Chemtrails

(19-09-2013 20:16 )Sinis Kirjutas:  

(19-09-2013 19:44 )Faraday Kirjutas:  Ööpäevas lendab üle eesti rohkem kui nelisada lennukit. Nimelt läbivad meie õhuruumi päris mitmed lennukoridorid
Lääne-Euroopa – Aasia
Euroopa – Venemaa
Soome – Euroopa
Transatlantiline – üle Atlandi ookeani kulgev Lähis – Ida ning Venemaa ja Ameerika vaheline lennuliiklus.
Samuti on olemas selline tore asi nagu gloobus. Gloobuse silmitsemine aitab aru saada miks sellised lennukoridorid meid läbivad. Lisaks juhiks tähelepanu, et kaks peamist lennuliikluse jälgimise lehte ei anna ja ei peagi andma kõikide lennukite trajektoore. Ka kolmas nendest lehtedest mida tean ei anna kõiki trajektoore. Ainuke koht kus kõik trajektoorid näha on ilmselt lennuväljade tornid. Kahel tavalehel ei ole kindlasti neid lennukeid mille lennukõrgus on alla üheksa kilomeetri, samuti ei ole seal teatavatel põhjustel ka kõiki kauba ja reisilennukeid. Militaarlende nad ei kajasta mitte kunagi.

Võtsin gloobuse ja silmitsesin. Eesti õhukoridori läbivate lennukite arvu sealt ei leidnud. Faraday teadis gloobust vaadates, et neid on 400 ööpäevas ja lisaks veel militaarlennud. Para!

Loe palun hoolega:

(19-09-2013 19:44 )Faraday Kirjutas:  Samuti on olemas selline tore asi nagu gloobus. Gloobuse silmitsemine aitab aru saada miks sellised lennukoridorid meid läbivad.

Kui täpselt teada tahad palju meie õhuruumi võõrad lennukid külastavad siis palun tee teabepäring maksuametisse. See on avalik info ja nad on sunnitud sellele vastama. Saad teada lennukite arvu, makstava summa ja võib-olla veel midagi mis sind huvitab.

---

(19-09-2013 20:54 )Sinis Kirjutas:  

(19-09-2013 20:43 )Faraday Kirjutas:  Kui täpselt teada tahad palju meie õhuruumi võõrad lennukid külastavad siis palun tee teabepäring maksuametisse. See on avalik info ja nad on sunnitud sellele vastama. Saad teada lennukite arvu, makstava summa ja võib-olla veel midagi mis sind huvitab.

Huvitav, huvitav, ehk tood maksuameti informatsiooni kui faktikinnituse siin ära, sul ju päring tehtud.

Ups, maksuamet kui riiklik institutsioon ei ole ju paramõistes usaldusväärne. Saab siis seda faktikinnituseks lugeda? Tuginen ise teisele informatsiooniallikale aga pakkusin selle välja kui peaks soov olema fakte hankida. Sama info võid saada ka lennuametist ja veel üsna mitmest-setmest kohast. Uuri ise ka midagi ja ära tugine ainult foorumites loetule. Alati pole kõik kuld mida loed.

Tekkis naiivne küsimus.
Miks neid mürke ei pritsita pilves ilmaga?
Keegi ei saaks kinni hakata.

(20-09-2013 09:11 )Sinis Kirjutas:  Sarkasmi polnud (millest selline selgetnägijalik järeldus?), oli vaid lihtlabane soov saada väljatoodud arvnäitajale faktikinnitus.

Nonäed kui valed muljed võivad tekkida kui lihtlabast soovi väljendatakse ümber nurga ja arvatakse, et kõik mõtlevad samamoodi nagu kirjutaja.

(19-09-2013 20:54 )Sinis Kirjutas:  

(19-09-2013 20:43 )Faraday Kirjutas:  Kui täpselt teada tahad palju meie õhuruumi võõrad lennukid külastavad siis palun tee teabepäring maksuametisse. See on avalik info ja nad on sunnitud sellele vastama. Saad teada lennukite arvu, makstava summa ja võib-olla veel midagi mis sind huvitab.

Huvitav, huvitav, ehk tood maksuameti informatsiooni kui faktikinnituse siin ära, sul ju päring tehtud.

Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Lihtlabane rehkendus andis eesti õhuruumi läbivate lendude viie-kuuekordse arvtõusu võrreldes taasiseseisvumise eelse perioodiga. Niiet mu mälu ja tajumisvõime polegi nihkes. Küll aga järeldan, et eesti õhuruum on samakordselt ka enam keemiaga saastatud.

(20-09-2013 09:53 )Sinis Kirjutas:  Küll aga järeldan, et eesti õhuruum on samakordselt ka enam keemiaga saastatud.

Ja ei mingeid keemiajälgi polegi vaja - sitta sajab niigi alla.

(19-09-2013 19:44 )Faraday Kirjutas:  Ööpäevas lendab üle eesti rohkem kui nelisada lennukit. Nimelt läbivad meie õhuruumi päris mitmed lennukoridorid

(20-09-2013 09:47 )Eithea Kirjutas:  Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Eks Faraday teab täpsemalt mida, ja millise aasta andmeid, ta tegelikult mõtles, aga artikkel kirjutab teenindamisest, mitte ülelendudest:

2010
160723/365=440 teenindatud lendu

2011
182983/365=501 teenindatud lendu

2012
180402/335=539 teenindatud lendu
130446/335=389 teenindatud ülelennud

(20-09-2013 09:53 )Sinis Kirjutas:  Ma ei näe muljeid, mida kõik mõtlevad ja tõenäoliselt ei hakka kunagi nägema.

Ja kõik ei mõtle lugedes sedasama mida sina kirjutades ning ei hakkagi seda tegema seega kui sa soovid vastust, mitte konflikti, siis võiks ka arusaadava küsimuse sõnastada ja mitte imelikke vihjeid siia kirjutada (samad sõnad ka excubitorisele teema informatiivuses osas rikastamisel).

(20-09-2013 09:47 )Eithea Kirjutas:  .....
Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... ..... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Mis see siis teeb.... Mingid 540 lendu on teenindatud keskmiselt igas ööpäevas... Üllatavalt suur arv siis.

(20-09-2013 11:54 )Tehnoloog Kirjutas:  

(20-09-2013 09:47 )Eithea Kirjutas:  .....
Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... ..... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Mis see siis teeb.... Mingid 540 lendu on teenindatud keskmiselt igas ööpäevas... Üllatavalt suur arv siis.

On jha üllatavalt suur ( varsti ei näe päikest üldse enam, taevast paistavad ainult saasterajad)ja mul tekib kohe küsimus, et miks on neid lende nii palju sellise pisikese maalapi kohta ja tegelikult tahaks teada ka kuidas see õhuruumi kasutamise maksustamine/maks toimub (eelnevas siin vihjati maksuametile)lisaks maksustamise võrdlus teiste riikidega, vahest meil ei toimu üldse mingit maksustamist või on meil õhuruumi kasutamise maks tunduvalt madalam ja sellest ka siin see kimamine- on ühtne euroopa õhuruum.

(20-09-2013 12:12 )Eithea Kirjutas:  ..... ja tegelikult tahaks teada ka kuidas see õhuruumi kasutamise maksustamine/maks toimub
.....

Väärib uurimist... Mäletan et riigieelarves oli tulude osas selle summa kohta oma rida,
kuid mingist aastast alates see kadus sealt miskipärast ära... Kuhu see siis nüüd läheb?

(20-09-2013 11:33 )excubitoris Kirjutas:  

(20-09-2013 09:53 )Sinis Kirjutas:  Küll aga järeldan, et eesti õhuruum on samakordselt ka enam keemiaga saastatud.

Ja ei mingeid keemiajälgi polegi vaja - sitta sajab niigi alla.

Sajab tõesti, aga võib olla üsna kindel, et see sitt ei tule eesti õhuruumi läbivatest lennukitest. Samuti ei ole tegemist keemiasabade poolt sadava sitaga. (paganama keeruline on sadada olematul keemial, küll aga kütuse põlemise jääkprodukitid jõuavad varem või hiljem mingis suvalises punktis maale.)

(20-09-2013 11:39 )kage Kirjutas:  Eks Faraday teab täpsemalt mida, ja millise aasta andmeid, ta tegelikult mõtles, aga artikkel kirjutab teenindamisest, mitte ülelendudest:

Tuginesin piirkondliku lennujuhtimiskeskuse andmetele mälu järgi. Lisaks piirkondlikule lennujuhtimiskeskusele on olemas veel lähenemislennujuhtimisüksus ja lähilennujuhtimisüksus. Kuna piirkondlikust lennujuhtimiskeskusest käivad läbi saabuvad, lahkuvad ja ka kohalikud lennud siis pean tunnistama, et ei mäleta täpselt nende hulka ja aasta lõikes keskmist ööpäevas. Arvan, et see number kogusummat oluliselt ei suurenda. Minu poolt öeldud väärtus - mitte vähem kui 400 ülelendu ei ole täpne arv vaid miinimum keskmine ülelendude arv.

PS: Postituse 401 mõttesisust - Ma ei mõista kuidas inimesed suudavad mõtelda enda jaoks välja sellise ulme nagu on "chemtrails". Kas nad tõesti ei ole koolis õppinud matemaatikat, füüsikat, keemiat, loodusteadust? Kas nad tõesti on kaotanud võime kasutada mõistust ja loogilist mõtlemist kasutades oma enese teadmisi?
Miks teadlased ei uuri "chemtrailsi"? Ilmselt neil ei ole aega jaburustega tegeleda.

Ma ei viitsi seda teemat siin läbi lugeda, et näha, kas keegi on sellele loogikaveale juba tähelepanu juhtinud. Nimelt, kui lennukid paiskavad õhku mingeid mürke, siis peaksid need õhuvooludega kanduma igale poole laiali. Mitte ainult otseselt sinna kohta maha, mille kohal "jutt" taevas on. Seega, kas need, kes tahtlikult mõnede arvates inimkonda mürgitavad, polegi siis ise inimesed? Või mürgitavad nad teadlikult ka ennast? Soovivad surra pikalt ja piinavalt mingitesse haigustesse? Nagu tõesti...On 100x paremaid ja hallatavamaid ja selekteerivamaid viise inimkonda hävitada, kui lasta meie ühisesse õhuruumi mürke...

William Thomas on USA-s Seattle’is resideeriv uuriv ajakirjanik ning just tema võttis esimesena kasutusele sõna “chemtrail” (tõlkes “keemiarada”, eesti keeles on aga rohkem levinud “keemiapilv”).

Ta arvab, et on aeg sellest fenomenist kõikjal avalikult rääkida ja seda ka teaduslikes ringkondades. Nüüd kasutab ta samu termineid kui keemiapritsijad ise – selleks on atmosfääri-aerosool ja geoinsenerlus.

Talle on tunnistanud FAA (USA föderaalne lennuamet) lennuliikluse kontrollkeskuse juht ja ka radaritehnikud, et need on USA õhuväe tankerid, mis jätavad taevasse päikesevalgust peegeldavaid osakesi.

Wright-Pattersoni õhujõubaasis, HAARP-tehnoloogia kodus, töötab kaks teadlast, kes tunnistasid avalikult ajakirjale Columbus Alive, et tegemist on päikest peegeldava kliima modifikatsiooni programmiga. Baariumiosakesi, mida leiame keemiaradadest, kasutatakse üle horisondi nii radari töös kui ka HAARP-i raadiolainete jaoks militaareesmärkidel.

Ta arvab ka, et programmi esmane ülesanne on ikkagi kliimamanipulatsioon.
Valitsused vaikivad sel teemal, aga nad on täiesti hirmul, samal ajal kui geoinsenerluse programme aina suurendatakse.

Kliimamuutuste programme alustati eesmärgiga kontrollida piiramatut süsiniksaastatuse negatiivseid tagajärgi, et võimaldada naftakartellidel teenida võimalikult palju kasumit.

Aerosoolide pritsimine lõhub meie osoonikihti. UV-kiirguse tase on näiteks Põhja-Californias tõusnud kuni 1200%. Ta nimetab seda kliimaohverduse tsooniks.

Ka Kanada teadlased on näidanud üles muret ultraviolettkiirguse tohutu tõusu pärast. Ainuke seletus sellele on taas kord aerosoolid, mis võimaldavad luua platvormi freoonidele ja teistele osoonikihti lõhkuvatele kemikaalidele. Seega, geoinsenerlus võib kindlasti steriliseerida kogu planeedi. Me oleme näinud vaalasid päikesepõletuse haavadega ja kalu, kellel on avastatud nahavähk rohkest päikesekiirgusest.

Olukord on väga karm. Registreeritud on jääkarude uppumist, kuna neil pole piisavalt jääd, kus käia puhkamas. Meie kliimaga manipuleeritakse täiesti avalikult. Teadlased on demonstreerinud, et jääkihi kadumine tekitab ka põuda, mis võib osutuda saatuslikuks miljarditele inimestele.

Lihtsalt lisamõtlemisainet:
http://www.telegram.ee/nwo/sona-chemtrai...on-toeline

(20-09-2013 12:12 )Eithea Kirjutas:  

(20-09-2013 11:54 )Tehnoloog Kirjutas:  [quote='Eithea' pid='186554' dateline='1379663272']
.....
Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... ..... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Mis see siis teeb.... Mingid 540 lendu on teenindatud keskmiselt igas ööpäevas... Üllatavalt suur arv siis.

Kui me jälgime Flightradarit, siis sealt on näha et lennuliiklus Euroopa ja Kaug-Ida vahel toimub üle Eesti. Samuti läbivad Eestit sellised lennuliinid mille sihtkoht on Helsingi, Sankt Peterburg ja Moskva.
Lennukid ei lenda sihtkohta sugugi kõige otsemat teed nagu võiks arvata. Päris suure kaare teevad sisse.

(21-09-2013 10:20 )Veli Joonatan Kirjutas:  

(20-09-2013 12:12 )Eithea Kirjutas:  

(20-09-2013 11:54 )Tehnoloog Kirjutas:  [quote='Eithea' pid='186554' dateline='1379663272']
.....
Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... ..... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Mis see siis teeb.... Mingid 540 lendu on teenindatud keskmiselt igas ööpäevas... Üllatavalt suur arv siis.

Kui me jälgime Flightradarit, siis sealt on näha et lennuliiklus Euroopa ja Kaug-Ida vahel toimub üle Eesti. Samuti läbivad Eestit sellised lennuliinid mille sihtkoht on Helsingi, Sankt Peterburg ja Moskva.
Lennukid ei lenda sihtkohta sugugi kõige otsemat teed nagu võiks arvata. Päris suure kaare teevad sisse.

Ja miks lennukid teevad neid kaari(suurem kaar = suurem kütusekulu), kas mitte ei või olla põhjus õhuruumi maksustamises, läbitakse just neid õhuruume mida on läbida kokkuvõttes odavam või mis on üldse maksuvabad.

Tõsist mõtlemist geoinseneerluse üle.

Why the CIA Is Worried About Geoengineering (Miks CIA on mures geoinseneerluse pärast)
CIA muretseb mõjude pärast mida kliimamuutused võivad riiklikule julgeolekule avaldada ja samuti ka võimalike tagajärgede pärast mida suuremahulised ja tahtlikud sekkumised Maa kliimasüsteemi (geoinseneerlus) võivad tekitada. NAS (National Academy of Sciences) on käivitanud geoinseneerluse uuringuprojekti leidmaks viise kuidas võidelda kliimamuutusega ja mis ühendab eksperdid ning seob ka CIA kui uuringu rahastaja. NAS-i uuringus on geoinseneerlus tegevus mis eemaldab süsihappegaasi (CO2) atmosfäärist või peegeldab päikesekiirgust Maalt tagasi, et vähendada globaalse soojenemise mõju.

Kuigi see on suur sööt vandenõuteoreetikutele, kes kujutavad geoninseneerlust ette kui massihävitusrelva, siis on see just üks CIA muredest - seega me ei ole siiani veel nii kaugele jõudnud.

(21-09-2013 10:36 )Eithea Kirjutas:  Ja miks lennukid teevad neid kaari(suurem kaar = suurem kütusekulu), kas mitte ei või olla põhjus õhuruumi maksustamises, läbitakse just neid õhuruume mida on läbida kokkuvõttes odavam või mis on üldse maksuvabad.

Need kaared on tinglikud - kuna Maakera pole ümmargune mitte just iga nurga alt vaadates siis tegelikult see kaar on otsem tee kui kaardi järgi. Kaart on kera mis on projitseeritud tasapinnale ja mida suuremad on kaugused kahe punkti vahel seda ebatäpsem on need vahemaad mida mõõdetakse kaardi abil.
Kuna Põhja-Lõuna telje poolt on Maa natuke õhem siis on sealt - ülevalt lennates - ka vähema õhuga tasandid ligemal ja mingil määral ka gravitatsioon nõrgem. See annab veel omapoolse võidu kütuse kulus ja kiiruses. Kuna lennuk kulutab vähem pressides ennast läbi hõredama õhu - see on ka põhjus miks üldjuhul suht terava nurga alla enne ülesse lendavad ja alles siis suuna sihtmärgi poole võtavad. Gravitatsioon annab sarnase efekti - kuna see nõrgem siis saab vähem kulutada lennuki üleval hoidmiseks kuluvat kütust. Kõik need kolm - teekond, õhu hõredus ja gravitatsioon annavad piisavalt suure kütuse kokku hoiu, et sellised trajektoorid on reegliks.

(21-09-2013 10:20 )Veli Joonatan Kirjutas:  

(20-09-2013 12:12 )Eithea Kirjutas:  

(20-09-2013 11:54 )Tehnoloog Kirjutas:  [quote='Eithea' pid='186554' dateline='1379663272']
.....
Sain teada, 2012 aasta õhuruumi väidetava 11 kuu liiklusteeninduse seisu, edasi lugege ise, Faraday väidetavat arvu 400 ei leidnud kusagilt... ..... Lennuliiklusteenindus teenindas tänavu 11 kuuga Eesti õhuruumis 180 402 lendu, mida on 6.6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Mis see siis teeb.... Mingid 540 lendu on teenindatud keskmiselt igas ööpäevas... Üllatavalt suur arv siis.

Kui me jälgime Flightradarit, siis sealt on näha et lennuliiklus Euroopa ja Kaug-Ida vahel toimub üle Eesti. Samuti läbivad Eestit sellised lennuliinid mille sihtkoht on Helsingi, Sankt Peterburg ja Moskva.
Lennukid ei lenda sihtkohta sugugi kõige otsemat teed nagu võiks arvata. Päris suure kaare teevad sisse.

Vot nii Veli Joonatan, excubitoris ütleb alljärgnevas postituses 421, et neid suuri kaari ei ole olemas,-" Need kaared on tinglikud." Nii et ära enam kõnele kaartest.

(21-09-2013 10:58 )excubitoris Kirjutas:  Need kaared on tinglikud - kuna Maakera pole ümmargune mitte just iga nurga alt vaadates siis tegelikult see kaar on otsem tee kui kaardi järgi. Kaart on kera mis on projitseeritud tasapinnale ja mida suuremad on kaugused kahe punkti vahel seda ebatäpsem on need vahemaad mida mõõdetakse kaardi abil.

Otsisin veidi netis ja sain sellise teabe - Navigatsioonitasu ülelendude eest on Eestis madalam kui Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal.

---

http://snap.ashampoo.com/uploads/2013-09...XMoUiw.png
On siis kaar või mitte?

(21-09-2013 11:06 )Veli Joonatan Kirjutas:  ..... Navigatsioonitasu ülelendude eest on Eestis madalam kui Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal.
On siis kaar või mitte?

Aga peabki olema, Eesti on ju väiksem kui need teised.
Või on see tasu, taandatuna pikkusühikule, samuti väikseim?
Kas on kaar või suht. otse, saab kõige paremini teada
kui sama joon gloobusele kanda. Või siis - võtta niit ja
tõmmata sirgu gloobusele alg- ja lõpp-punkti vahele,
nii saab võrrelda kaardil oleva joonega.

Ja veel - kas on lihtsam kokku leppida lend üle paari-kolme
riigi või otsemat teed üle kümnekonna riigi ja kuidas oleks
kokkuvõttes odavam?

(21-09-2013 12:24 )Tehnoloog Kirjutas:  

(21-09-2013 11:06 )Veli Joonatan Kirjutas:  ..... Navigatsioonitasu ülelendude eest on Eestis madalam kui Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal.
On siis kaar või mitte?

Aga peabki olema, Eesti on ju väiksem kui need teised.
Või on see tasu, taandatuna pikkusühikule, samuti väikseim?
Kas on kaar või suht. otse, saab kõige paremini teada
kui sama joon gloobusele kanda. Või siis - võtta niit ja
tõmmata sirgu gloobusele alg- ja lõpp-punkti vahele,
nii saab võrrelda kaardil oleva joonega.

Ja veel - kas on lihtsam kokku leppida lend üle paari-kolme
riigi või otsemat teed üle kümnekonna riigi ja kuidas oleks
kokkuvõttes odavam?

Jha, ja kui veel Veli Joonatan`i pandud navigeerimise kaarti vaadata ja kui mere kohal on õhuruum maksuvaba (?), siis toimubki asi üle Eesti.

Siit saate infot eesti lennunduse kohta: http://eaip.eans.ee/2013-09-19/html/index-et.html

(21-09-2013 10:52 )kage Kirjutas:  Tõsist mõtlemist geoinseneerluse üle.

CIA muretseb mõjude pärast mida kliimamuutused võivad riiklikule julgeolekule avaldada ja samuti ka võimalike tagajärgede pärast mida suuremahulised ja tahtlikud sekkumised Maa kliimasüsteemi (geoinseneerlus) võivad tekitada. NAS (National Academy of Sciences) on käivitanud geoinseneerluse uuringuprojekti leidmaks viise kuidas võidelda kliimamuutusega ja mis ühendab eksperdid ning seob ka CIA kui uuringu rahastaja.

Tore siis kui CIA muretseb ja NAS on käivitanud geoinserluse uuringuprojekti.

Kaks linki kus on ingliskeelne jutt mis võiks sobida selle teemaga.
http://www.theguardian.com/environment/2...ng-climate
http://www.theguardian.com/environment/2...ngineering

Eile kohaliku aja järgi umbes 6 hommikul Denveri poole liikudes Idaranniku poolt, siis tundus, et nägin ehedaid chemtraile.
6 triipu olid taevas ja olid vist enne päikesetõusu tekkinud kuna osad olid vaevu nähtavad aga need ei olnud heledad nagu siin meie taevas väidetavad trailid on.
Neid ma pean siiski heitgaasideks.
Triibud olid tumedat värvi ja nad olid üksteisest umbes pakkudes 40-50 km vahedega aga samas suunas nagu kartulivaod.
Ei ole veel jõudnud vaadata kas autokaamerale jäid peale aga kui jäid, siis võin saata video kui kedagi huvitab.