potentsiaali parimal moel. Ja on nagu on.

Või ongi nii, nagu mõned kipuvad meie seast arvama -- inimesed on oma ehituselt erinevad ja osad meist ei olegi suutelised genereerima originaalset mõtet või suuremast pildist aru saama.

Ega selle peale oskagi midagi kosta peale arusaamatu mõmina. Mis on originaalne mõte? Mis on suurem pilt, millest peaks aru saama?

Ise arvan, et enam-vähem kõik inimesed on suutelised genereerima omapäraseid mõtteid, iseasi on, millised neist on ühe jaoks piisavalt uudsed, kui teisele tunduvad needsamad tavapärased või üldse sisutud. Vähesed meist on õnnistatud geniaalsete vaimunooltega, kuid ka argimõte väärib mõistmist ja tähelepanu.

Kas fallenboy'd huvitab suurem pilt oma väiksusest

[Lorenz]

No eks selle võrdsusega ole ju nii, et igale inimesele tuleb omistada võrdsed põhiõigused. Õigus elule näit. Teatud võrdse kohtlemise õigus. Sõjaski on ju nii, et lahingus haavatuid tuleb aidata ignoreerides auastet. Eks kõrgete auastete puhul tehakse muidugi erandeid.
Pole vast õige öelda, et inimesed on tegelikult võrdsed. Inimesi ei saa võrrelda niimoodi ja kui kuidagi võrrelda, siis paistavad silma pigem ebavõrdsused. Moraal on see, mis inimesed võrdseks teeb. Moraal ütleb, et inimesed on võrdsed selles ja teises, et kõik inimesed on võrdsed moraali ees. Niipalju, kui meil on vaja moraali, on meil vaja ka öelda, et inimesed on võrdsed. Moraal on meie endi poolt loodud ja seega on ka kõigi inimeste võrdsus milleski meie endi poolt loodud idee.
See ei tähenda nüüd seda, et inimesed tegelikult pole võrdsed. Seda siis selle pärast, et moraal on osa tegelikkusest, seda ei saa inimesest lahutada. Või inimlikkusest vähemalt. Seega ütleksin ma siis niimoodi: jättes kõrvale inimeste võrdsuse või ebavõrdsuse, peame me inimesi kohtlema võrdsetena niipalju, kui meie moraal seda ette näeb.

[Krt]

Teised = vaatlejast väljaspool olevad teadvused

Kes ütleb, kust läheb teadvuse ja mitteteadvuse piir?

Universaalne = kõigissepuutuv

Too näide, mil viisil Jeesuse õpetus on üldse kellessegi puutuv?

Tõde = ümberlükkamatu

Kes seda veel teab, mis on ümberlükkamatu ja mis mitte?

[fallenboy]

Kes ütleb, kust läheb teadvuse ja mitteteadvuse piir?

Teadvus on kõiksus, tal ei ole piire (muidu ta poleks KÕIKsus, vaid osake sellest). Kellegi ütlemist ei ole vaja -- teadvust, kui ümberlükkamatut, tõde, ei mõjuta kellegi arvamine. Teda võib ignoreerida, kuid see ei mõjuta selle olemasolu. Ainuüksi ignoreerimiseks on vaja teadvust

Kus puutuvad teadvused kokku ehk hoopis? Reaalsuses, kus me elame. Elus.

Too näide, mil viisil Jeesuse õpetus on üldse kellessegi puutuv?

Kui keegi lööb mind, tunnen ma valu. Kui mina kedagi löön, tunneb löödav valu. Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks -- kui sulle meeldib valu ja valutegijale meeldib seda teha, tunnete end mõlemad hästi. Kui mitte, tunneb vähemalt üks teist end viletsalt, mis tähendab, et üks osapoolest teeb midagi, mida ta ise ei taha, et talle tehtaks.

Kes seda veel teab, mis on ümberlükkamatu ja mis mitte?

Kõik, kes suudavad kogeda. Võib-olla, et 7-st miljonist keegi tõesti ei tea, mis on gravitatisoon, kuid selle olemaolus ei ole neil võimalik kahelda.

---

Ega selle peale oskagi midagi kosta peale arusaamatu mõmina. Mis on originaalne mõte? Mis on suurem pilt, millest peaks aru saama?

Originaalne mõte = uudne, värske mõte, mis ei ole refereeritud, kopeeritud.

Suurem pilt = ülevaade. Üleüldine mõte. Suurem pilt elust on arusaamine, kuidas elus asjad käivad ja miks. Eeldus iseseisvuseks.

Kas fallenboy'd huvitab suurem pilt oma väiksusest

Kõigepelt kinnitad, et ei saa mõttest aru, kuid hoolimata sellest annad hinnangu? Ei ole väga suur Sinust

[positiivne]

Teadvus on kõiksus? Mida see küll tähendab? Kõiksus on misasi? Saaks selleg teada esmalt. Siis võiks teadvuse asja arutada.

[fallenboy]

Teadvus ei ole asi -- asjad on teadvuse sees. Kõiksus, KÕIK MIS ON, oleks justnagu ookean, mille sees kalad, vesi, taimed, lained, hoovused jne moodustavad reaalsuse. Ookean oleks lõputu, st tal ei oleks ei algust ega lõppu.

Kas universum on kõiksus? Ei, sest universumil on lõpp ja algus ning peale universumi lõppu oleks tühjus, vaakum, mille olemasolu muutub arusaadavaks, kui algab teine universum -- siis saame ütleda, et universumi ja universumi vahel on tühjus. Aga mille moodustavad universumid? Mille sees nad on? Kõiksuse sees. Kõik kokku moodustavad kõiksuse.

[Lorenz]

Teadvus on kõiksus, tal ei ole piire (muidu ta poleks KÕIKsus, vaid osake sellest). Kellegi ütlemist ei ole vaja -- teadvust, kui ümberlükkamatut, tõde, ei mõjuta kellegi arvamine. Teda võib ignoreerida, kuid see ei mõjuta selle olemasolu. Ainuüksi ignoreerimiseks on vaja teadvust

Kus puutuvad teadvused kokku ehk hoopis? Reaalsuses, kus me elame. Elus.

Siinkohal oleks muidugi passlik küsida, et kui teadvus on piiritu kõiksus, siis kuidas saad sa rääkida mitmest teadvusest? Ei ütle siinkohal, et see võimatu on, lihtsalt küsimus jääb lahtiseks antud hetkel ja ma küsin ta siis ära.

Kes seda veel teab, mis on ümberlükkamatu ja mis mitte?

Kõik, kes suudavad kogeda. Võib-olla, et 7-st miljonist keegi tõesti ei tea, mis on gravitatisoon, kuid selle olemaolus ei ole neil võimalik kahelda.

Cogito ergo sum.
Kahelda on võimalik kõiges, peale kahtleja olemasolu. Nii arvas vähemalt Descartes. Tänapäeval arvavad mõned mõtlejad, et Descartes eksis ja kahelda on võimalik ka kahtleja olemasolus.
Äkki oled sa hoopis üks programmijupikene hiiglaslikus Matrixis, millele söödetakse ette illusiooni grtravitatsioonist?

[Tulnukinimene]

Originaalne mõte = uudne, värske mõte, mis ei ole refereeritud, kopeeritud.

Suurem pilt = ülevaade. Üleüldine mõte. Suurem pilt elust on arusaamine, kuidas elus asjad käivad ja miks. Eeldus iseseisvuseks.

Inimesed on erinevatel arengutasemetel. See mis ühele on originaalne mõte, on teise jaoks ammu läbi mõeldud.
Sama on suurema pildiga. Kusjuures, liiga vara liiga suurt pilti näha pole sugugi hea. Iseseisvuse saavutamine on nii ränkraske töö, et ma kahtlen kas hetkel Maa peal üldse Iseseisvat Inimest on (kõige laiemas mõttes, ei pea siin silmas materiaalset- ja emotsionaalset iseseisvust).

[positiivne]

Kogu see teema on olnud algusest peale veider, ebamäärane ja tegelikult arusaamatu. Ei ole selge mida fallenboy küsis, mida tahtis öelda, millist arutelu tahtis avada. Laialivalguv teemaarendus. Kaasfoorumlaste kommentaarides saab iseäranis ilmseks, et teemaalgataja ei ole püstitanud arusaadavat ja selget küsimust - jutul puudub korralik telg, sisu. Sestap kutsun üles käesolevat teemat sulgema.

[Minaelan]

Kogu see teema on olnud algusest peale veider, ebamäärane ja tegelikult arusaamatu. Ei ole selge mida fallenboy küsis, mida tahtis öelda, millist arutelu tahtis avada. Laialivalguv teemaarendus. Kaasfoorumlaste kommentaarides saab iseäranis ilmseks, et teemaalgataja ei ole püstitanud arusaadavat ja selget küsimust - jutul puudub korralik telg, sisu. Sestap kutsun üles käesolevat teemat sulgema.

Paljud teemad on veel hullemad, aga ikka lastakse neil voolata.

Kuhu nüüd see võrdse kohtlemise printsiip jääb?

[Nielander]

Paljud teemad on veel hullemad, aga ikka lastakse neil voolata.

Kuhu nüüd see võrdse kohtlemise printsiip jääb?

Keegi peale kasutajate endi seda teemat ei toida. Kui ikka natukene enam kui nädalaga suudetakse neli lehekülge teemat valmis kirjuatada, siis järelikult mingit huvi see neis tekitab.

[Sinis]

Kõigepelt kinnitad, et ei saa mõttest aru, kuid hoolimata sellest annad hinnangu? Ei ole väga suur Sinust

Mõnikord on küsimuste mõte tuua esile kõigi jaoks n-ö üheselt mõistetav, kui märkad, et see on eelnevalt eriarvamusi põhjustanud.

Mõnikord saab (lühi)naljatlusega rohkem infot edastada kui pikkade (tühi)lausetega, veel rohkem võib saada vastusest infot.

Mõnikord olen (eba)meeldivalt üllatunud, kui mitmemõtteliseks võib üks heasoovlik nali end väänata.

Meeldivad väga kasutaja Lorenzi mõttekäigud neist tulenevate küsimustega. Loodan sinult ta mõtete edasiarendamist kasvõi küsimustele vastamise kaudu

[Veli Joonatan]

Kui selle küsimuse üle järgi mõelda siis olen nagu kahevahel. Rahva arv siin Maa peal kasvab väga kiiresti. Hinged kes siin kehastuvad on pärit mujalt osaliselt. Nad ei ole iialgi enne kehastunud Maal.
Täna oli päris huvitav saade R-2 -hes. "Hallo kosmos". Soovitan järelkuulata!
Seal oli ka saatekülalisele selline küsimus - mis on elu mõte?
Vastus oli selline - inimhing soovib saada kogemusi.
Olen sellega 100% nõus.
Elu võib tunduda raske, kuid kui hing viibib kehastuste vahel bardos siis tekib jälle tahtmine tunnetada kõike füüsilisel tasandil.
http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1767

[rumal]

Täista ok mõte on. Tundub et pööbel areneb, koolifüüsika teemadel ei vaidle aga para teemadel on tunda arengut.
53 aastaseni alates nullist kõva sõna, ehk saaks matemaatikaga ka kuidagi. Küll see emakeel ja kirjandus ka tulevad.
Me oleme toerantsed, nii putja koerade, kuzzeri koerade, lihtsate inimeste osas.

[Minaelan]

"2007 sain ma aru et vaatamatta vanusele, iga Eesti kodanik peab sellistele nagu corporis , vesilik, exu, (ja paljud muud kes siin olnud) resoluutselt vastu hakkama. Osadele kohe, mõnedele hiljem.

Sellised nagu corporis, vesilik,exu, jne - teil pole mõtet edasi elada. Teid on ammu avastatud....

Noh, mis nüüd viga edasi elada, kõige suuremad kurjategijad on lõpuks ometi avastatud. Küll rumal juba teab, mis nendega pihta hakata.
Ta ju nõnda arukas meil.

Täista ok mõte on. Tundub et pööbel areneb, koolifüüsika teemadel ei vaidle aga para teemadel on tunda arengut.

Me oleme toerantsed, nii putja koerade, kuzzeri koerade, lihtsate inimeste osas.

Kummaline tõesti, et PARATEEMADES on tunda arengut .

Inimlikkuse arengu osas on aga nii mõnelgi veel pikk tee minna.

[excubitoris]

...

Mnjahh - mõni elab oma nime täiega välja. Võrdsus ruudus.

Olen siit teemast ennast eemal hoidnud lihtsal põhjusel. Vaidlus käib subjektiivse ja seni määramatu iseloomustava termini ümber. Seni kuni seda pole määratletud ei saa paika panna mingit võrdsuse definitsiooni. Samas ei ole ma sellele vaidlusele vastu - kui hästi läheb võib isegi mingi idee ja määratlus tekkida.

[positiivne]

See on tõsi, excubitoris, siit võib midagi võrsuda.
Kui olete tähele pannud, siis ei vasta teemaalgataja otsesele (ja enamasti korrektsele, arukale ja põhjendatud) kriitikale või küsimisele. Ilmselt ei jagu kapatsiteeti. Vastamise asemel asub teemaalgataja demagoogilisele ründepositsioonile a la "mis su probleem on?" või näiteks süüdistab oponenti väikluses. Ühelegi konstruktiivsele kriitilisele väitele ei ole siiani tulnud konstruktiivset vastust. Ja miks siis? Aga ikka seepärast, et ettevalmistus on nõrk ehk siis teema on läbimõtlemata.

[fallenboy]

Siinkohal oleks muidugi paslik küsida, et kui teadvus on piiritu kõiksus, siis kuidas saad sa rääkida mitmest teadvusest? Ei ütle siinkohal, et see võimatu on, lihtsalt küsimus jääb lahtiseks antud hetkel ja ma küsin ta siis ära.

See probleem tekibki -- solipsistid ütlevad, et on aint vaatleja ja kuna vaatleja ei saa olla kindel, et teised vaatlejad tegelikult on tõelised, siis nad eeldavad, et nad ei olegi tõelised, et nad on osad vaatlejast. Kas see on õige? Seda on võimatu kinnitada, ümber lükata.

Üks võimalus minu arvates aga see, et teadvused asuvad üksteise sees -- teadvuse sisse on tekitatud uus teadvus. Arvan seda seetõttu, et ma olen suuteline ise välja mõtlema teadvusliku olendi, selleks pean ette kujutama endale sarnast olevust või siis sarnaste omadustega olendit. "Jumal lõi inimese enda näo järgi" . See oleks ka loogiline, sest kuna asjad ei saa eksiteerida väljaspool kõikust, olen ka mina osa kõiksusest ning kui ma midagi teen, tuleb see minust ehk see saab olema osa minu teadvusest. Ma olen justnagu fraktal, mis on osa suuremast pildist, kuid ma saan minna ka väiksemaks (As above, so below /Nagu üleval, nii ka all).

Selle idee kohaselt on Jumal teadvus, võib-olla, et siis kõige kõrgemal tasemel. Kurat seda teab

Cogito ergo sum.
Kahelda on võimalik kõiges, peale kahtleja olemasolu. Nii arvas vähemalt Descartes. Tänapäeval arvavad mõned mõtlejad, et Descartes eksis ja kahelda on võimalik ka kahtleja olemasolus.
Äkki oled sa hoopis üks programmijupikene hiiglaslikus Matrixis, millele söödetakse ette illusiooni grtravitatsioonist?

Jah. Niikaua kuniks me ei saa aru, kes me oleme või kus me oleme, ei saa sellele tegelikult konkreetselt vastata. Tahaks ütleda, et surm annab vastust, kuid energia jäävuse seadust arvestades ei juhtu surma momendil mitte midagi, vorm muutub vaid. Kas surmaga kaasneb "valgustumine" või lihtsalt uue vormi võtmine... või mõlemat? Või midagi muud hoopis? ei ole võimalik raudselt väita.

Gravitatsiooni ettesöötmine. Niikaua kuniks ei ole ümberlükkamatuid tõendeid, et reaalsus on füüsiline, mitte mentaalne, on 50%-line võimalus, et gravitatisoon on illusioon. Samasugune illusioon nagu seegi, et mina olen olemas ja väline maailm ei ole midagi muud, kui minu väljamõeldu. Ühiseks nimetajaks siiski Mina ehk teadvus.

Siit ka küsimus, miks ikka veel arvatakse, et maailm on füüsiline? Inimestel lihtsam aktsepteerida? Järjekordne näide ignorantsusest.

---

Kui olete tähele pannud, siis ei vasta teemaalgataja otsesele (ja enamasti korrektsele, arukale ja põhjendatud) kriitikale või küsimisele.Vastamise asemel asub teemaalgataja demagoogilisele ründepositsioonile a la "mis su probleem on?" või näiteks süüdistab oponenti väikluses. Ühelegi konstruktiivsele kriitilisele väitele ei ole siiani tulnud konstruktiivset vastust.

Ilmselt ei jagu kapatsiteeti. /*** /
Aga ikka seepärast, et ettevalmistus on nõrk ehk siis teema on läbimõtlemata.

[Mannu]

Üks võimalus minu arvates aga see, et teadvused asuvad üksteise sees -- teadvuse sisse on tekitatud uus teadvus. Arvan seda seetõttu, et ma olen suuteline ise välja mõtlema teadvusliku olendi, selleks pean ette kujutama endale sarnast olevust või siis sarnaste omadustega olendit. "Jumal lõi inimese enda näo järgi" . See oleks ka loogiline, sest kuna asjad ei saa eksiteerida väljaspool kõikust, olen ka mina osa kõiksusest ning kui ma midagi teen, tuleb see minust ehk see saab olema osa minu teadvusest. Ma olen justnagu fraktal, mis on osa suuremast pildist, kuid ma saan minna ka väiksemaks (As above, so below /Nagu üleval, nii ka all).
Selle idee kohaselt on Jumal teadvus, võib-olla, et siis kõige kõrgemal tasemel. Kurat seda teab

Väga hea! Ma ütlen selle enda jaoks lühidalt niiviisi: me oleme tegelased Jumala Lucid Dream'is. Gravitatsioon on ka osa sellest unenäost. Holograafilise maailma mudel. Jumal oma mõttes loob selle holgrammi.

Jumal on siinkohal mitte Jeesuse, Allahi või mis iganes nimetatava "tegelase" mõistes.

Aga võibolla on kõik ka kuidagi teistmoodi

[positiivne]

Kõiksus on kõik mis on? Seega on ka tühjus osa "kõiksusest", mitteolemine osa "kõigest mis on"? Või on "kõigel mis on" ikkagi ka piirid? Ehk siis võiks terminid defineerida. Kirjelda kõiksust palun, fallenboy. Teeme ühe "asja" selgeks. Siis võib edasi minna ah?

[pila]

Mina olen sellist asja tähele pannud, et miski meis (ma ei tea mis asi siis) heameelega läheb kaasa igasuguste asjadega ja siis unustab ennast sinna. On mingisugused asjad, millesse saab jäädagi. Siis ma teen mõtteharjutuse ja küsin ise endalt, et aga mis siis kui see ära võtta, st kui see pole tõsi. Näiteks toon ma siin selle, et inimesed heameelega räägivad, et meie oleme siin maapeal, et hingele kogemusi saada. Ma teen selle enda jaoks küsitavaks ja siis vaatan, mis minus vastab selle peale. Ja siis ma avastan millegi, mis hakkab rabelema...
( sellised mõtted tulid siia teemasse vahele )

[fallenboy]

Kõiksus on kõik mis on? Seega on ka tühjus osa "kõiksusest", mitteolemine osa "kõigest mis on"?

Tõsi.

Või on "kõigel mis on" ikkagi ka piirid?

Kõiksus on kõikehaarav, kui tal on piirid, siis see tähendab, et lisaks kõiksusele on veel miski (miski mis on piiride taga), aga sellisel juhul on tegemist osaga kõiksusest.

Ehk siis võiks terminid defineerida. Kirjelda kõiksust palun, fallenboy.

KÕIK mis on, on osa kõiksusest. Kõiksus on KÕIK.

Inimene on planeedil. Planeet on galaktkias. Galaktika asub universumis. Kus asub universum? Kõiksuses.

Kõiksus on piltlikult keskkond, milles kõik on.

Kosmos.

[positiivne]

KÕIK mis on, on osa kõiksusest. Kõiksus on KÕIK.
Inimene on planeedil. Planeet on galaktkias. Galaktika asub universumis. Kus asub universum? Kõiksuses.
Kõiksus on piltlikult keskkond, milles kõik on.
Kosmos.

Sa eespool seadsid kahtluse alla, kas füüsiline maailm on olemas. Seega võiks näitena mitte kasutada füüsilise maailma üldtunnustatud ja ka piiritletud mõõtmeid. On lihtsam arutleda. Vastasel juhul tekkivad vastuolud teooria ja näidete ning paralleelide vahel.

Kosmos, universum, galaktika ja planeet on kõik enamvähem piiritletavad suurused, eksole?

Aga Kõiksus on kõik, st. piiritu - selles on kõik mis on ja mõistagi ka kõik mida pole. Kokkuvõttes siis kõik on kõiksus. Eksole

Aga mis on Teadvus? Prooviks ilma kõiksuse terminita teadvust kirjeldada?

[fallenboy]

Kuidas kosmost piiritleda? Kas kosmoseid on mitu? Kas kõiksus võiks olla siis kosmos? Mul poleks etteheiteid (ei suuda hetkel näha vastuargumente).
Teadvus on iseeneda olemasolust arusaamine. Teadlikkus iseendast. Mina olen. Teised on. mina vs teised. Mõnes mõttest justnagu fookuspunkt.