Lucid Dreaming ehk teadlik uni

Mõtlesin, et proovin vahelduseks taas unes rändamist. Umbes nädalaega tagasi oli esimene kord, magasin selili ja tundsin, et jalad tõusevad õhku ja nägingi, et olin sirgelt jalad üleval lae poole, ei osanud midagi peale hakkata, tundus et ma ei saanudki toimuvat kontrollida. Eile magasin küljepeal ja tunnen, et raputan nagu ennast, lõpuks kukkusin voodist põrandale, ise mõtlesin, et milline häbi, nüüd kuulsid kõik ilmselt head mütsu keset ööd. Ajasin end püsti ja märkasin, et tuba näeb välja nii nagu umbes 10 aastat tagasi, seega ei saa päris olla. Hakkasin liikuma akna juurde, tundes nagu takistaks mind mingi tagasitõmbav jõud, ometi mitte nii tugev, et ma poleks suutnud edasi liikuda. Jõudes akna juurde otsustasin liikuda läbi seina ja akna(mõtlesin, et olen palju lugenud sellekohta, kuidas saab läbi seina või lae liikuda), läbi seina ja akna välja liikunud kadus kindel pind jalge alt ja ma ei suutnud tagasitõmbavale jõule vastuhakkata, tagasi niiöelda kehas mõtlesin, et milline pettumus. Varasematel juhtudel olen tundnud oma keha olemas olekut, topeltmõtlemist misiganes, seekord oli tõsiselt võimas, polnud sellist jagatud tunnet, aga siiski oleks soovinud kaugemale minna.

Miks see hea on? Või lihtsalt - nagu kogemus? Saab sellest kuhugi edasi areneda?

Kirja pantud on see kogemusena ja kui kaugele areneda tahad, sõltub sinust endast. Mingil määral võib see isegi kahjustada inimest, nii ma ka poolaastat tagasi loobusin sellest ja nüüdne on lihtsalt proov, et suudan seda kõike uuesti teha. Ainult tahtma peab ja vaeva peab nägema. Seekord püüan teha teistmoodi ja eesmärk on enda jaoks mõista, mis on teadlik uni, sest nendes on palju müstilist, mida ma ei oska seletada.

Ma ei mäleta, et ma ei oleks suutnud niivõrd-kuivõrd juhtida oma unenägu, kui mul on olnud selleks vajadus ... ma sain tagasi minna nendesse kohtadesse, kus mul "pooleli jäi", mul oli võimalik "lahendada" oma järgmise päeva probleemid - vähemalt poole peale, kõige raskem oli end panna unes liikuma nagu oleks see päriselt, sest teadupoolest - magades tundub ju et käed jalad ei allu üldse kontrollile, aga kui on äkitselt tarvis joosta, põgeneda või lennata?
Hetkel on jah raskem: uut infot tuleb liiga palju peale, uneaega napib, pidev olmestress, midagi kogu aeg muutub - päevadega või isegi päeva jooksul, mis omakorda mõjub unenägemisele, sest nn. kokkulepitud kohad kaovad, teisenevad, neisse on järjest raskem minna. Võibolla olen ma lihtsalt "suureks kasvanud", siis - vanaks jäänud ... ja mingid asjad ei ole enam kättesaadavad. Mingi teatud "sümbolism" siiski säilib selgena aga pigem ei soovi neid näha, sest enamasti on need jamade-kuulutajad päevasele elule.
Ja ma ei ole avastanud, et taoline topeltelu kuidagi parandaks minu enesetunnet või maailmavaadet. Pigem vastupidi, ei soovitaks kellegil jätta päevane elu elamata või ületähtsustada unes elamist, sest ühel hetkel võid avastada, et ei tee unes või ilmsi elamisel enam vahet.
Sellepärast ma küsingi, ma olen nyyd mingi imelik või, et asjas uba ei näe?
Kunagi, varases lapsepõlves sai loetud vanast "Horisondist" ulmet, et istud unemaailmas marjale, saad riietele pleki ja see on seal ka ärgates ... see kindlasti ei toimi, küll võib tekkida dejavu efekt, kui oled oma päevaprobleeme üritanud ette ära lahendada - selleks peab ka üsna hästi oma ümbritsevaid tundma: sa võid saada oma marjapleki üsna sarnaselt sellele, kuidas sa seda unes nägid aga mitte iialgi ärgata unest koos sellega, heh.

Kui ikka mingit eesmärki pole, siis pole ka uba kuskil. Loe näiteks zombeliuse postitusi, ei saaks väita, et ta tõeliselt oli ka kaua tagaigatsetud inimesega, aga kui see vähene nagu virtuaalne reaalsus teeb meele paremaks, siis miks mitte. Mõtlesin isegi, midagi sarnast kogeda, kui on võimalik. Mälestus meeldivast jääb ja teinekord polegi vahet, et see on ainult virtuaalne ja võlts mälestus.

Nojha ikka kasu ...kui tahetakse lihtsalt oma elu ära elada, siis ei ole midagi vaja.
Millalgi üks tark mees/teadlik mees ütles mulle: teadlik inimene on 100% teadlik, nii unes kui ilmsi s.h. ka paralleelselt ja teadlik töö käib kõigil tasanditel. Ma toona küsisin veel, et kuhu siis nagu nüüd edasi, ütles, et tal ei olevat veel 100% reaalset kaugnägemist ( mitte segamini ajada igasuguste teiste nägemis viisidega.s.h. ka selgeltnägemisega), kuid see teda ka ei huvitavat ja et ta ei tahtvat siia n.ö. kursust kordama naaseda.

Muide, fantaasia on üks loomise komponent inimesel ja selle puudumine näitab ka üht koma teist, viimastel andmetel robotil see võime puuduvat.

Jah, tundes juba foorumlaste tundlikku meelt, tahtsingi juurde märkida, et mittemingil moel ei soovi alahinnata teiste pürgijate saavutusi - paraku see nii on, et mõnele on avatud uks, mis näib pigem elamist segavat ja millega midagi peale hakata ei oska aga teistele, kel oleks enam vaja, on unustatud võti anda ... unustada ei saa ka, et asju ja oskusi mida meil pole peame me alati ihaldusväärsemateks ega oska hinnata erapooletult ehk praktiliselt olemasolevaid.

Julgen märkida, et minu postituses oli ka küsimus - miks ja mille heaks antud "omadust" või "võimalust" kasutada.
Seejuures minu isiklik arvamus on, et koolnuid välja kutsuda on egoistlik akt ... nendegi "tagasisaatmiseks", kes kutsumata kõnnivad ehk on rahutud või kellegi poolt teadmatusest kutsutud, peaks terve süsteemi ja töökohad looma ja siis ka ei jõuaks, tõenäoliselt.

Võibolla ongi uba just selles, et ma ei taotle mingil viisil mittemingisugust võimet või hoopis selles, et pole mingit sihti või eesmärki midagi saavutada - seepärast ei oska ma ka näha asja nö. kasumlikku poolt? Siinjuures ma ei arva üldse, et minu pea lapsik komme omale soovikohaseid unesid manada ehk elada oma elu pigem ulmes kui ilmsi või jälgida "halbade ennete" mõju eluolule, oleks võrdeline õpetatud või õppinud inimeste püüetele midagi suurt saavutada - mind lihtsalt pani imestama inimeste suur püüdlus millegi taolise poole ... eks eesmärgid ole kõigil erinevad. Seda enam - kuidas ma kinnistan millegi teadmist kui puudub teostus praktikas ja küsida ka ei kannata?

Muuseas, minul poleks midagi robotiks tunnistamise vastu, paraku on elu näidanud, et väljaöeldu/mõeldu on piisav tekitamaks jõudu, mis koheselt nõuab vastuseisvat jõudu - inimesed ei ole kunagi nõus sellega, mida nad ise ei ole väitnud. Ja nii ma püüangi selgusele jõuda, et kas minu eksistentsist mingi muu tolk kah on kui vaid alatasa see "imelik" olla. Võibolla aga tähtsustan ma üle lihtsat ajaviidet?
Arengutase on ka täpselt seal, et teadmine või teadvustamine mingist oskusest, mida sa näed teisi nii pingeliselt omandamas kui vajalikku - võiks kajastuda pigem võimaluses seda millegi hüvanguks tarbida, mitte et seda loomuomaseks saavutuseks või puuduseks pidada.

---

(12-01-2012 23:12 )Päikeseinsener Kirjutas:  Näe unes vaid seda, mida ise tahad

Kas oled kuulnud kirgastunud unenägudest? Need on unenäod, mida nähes oled sa täiesti teadlik, et tegu on unenäoga — nende unenägude ajal on võimalik kõike teha. See on sinu maailm, kus saad ühe sooviga kõik niimoodi ümber kujundada, nagu ise tahad ja kontrollid kõike, mis sind ümbritseb.
Kirkaks unenäoks (lucid dream) nimetatakse und, mille käigus on inimene teadlik, et ta magab ja näeb und. Seda protsessi nimetatakse ka teadvusel uneks. Sellises unenäos saab inimene kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiliselt võimatud. Kirgas unenägu võib olla äärmiselt reaalne ja elav, olenevalt inimese enesetadvuse tasandist unenäo jooksul.

Kirgas unenägu võib alata kahel viisil. Esimeseks on algamine tavalisest unenäost, mis algab kui tavaline unenägu, ja mille käigus und nägev isik millalgi otsustab, et ta näeb und. Samas on võimalik ka otse kirgastunud unenäkku minna — inimene teab juba uinudes, et tegu on unenäoga ning tihti läheb ta ärkveloleku faasist otse unefaasi, ilma tunduva lõheta tema teadvusel olekust.

...

Kirgas unenägu ei kujuta endast mingit ohtu, kui sellega liiale ei minda. Paljud kirgaste unenägude fännid lõpuks ainult selle unelaadiga lepivadki — iseenesest pole sellest midagi hullu, kuid kui kaasneb mõni järgnevatest sümptomitest, tasuks kirgaste unenägudega mõneks ajaks lõpp teha. Ärkvel olles ei tohiks juhtuda järgmisi asju:

Võime ignoreerida valu, mis peaks olema tugev ja vägagi tuntav;
saatesse või filmi neeldumine;
möödunu meenutamine nii selgelt, et näib nagu toimuks see uuesti päriselt;
tõestus, et on tehtud midagi, mille tegemist sa ei mäleta;
oluliste sündmuste unustamine;
tuttavas paigas olemine, kuid selle võõrana tundumine;
enda kõrvalt nägemine;
teised inimesed ja objektid ei näi reaalsed;
maailma nägemine läbi udu;
enda esemete seast tundmatute asjade leidmine;
avastamine, et seljas on midagi, mille selga panemist ei mäleta.

Niisiis, kirkad unenäod on väga huvitavad ning annavad sulle võimaluse lõputult uusi asju “kogeda”. Paljud inimesed eelistavad piirduda unenäopäevikuga ning otsivad oma unenägudele seletusi — kui aga tahad midagi põnevamat proovida ja näha unes alati just seda, mida ise soovid, siis lase käia ja avasta enda isiklik fantaasiamaailm.
Allikad: Vikipeedia, consciousdreaming.com

Allikas

No leidsingi kõige konkreetsema vaste oma küsimusele aga sellest ei piisa - kõike, peale päeviku pidamise olen teinud, teadmata et see nõnda suur Teadus on - aga kasutegur? Siis mitte isklik kaif aga tegelikult? Üldises mõttes?
Pigem ma rõhutaksin siin neid loetletud ohte, sest mina arvasin naiivselt, et enda ja oma tegude kõrvalt vaatamine - siis ärkvelolekul - on kummaline ent mingi samm arenemises edasi ... või valu korral endast eemaldumine ... nii tuleb välja, et ikkagi : "imelik", ja täiega?
Ja kellelt ma siis nüüd küsin - mis edasi? Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Hullarisse?

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  Jah, tundes juba foorumlaste tundlikku meelt, tahtsingi juurde märkida, et mittemingil moel ei soovi alahinnata teiste pürgijate saavutusi - paraku see nii on, et mõnele on avatud uks, mis näib pigem elamist segavat ja millega midagi peale hakata ei oska aga teistele, kel oleks enam vaja, on unustatud võti anda ... unustada ei saa ka, et asju ja oskusi mida meil pole peame me alati ihaldusväärsemateks ega oska hinnata erapooletult ehk praktiliselt olemasolevaid.

Igal on õigus tegelda oma unedega just nii nagu tema tahab s.h. on ka õigus ainult elada ja kaduda, kuid ei ole üldse võimatu, et see elu siin ( elamise egoismus) just segabki tegelikku olemist ehk surematust.
Võimed on kõigil, küsimus on energias, mida millegi tegemiseks/käivitamiseks vaja läheb ( kui autoaku on vilets käivitub ainult liikumiseks vajalik). Eelnevas kõnelesin mina enam unes teadlikuks olemisest ja reaalsed võimed on teine teema, kuigi neid võib ka lihvida unenägemises.

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  Julgen märkida, et minu postituses oli ka küsimus - miks ja mille heaks antud "omadust" või "võimalust" kasutada.
Seejuures minu isiklik arvamus on, et koolnuid välja kutsuda on egoistlik akt ... nendegi "tagasisaatmiseks", kes kutsumata kõnnivad ehk on rahutud või kellegi poolt teadmatusest kutsutud, peaks terve süsteemi ja töökohad looma ja siis ka ei jõuaks, tõenäoliselt.

Vastuseks oli õppida olema 100% teadlik. Koolnute kutsumisest ei rääkinud mina midagi, kuid mis ka ei ole võimatu Lucid Dreamingus ehk teadlikus unes ja las igaüks otsustab ise, mis temale just parajasti vajalik on.

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  Võibolla ongi uba just selles, et ma ei taotle mingil viisil mittemingisugust võimet või hoopis selles, et pole mingit sihti või eesmärki midagi saavutada - seepärast ei oska ma ka näha asja nö. kasumlikku poolt? Siinjuures ma ei arva üldse, et minu pea lapsik komme omale soovikohaseid unesid manada ehk elada oma elu pigem ulmes kui ilmsi või jälgida "halbade ennete" mõju eluolule, oleks võrdeline õpetatud või õppinud inimeste püüetele midagi suurt saavutada - mind lihtsalt pani imestama inimeste suur püüdlus millegi taolise poole ... eks eesmärgid ole kõigil erinevad. Seda enam - kuidas ma kinnistan millegi teadmist kui puudub teostus praktikas ja küsida ka ei kannata?

Ära siis mana unesi ja ära oota halbu endeid, vahelduseks fokuseeri heale, milleks selline halva ootus. Mana oma uni ja uuri neid, liigu neis nagu uuritakse reaalset maailma ja kui fokuseerid heale või vajalikule püüa see nihe siis ka reaali viia....mõtlemise koht . Ja kui ei taha siis on see sinu valik, ela tavalist elu. Suur saavutus ongi teadlikkus ja edasi tuleb s.h. ka fantaasia ehk loovuse küsimus.

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  Muuseas, minul poleks midagi robotiks tunnistamise vastu, paraku on elu näidanud, et väljaöeldu/mõeldu on piisav tekitamaks jõudu, mis koheselt nõuab vastuseisvat jõudu - inimesed ei ole kunagi nõus sellega, mida nad ise ei ole väitnud. Ja nii ma püüangi selgusele jõuda, et kas minu eksistentsist mingi muu tolk kah on kui vaid alatasa see "imelik" olla.

Minul ei ole ka midagi robotiks tunnistamise vastu küll aga olen ma vastu minu robotiks muutmise/tegemise ja surumise vastu.
Üldiselt oli hämmastavalt tore eelnevas sinu tavapärasest stiilist selgemat postitust lugeda, kirjuta edaspidi ka nõnda, milleks mängida.

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  Võibolla aga tähtsustan ma üle lihtsat ajaviidet?
Arengutase on ka täpselt seal, et teadmine või teadvustamine mingist oskusest, mida sa näed teisi nii pingeliselt omandamas kui vajalikku - võiks kajastuda pigem võimaluses seda millegi hüvanguks tarbida, mitte et seda loomuomaseks saavutuseks või puuduseks pidada.

Ära pinguta siis... Ja kui just asja läbi tarbimise vaadelda ja pingutada, no ei tea, siis võib ju pigem shoppamas käia.

---

(12-01-2012 23:12 )Päikeseinsener Kirjutas:  Näe unes vaid seda, mida ise tahad

Niisiis, kirkad unenäod on väga huvitavad ning annavad sulle võimaluse lõputult uusi asju “kogeda”. Paljud inimesed eelistavad piirduda unenäopäevikuga ning otsivad oma unenägudele seletusi — kui aga tahad midagi põnevamat proovida ja näha unes alati just seda, mida ise soovid, siis lase käia ja avasta enda isiklik fantaasiamaailm.
Allikad: Vikipeedia, consciousdreaming.com

Allikas

Eelnev räägib tavalistest unenägudest mu meelest, kuid Pi unenägemise asjust tean ma ka üsnagi, seega jha...üleüldiselt on ta tark mees, kuid unenägemine ei ole just tema tugevam külg.

(08-01-2014 09:03 )katakaroliina Kirjutas:  No leidsingi kõige konkreetsema vaste oma küsimusele aga sellest ei piisa - kõike, peale päeviku pidamise olen teinud, teadmata et see nõnda suur Teadus on - aga kasutegur? Siis mitte isklik kaif aga tegelikult? Üldises mõttes?
Pigem ma rõhutaksin siin neid loetletud ohte, sest mina arvasin naiivselt, et enda ja oma tegude kõrvalt vaatamine - siis ärkvelolekul - on kummaline ent mingi samm arenemises edasi ... või valu korral endast eemaldumine ... nii tuleb välja, et ikkagi : "imelik", ja täiega?
Ja kellelt ma siis nüüd küsin - mis edasi? Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Hullarisse?

Ei ole midagi siin kummalist, imelikku ja igatahes areng. Aaa sa tahad teada kuhu edasi...ehk (?!) siis saavutada ja olla teadlikk ka suremise hetkel, ehk igavene lõppmatu elu (?!) , ehk esmalt see et teispoolsuses oleks sind võimatu lahti võtta ja kustutada (?!) , ehk... kõik kehad välja arendada (?!) , ehk oma kõik teisikud ühendada (?!), ehk .....ehk ?! jne...
Ja lõpetuseks ehk mitte võrrelda ennast teistega, viimasest lähtub ka mõte hullarist. Neid teemasid ja asju arutada ainult samu kogemusi omavate või sellega tegelevate inimestega, teistele mitte kõnelda.
Lugupidamisega

Ohud on olemas, aga mitte miskit sarnast sinu välja toodud näidetest. Mis puutub päevikusse, siis arvan et see võib kiirendada protsessi teadliku une nägemiseks, aga ei ole vajalik. Soov või siis palve teeb samahästi selle töö ära ja ka vastupidi. Pole usklik inimene aga palve töötab selles vallas, hämmastavalt hästi.

Tänud, ennekõike põhjalikkuse ja konkreetsuse eest.

(08-01-2014 12:01 )theodor Kirjutas:  Ohud on olemas, aga mitte miskit sarnast sinu välja toodud näidetest.

Elamine on üldse ju ohtlik värk. Aga sa kirjuta ise õige siia kõigist ohtudest s.h. näiteks milles seisneb oht, kui hakkata oma teisikuid ühendama jne... Ära hoia vaka all.

Eithea - ma siin mõtlesin, tegelikult me oleme kõik nö. robotid - jättes kõrvale, et üldine mõiste ja definitsioon on teisiti mõtestatud - meile on programm ju sisse kirjutatud? Nii vähe kui me seal midagi muuta saame, arvates, et oleme vabad ja isemõtlevad, on põhitingimused ju meile aegade algusest ette kirjutatud: üks asi, kui lugeda sündinud inimese sünnikaarti aga teada on ka see, mis ülesanded on veel sündimata inimestel, ju? Võibolla on unedki meile ette antud ...

(08-01-2014 15:48 )katakaroliina Kirjutas:  Eithea - ma siin mõtlesin, tegelikult me oleme kõik nö. robotid - jättes kõrvale, et üldine mõiste ja definitsioon on teisiti mõtestatud - meile on programm ju sisse kirjutatud? Nii vähe kui me seal midagi muuta saame, arvates, et oleme vabad ja isemõtlevad, on põhitingimused ju meile aegade algusest ette kirjutatud: üks asi, kui lugeda sündinud inimese sünnikaarti aga teada on ka see, mis ülesanded on veel sündimata inimestel, ju? Võibolla on unedki meile ette antud ...

Ja nüüd me hakkamegi ideeni jõudma. Tulles teadvele saame laiendada oma valikudiapasooni. Teadlikud unenäod on teatud osahulgana indikaatoriks teadvelolekule ärkvel-tasandil.
Millegi ettekirjutatus sõltub asjaolust, kuivõrd me ise lubame millelgi ettekirjutatud olla.

(08-01-2014 15:48 )katakaroliina Kirjutas:  Eithea - ma siin mõtlesin, tegelikult me oleme kõik nö. robotid - jättes kõrvale, et üldine mõiste ja definitsioon on teisiti mõtestatud - meile on programm ju sisse kirjutatud? Nii vähe kui me seal midagi muuta saame, arvates, et oleme vabad ja isemõtlevad, on põhitingimused ju meile aegade algusest ette kirjutatud: üks asi, kui lugeda sündinud inimese sünnikaarti aga teada on ka see, mis ülesanded on veel sündimata inimestel, ju? Võibolla on unedki meile ette antud ...

Robot siis robot ( fantaasia ja loomisvõimega robot) , aga rohkem robotiks enam ei taha lasta kirjutada, ma saan ainult sellest mõttes n.ö vi*ha krambi, et keegi mind susserdab, kamandab ja kirjutab siin.
Jah, jaa... kõik võib olla millest kõneled, kuid kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab (vähemasti minu jaoks on see nii ) muidu ei oleks sellel olemisel küll mingit mõtet. Ja vabaks olemisest on mul natuke teine arusaam, aga see selleks.

Mis programmi puutub, siis inimene on selles päris kenasti edasi jõudnud ja kirjutab ennast päris edakalt ise ümber, kuni selleni et muudetakse midagi ka enese füüsises- DHA tasandil, silmade värvi jne..põnevaid asju tehakse ja katsetatakse. Küllap jõutakse ka selle muutmiseni millest sina räägid, saatust juba muudetakse (mitmeti), isiklikke omadusi/oskusi muudetakse jms..

Muidugi antakse ka unesid ette ja kui palju uurid visatakse unest välja, tulevad pahandused reaali kaasa jne- eks seal ole omad nipid kuidas ja mis (kavalus on ka vahel kasulik omadus), aga inimene on visa nagu umbrohi.

---

(08-01-2014 16:07 )VarvastegaVurrud Kirjutas:  Ja nüüd me hakkamegi ideeni jõudma. Tulles teadvele saame laiendada oma valikudiapasooni. Teadlikud unenäod on teatud osahulgana indikaatoriks teadvelolekule ärkvel-tasandil.
Millegi ettekirjutatus sõltub asjaolust, kuivõrd me ise lubame millelgi ettekirjutatud olla.

Jep on vurfudega väga nõus.
Vurrrud aga sa räägi mulle parem kõigi oma teisikute ühendamisest misskit?

NB! Paanika vältimiseks teisikute ühendamise all ei ole eelnevas mõeldud foorumi kasutaja aliaste ühendamist.

(08-01-2014 13:51 )Eithea Kirjutas:  

(08-01-2014 12:01 )theodor Kirjutas:  Ohud on olemas, aga mitte miskit sarnast sinu välja toodud näidetest.

Elamine on üldse ju ohtlik värk. Aga sa kirjuta ise õige siia kõigist ohtudest s.h. näiteks milles seisneb oht, kui hakkata oma teisikuid ühendama jne... Ära hoia vaka all.

Sul on õigus, et elu on ohtlik, ma ei hakka kirjeldama oma kogemusi, aga ka arutluse katakaroliinaga olete jõudnud peaaegu põhjuseni, mis mind loobuma sundis. Lihtsam on olla robot mõnikord, see et sa oled teadlik eesootavast, ei anna mingit eelist. See hävitab rohkem. Väide, et valikuid muuta tuleb juurde, on vale. Kõik mis juhtuma peab, see juhtub, aga kuna oled valvas olnud, siis väheke hiljem. Meile on antud elus vähe magusaid momente, mis meid rahuldab, ülejäänud on kannatused. Mõtle hästi järele, kas tahad teada neid kõiki.
Vajasin järelemõtlemiseks aega, kuidas toime tulla. Tundub, et pean teemat rohkem uurima hakkama, et mis juhtub siis, kui minna aste või astmeid kaugemale, mida mina ei julgenud. See on ikka kuradima raske, lasta minna asjadel nagu peab ja mitte ärrituda. Väga paljud ümbritsevad näevad ka ju seda, aga sa ei saa ju rääkida, mis viga on.
Ja siis jääb sulle see hetk, kus sa saad oma ümbrust muuta ja teha, mida iganes soovid. Neis unedes oled igasugustest ahelatest vabastatud. Pole head ilma halvata. Võimalik, et pole olemas kumbatki.

(09-01-2014 01:29 )theodor Kirjutas:  

(08-01-2014 13:51 )Eithea Kirjutas:  

(08-01-2014 12:01 )theodor Kirjutas:  Ohud on olemas, aga mitte miskit sarnast sinu välja toodud näidetest.

Elamine on üldse ju ohtlik värk. Aga sa kirjuta ise õige siia kõigist ohtudest s.h. näiteks milles seisneb oht, kui hakkata oma teisikuid ühendama jne... Ära hoia vaka all.

Sul on õigus, et elu on ohtlik, ma ei hakka kirjeldama oma kogemusi, aga ka arutluse katakaroliinaga olete jõudnud peaaegu põhjuseni, mis mind loobuma sundis. Lihtsam on olla robot mõnikord, see et sa oled teadlik eesootavast, ei anna mingit eelist. See hävitab rohkem. Väide, et valikuid muuta tuleb juurde, on vale. Kõik mis juhtuma peab, see juhtub, aga kuna oled valvas olnud, siis väheke hiljem. Meile on antud elus vähe magusaid momente, mis meid rahuldab, ülejäänud on kannatused. Mõtle hästi järele, kas tahad teada neid kõiki.
Vajasin järelemõtlemiseks aega, kuidas toime tulla. Tundub, et pean teemat rohkem uurima hakkama, et mis juhtub siis, kui minna aste või astmeid kaugemale, mida mina ei julgenud. See on ikka kuradima raske, lasta minna asjadel nagu peab ja mitte ärrituda. Väga paljud ümbritsevad näevad ka ju seda, aga sa ei saa ju rääkida, mis viga on.
Ja siis jääb sulle see hetk, kus sa saad oma ümbrust muuta ja teha, mida iganes soovid. Neis unedes oled igasugustest ahelatest vabastatud. Pole head ilma halvata. Võimalik, et pole olemas kumbatki.

Kõigepealt tuleb ikka enda sees asjad korda saada enne, kui tundmatut avastama lähed. Iga uus saab kirjeldatud varasema toel. Kui kannad varasemast suurel hulgal tajutud subjektiivset negatiivsust endaga kaasas, siis saab ka tundmatu nõnda defineeritud.

(09-01-2014 01:29 )theodor Kirjutas:  

(08-01-2014 13:51 )Eithea Kirjutas:  

(08-01-2014 12:01 )theodor Kirjutas:  Ohud on olemas, aga mitte miskit sarnast sinu välja toodud näidetest.

Elamine on üldse ju ohtlik värk. Aga sa kirjuta ise õige siia kõigist ohtudest s.h. näiteks milles seisneb oht, kui hakkata oma teisikuid ühendama jne... Ära hoia vaka all.

Sul on õigus, et elu on ohtlik, ma ei hakka kirjeldama oma kogemusi, aga ka arutluse katakaroliinaga olete jõudnud peaaegu põhjuseni, mis mind loobuma sundis. Lihtsam on olla robot mõnikord, see et sa oled teadlik eesootavast, ei anna mingit eelist. See hävitab rohkem. Väide, et valikuid muuta tuleb juurde, on vale. Kõik mis juhtuma peab, see juhtub, aga kuna oled valvas olnud, siis väheke hiljem. Meile on antud elus vähe magusaid momente, mis meid rahuldab, ülejäänud on kannatused. Mõtle hästi järele, kas tahad teada neid kõiki.
Vajasin järelemõtlemiseks aega, kuidas toime tulla. Tundub, et pean teemat rohkem uurima hakkama, et mis juhtub siis, kui minna aste või astmeid kaugemale, mida mina ei julgenud. See on ikka kuradima raske, lasta minna asjadel nagu peab ja mitte ärrituda. Väga paljud ümbritsevad näevad ka ju seda, aga sa ei saa ju rääkida, mis viga on.
Ja siis jääb sulle see hetk, kus sa saad oma ümbrust muuta ja teha, mida iganes soovid. Neis unedes oled igasugustest ahelatest vabastatud. Pole head ilma halvata. Võimalik, et pole olemas kumbatki.

Tänan suurepärase vastuse eest!
Ma olen nii arusaanud, et teadlikkus surma hetkel annab eelise ja see ajahetk "väheke hiljem" on just piisav, et mitte lasta ennast nn " maa loodud uue keha/kudumisse või ka hävitamise/kudumisse tõmmata", milles mitteteadlik pidavat ärkama illusioonides. Kirjeldatud on neid nagu mingeid kombitsaid, mis haaravad su ja mähivad endasse nagu kookon jms...
Nende "kindlate juhtumisega" on jälle nii, et juhtub ka see millele fokuseerud/annad energiat...jah eks ta üks tüütu töö on ja peaaegu võimatu töö- see enese juhtimine (pidev fokuseerimine), kuid teadlikkus teeb ka viimase tunduvalt kergemaks.
Tänseks olen ka mõistnud, et kindlad ("ette teada juhtumise" v.a. ehk mõned erandid-loomulik surm jne) tahavad pidevat vastasmärgiga fokuseerumist või siis ka lihtsalt maagilist sekkumist ja ära muutmist.
Üldiselt need nn "kindlad juhtumised" annavad väga hea võimaluse ennast ja oma arengut testida, kuidas muidu saaks teada...ja sinu: "aga kuna oled valvas olnud, siis väheke hiljem" oli ju üsnagi arvestatav saavutus, lihtsalt oleks tulnud edasi otsida/katsetada igat jne.., kuid see ka on ainult minu arvamus...

Samas variandiks oleks areng duaalsusest välja ja alles siis või siis enne nihkuda värava avamisega maailma, kus elatakse 1000 ja enam aastat, annab võimaluse kõik vajalik korralikult kehas välja arendada. Seal maailmas maagia ei kehtivat, sest keha ise ollagi maagia/jõud/võimed (ideaalne) jms...nii nad räägivad.
Mõned variandid on kirjas ka kasutaja rumala antud lingil.
Ja energeetiliste teisikute ühendamsest sa ei kõnelnudki misskit ( vahest on sellel ka mingi teine nimetus, kuid alati kui on millestki sarnasest räägitud, siis on mingid teadmised puudu või varjatud)...
No mis krt see on, ma olen ikka väga palju lobisena hakanud...

Siiski, siiski - "enda sees" saavadki asjad korda just siis, kui iga edasise, sügavuti astutud sammuga avastad, et nö. supikauss sinu nina ees on see, millest pead hoolima - mitte rändama seitsme maa ja mere taha tuhnima ja Õnne otsima ... sest seal on seda sama vähe ja selle teadmiseni jõudmine poole ohtlikum.
Maailmas on tegelikult kõik tasakaalus - Loodus roppusi ei salli, kõik on täpselt nii kui peab : see, et Inimene sellest aru ei saa ja kipub kõike omakorda tasakaalustama ja uurima, põhjendama ning lahti seletama, on meie endi kinnisidee ja negatiivsus ning positiivsus samuti ongi enamasti subjektiivne - maailm pole ju roosamanna ja loll oleks ju kõva positiivse kumminaeratusega eirata kõiki hoiatusi ja ohte, mis elu ette toob? Diskussioon "hea ja halva" üle on minu meelest juba kõvasti aegunud, ma ise nimetaks seda "õigluseks" - kui tundub, et miinused ja plussid on enam-vähem tasakaalus siis on korras.

Mulle tundub ka, et minu arusaam "kasust" on valesti mõistetud, sest ei - ma ei mõtelnud sugugi võimu või rahateenimist vaid just seda, kas kogemust on võimalik tarbida inimese teenimiseks, kas seal on tee: õigus ja ruum midagi muuta kellegi tarbeks, või kehtib seal seesama 10 aastane surmaleping. Ma arvasin, et kogenumad teavad ... samas, poleks ma uneski osanud näha, et mõned lihtsalt ei näe unesid. Minu viga - eelarvamused.
Muul juhul on ju kogemus see, et näed selgemini seda halli reaalsust, mida ei suuda lõpuks ükski positiivsus ega negatiivsus enam huvitavaks värvida, sest murrad läbi illusioonide juba automaatselt ning elu ongi siis üks paratamatuste jada, matemaatiline võrrand mille vastus on ammugi ette teada sõltumata liidetavate järjekorrast.

(09-01-2014 09:24 )katakaroliina Kirjutas:  Siiski, siiski - "enda sees" saavadki asjad korda just siis, kui iga edasise, sügavuti astutud sammuga avastad, et nö. supikauss sinu nina ees on see, millest pead hoolima - mitte rändama seitsme maa ja mere taha tuhnima ja Õnne otsima ... sest seal on seda sama vähe ja selle teadmiseni jõudmine poole ohtlikum.

Njha, aedikus on teatud ajani hää ja turvaline, käitu kenasti siis tuuakse ka toit nina ette, viimasest peab eriti kümne küünega kinni hoidma, ühesõnaga püsi aga vagusi ja ära rapsi. Põhiline et maailm oleks ikka tasakaalus, küll seal juba teatakse millal tuleb sinu aeg. Issver nii hää hakkas kohe, et äärepealt oleksin isegi määgima hakanud.

Armas ju ... ja elu ongi kohe poole ilusam ning elamist väärt - päriselt, mitte püüeldes

Asi on siis tegelikult selles ,et ma kontrollin oma unenägusid. Pidevalt unenäo keskel ma saan aru ,et ma näen und ja lähen ja teen seda mida ma parasjagu tahan. Tihti see ei õnnestu aga sageli õnnestub, tihti mõtlen end ka mingisse teise kohta ja kui unenägu on hirmus sunnin ennast üles ärkama. See on ajapikku tekkinud ning mulle meeldib see ,et saan seda teha kuid teised ei teagi nagu sellest. Ma usun ,et ma pole ainus.
Samuti juba lapsest peale tunnetan ma mõningaid asju ette. Isegi mingid mitte väga olulised asjad kuid siiski halvad, ma tunnen ,et nii juhtub ja paljud korrad on täide läinud.
Samuti sõitsin kord rattaga tänaval ja kuna kõrvaltänava nägemist takistas suur põõsas ja ma kuulasin veel pleieriga muusikat ning lihtsalt kujutasin ette ,et sealt tänavast tuleb auto ning sõitsin teisele poole tänavat ning just siis kui ma sinna jõudsin pööras järsku auto kõrvaltänavast nii nagu ma nägin.
Ma ei ütle ,et ma oleks mingi selgeltnägija või asi lihtsalt tahaks asja süveneda ja natuke uurida.
Loodan ,et keegi oskab minuga päriselt kaasa rääkida, pole fantaasiajuttudest huvitatud.

Sellest on siin foorumis enne ka juttu olnud. Inglise keeles nimetatakse seda teadlikku unenägemist - lucid dreaming.
Vaata ka - http://et.wikipedia.org/wiki/Kirgas_unen%C3%A4gu

(02-05-2014 21:48 )Carmel Kirjutas:  

Asi on siis tegelikult selles ,et ma kontrollin oma unenägusid. Pidevalt unenäo keskel ma saan aru ,et ma näen und ja lähen ja teen seda mida ma parasjagu tahan. Tihti see ei õnnestu aga sageli õnnestub, tihti mõtlen end ka mingisse teise kohta ja kui unenägu on hirmus sunnin ennast üles ärkama. See on ajapikku tekkinud ning mulle meeldib see ,et saan seda teha kuid teised ei teagi nagu sellest. Ma usun ,et ma pole ainus.
Samuti juba lapsest peale tunnetan ma mõningaid asju ette. Isegi mingid mitte väga olulised asjad kuid siiski halvad, ma tunnen ,et nii juhtub ja paljud korrad on täide läinud.
Samuti sõitsin kord rattaga tänaval ja kuna kõrvaltänava nägemist takistas suur põõsas ja ma kuulasin veel pleieriga muusikat ning lihtsalt kujutasin ette ,et sealt tänavast tuleb auto ning sõitsin teisele poole tänavat ning just siis kui ma sinna jõudsin pööras järsku auto kõrvaltänavast nii nagu ma nägin.
Ma ei ütle ,et ma oleks mingi selgeltnägija või asi lihtsalt tahaks asja süveneda ja natuke uurida.
Loodan ,et keegi oskab minuga päriselt kaasa rääkida, pole fantaasiajuttudest huvitatud.

Oskan kaasa rääkida.

Tänud Vesilikule meenutava lingi eest, seal kõneleb teadlikust enenägemisest keegi kasutaja akk.
Minule oli eriti huvitav lugeda tema mõtteid jumperitest ja ise proovisin seda "jumpimist " teadlikus unes, päris mõnus-kohe oled mingis teises maailmas (unes) ja sealt edasi tuli mõte proovida õhus kõndimist/astumist -vaevaline oli see õhus astumine, aga välja tuli.

Üldiselt oleksin super "happy", kui sealse foorumi kasutaja akk ka siin oma lugusid teadlikust unenägemisest pajataks või vahest keegi teab käesoleval ajal kohta, kus ta neist räägib?!

(26-05-2014 06:28 )Eithea Kirjutas:  Tänud Vesilikule meenutava lingi eest, seal kõneleb teadlikust enenägemisest keegi kasutaja akk.
Minule oli eriti huvitav lugeda tema mõtteid jumperitest ja ise proovisin seda "jumpimist " teadlikus unes, päris mõnus-kohe oled mingis teises maailmas (unes) ja sealt edasi tuli mõte proovida õhus kõndimist/astumist -vaevaline oli see õhus astumine, aga välja tuli.

Üldiselt oleksin super "happy", kui sealse foorumi kasutaja akk ka siin oma lugusid teadlikust unenägemisest pajataks või vahest keegi teab käesoleval ajal kohta, kus ta neist räägib?!

Lugesin kasutaja ''akk'' postid läbi ning ei näinud midagi uut.