Kummalised kokkusattumused jne.

minu kokkusattumus oli imelik kokkusattumus ja veits naljaks oli see ka.
Sõitsin bussiga.Bussis oli palju vabasid kohti.Istusin akna juures.Kõrval koht oli vaba.Viru keskuse juures peatus.Minu kõrvale tuleb istuma parm.Jube.Õnneks nii ei haisenud.mõtlesin et niikuinii varsti maha lähen.vaatasin aknast välja,kui korraga tundsin kellegi kätt oma jalgadel.Siis pistsin lõugama!Et kobigu siit minema või kutsun politsei!Läks.
Järgmine päev.Sama kella ajal.sama bussi oodates.Mälestused ikka veel eilses.Sõbranna kaasas.Jutustan seda mis oli eile juhtunud.Ta siis hakkas inimestele näpuga näitama et milline ta välja nägi.Et kas selline või selline.Mina siis et ei.Buss seisis valgusfooritaga.Ja suvi.Uksed olid lahti või ei tea,Kuid äkki hüppas see sama parm bussi.ma siis hõikasin et SEE!Ja kui ta nägi.Uhhh! JUBE!
Kokkusattumus...

Tsitaat:Algselt postitas: karinakooky
minu kokkusattumus oli imelik kokkusattumus ja veits naljaks oli see ka.
Sõitsin bussiga.Bussis oli palju vabasid kohti.Istusin akna juures.Kõrval koht oli vaba.Viru keskuse juures peatus.Minu kõrvale tuleb istuma parm.Jube.Õnneks nii ei haisenud.mõtlesin et niikuinii varsti maha lähen.vaatasin aknast välja,kui korraga tundsin kellegi kätt oma jalgadel.Siis pistsin lõugama!Et kobigu siit minema või kutsun politsei!Läks.
Järgmine päev.Sama kella ajal.sama bussi oodates.Mälestused ikka veel eilses.Sõbranna kaasas.Jutustan seda mis oli eile juhtunud.Ta siis hakkas inimestele näpuga näitama et milline ta välja nägi.Et kas selline või selline.Mina siis et ei.Buss seisis valgusfooritaga.Ja suvi.Uksed olid lahti või ei tea,Kuid äkki hüppas see sama parm bussi.ma siis hõikasin et SEE!Ja kui ta nägi.Uhhh! JUBE!
Kokkusattumus...

Mis siis edasi sai??

midagi erilist ei saanud.Veits imelik oli..Sõbranna kukkus naerma

üks juhtum veel...
Ma seda enam ei mäleta, kas ma nägin seda unes või lihtsalt mõtlesin selle peale. Siiski selline tunne, et nägin seda unes!
Aga oli nii, et ma pidin midagi ära peitma. Mida mitte keegi üles ei tohtinud leida. Raha arvatavasti!...
Ja siis ma mõtlesin, et oma kodu poleks eriti turvaline, sest see asub sellises kohas, kuhu vargad võivad vabalt tulla. Aga siis ma mõtlesin, et äkki peidaks selle oma tädi juurde ära. Aga ma mõtlesin, et "eeii... see on ju ka liiga riskantne Ja kujutate ette, paar nädalat hiljem käisid mu tädil vargad.

Kui siin juba kokkusatumustest juttu siis mul oli selline naljakas juhtum. Suvel olime s6braga tööl ja taustaks mängib Star FM ja seal on hommikuti 8.15 mäng Naine vs Mees. M6tlesin, et saadaks pulli pärast s6numi sinna mängu, et äkki saan ka järgmine päev mängima. Järgmine päev ei helistanud mulle sealt keegi, läks nädal mööda ja siis yhel hommikul naljatades ytlesin s6brale et peaks vist uue s6numi saatma, et eelmine ei 6nnestunud ja siis läks max. 5sek mööda kui Allan Roosileht Star FM-ist helistas ja kysis, et kas mängime ka?

Tsitaat:Algselt postitas: Müstik
Igatahes ütles juba Albert Einstein:
Jumal ei mängi maailmaga niisama oma lõbuks täringuid, vaid tal on iga inimesega oma kindel plaan ja eesmärk.

ära liialda! esiteks ütles esinstein vaid, et "jumal ei mängi universumiga täringuid". plaanide kohta ei lausunud ta sõnagi. teiseks on tegu järjekordse kontekstist väljarebitud lausega. Einstein kirjutas selle tihtitsiteeritud fraasi 1926. aastal oma kirjas Max Bornile, kes koos Taani füüsiku Niels Bohriga rajas õpetuse kvantmehaanikast. Bohr oli väitnud, et subatomaarsete osakeste käitumine on tihti kaootiline ja ettearvamatu. Ta arvas, et meie tavaarusaam struktuurist ja põhjuslikkusest ei kehti aatomite tasandil. Einstein keeldus aktsepteerimast sellist veidrat vaadet loodusele, väites hoopis, et “Jumal ei mängi universumiga täringuid.”

Lõpuks osutusid Bohr ja Born oma tõendite ülekaalukuse tõttu selles vaidluses võidukaks. Einsteinil polnud õigus. Nii, et vähemalt aatomitasandil mängib jumal universumiga tõesti täringuid. Subatomaarsed osakesed käituvad vahel tõepoolest juhuslikult ja ettearvamatult, nurjates täielikult meie ja isegi Albert Einsteini tavapärased ootused.

See, kas Einstein uskus jumalasse, sõltub sellest, kuidas jumalat defineerida. Kui defineerida teda kreatsionistide eeskujul üleloomuliku olendina, kes lõi universumi, kes kuulab meie palveid ja kes otsustab, aks me pääseme Paradiisi või läheme Põrgusse, siis on vastus eitav. Jumala traditsioonilise definitsiooni järgi oli Einstein ateist. Ta ise ütles: “Muidugi oli see vale, mida te mu religioossete veendumuste kohta lugesite; vale, mida süstemaatiliselt korrutatakse. Ma ei usu isikulisse jumalasse ja ma pole seda kunagi eitanud, vaid olen seda selgelt väljendanud. Kui minus ongi midagi, mida võiks nimetada religioossuseks, siis on see mu piiritu imetlus maailma ülesehitusse, niivõrd, kuivõrd teadus seda avada suudab.”

Üks kokkusattumus, millest mu isa mulle hiljuti rääkis.
Millalgi siis kui ma kolme aastane olin ja isa ja ta sõber tõid minu ja mu ema haiglast koju Lasnamäe üheksanda korruse korterisse. Isasõber jäi alla autosse isa ootama ja mina, isa ja ema läksime ülesse. Ühel hetkel mina ütlen:"Onu naerab all". Ema ja isa ei tee väljagi, mõtlevad et lihtsalt lapse lalin, aga kui paari minutipärast astub uksest sisse isa sõber ja räägib, silmad märjad:" Teate, kus ma all praegu naersin. Parm tuleb, pudelikotid käes. Koer tema järel, autokumm hambus."

Mul on pidevalt niimoodi, et kui tahan, et õpetaja mind just nüüd küsiks(nt on just viimane selline küsimus, mida oskan ja siis saan pärast kindel olla et ta mind enam ei küsi), siis enam-vähem alati nii juhtubki. Ja seda ainult ühe kindla õpetajaga.

Tsitaat:Algselt postitas: Zaeka
Kokkusattumus või mitte, kuulsin Tarmo Pihlapi laulu lähipäevil ja siis tuli meelde juhtumus 1999.a 3.augustist. Viibisin vanaema juures ja olin just ärganud ning läksin õue. Onu küsis, arva ära kes täna ära suri ja mina ei tea mispärast ütlesin Tarmo Pihlap. Ma ei tea miks ma just teda pakkusin.

Muudetud: 16-8-06 kell 00:16:34 Zaeka

Mu vanavanaema nägi seda unes ette.

Minu sünniaeg on suht omapärane. 9.2.92.
Kui nüüd vaadata ema sünniaega, mis on 7.1.71
Siis suht lahe kokkusattumus või mis

Meenus veel üks juhtum, kui kõndisime sõbraga angaaride juures ja järsku hakkasime ühest suust laulma: "Kaske, kaske!" nagu regilauludes kombeks. Enne seda polnud meil mingit teemat, mis sellele viitaks. Ainuke asi, mis meid seda tegema võis panna oli ühe kase juurde jõudmine jalutades. Ma ei mõista, miks me mõlemad ühtäkki regilaulu hakkasime laulma. See poleks sugugi imelik, kui oleks juba vanem inimene aga mingi 13 umbes ja kuulad rokki ja lambist hakkavad mõlemad kaske kaske täpselt samal ajal laulma.

Muudetud: 18-3-08 kell 23:08:29 raciocinio

aX-ile: Sa võiksid mõelda, et võidad viking lotos, vaata kas läheb täide.

Nüüd minu kummalised kokkusattumised. Küllalt sageli on hakanud toimuma, et kui loen midagi siis kas samal hetkel või paar sekundit hiljem öeldakse see sõna kellegi poolt valjusti välja. Täna näiteks seisin Taksopargi ristmikul autoga valgusfoori taga, raadio mängis. Olid parajasti uudised. Teisel pool teed seisis mingi rekka (venemaa oma), mille tendile oli suurte tähtedega kirjutatud kalja nimi NIKOLA. Lugesin siis omaette seda nime, kui raadiost täpselt samal ajal (lausa sünkroonis) ütleb sama nime, kuid räägib Makedoonia peaministrist Nikola Gruevskist.
Üleeile sõitsin trolliga koju ning lahendasin ristsõnu. Loen: TÜRKLANE. Sekund hiljem kuulen, kuidas üks naisterahvas oma saatjale ärritunult hüüab: türklane oled või?
Ja selliseid kokkusattumisi on viimasel ajal üha tihedamini toimuma hakanud. Sõnad ei ole tavalised s.t. igapäevased vaid just harvaesinevad. Esimesed korrad olid naljakad ja ma helistasin ning rääkisin seda oma õele. Hiljem kirjutasin omale märkmikusse, kuid nüüd ei pööra neile erilist tähelepanu. Tahaks lihtsalt teada mis seda põhjustab või on see mingi märguanne.

Tsitaat:Algselt postitas: Auron
Noh, keegi siin enne rääkis, et tunneb ette ära kui õpetaja teda küsb.Mul on sama lugu, mul on nagu liblikad kõhus või midagi, ma tunnen kohe et nüüd küsitakse mind(alati mõtlen sel ajal, palun, ei, palun, mitte mind), aga 90% kordadest ta küsibki mind. Kahtlane ja see pole nii, et ta vaatab enne minu otsa või annab mingi vihje, et ta mind küsib, lihtsalt lambist kutsub ja ma tean juba enne, et ta kutsub mind.

Täpselt sama siin.
Ma lihtsalt tean juba, kui õpetaja mind küsib. Mingi hästi kibe tunne tuleb vms. Ma nagu loeksin õpetaja mõtteid.

Viimasel ajal on minul samuti imelikke kokkusattumusi olnud. Toon näite tänasest päevast: Nage te teate, on söögivahetunnid hirmus pikad, samuti ka surmavalt... igavad. Oli tattide söögivahetund, kui ma koolipeal igavledes ringi kõndisin. Läksin garderoobidesse ja istusin maha, panin kõrvaklapid kõrva ja jälgisin, kuidas väikesed tatid mööda jooksevad. Järsku tuli garderoobi klassivend. Teesklesin, et otsin midagi oma mantli sisetaskust. Too klassivend küsis minult: "Mis sa siin üksi teed?" Vastasin: "Aa, ee, otsin oma kümnekat. Pagan, unustasin vist koju." "No, davai." Noh, said tunnid läbi, vahepeal pidin veel 4.5 kilomeetrit järgi jooksma. Kui ma koju jõudsin, läksin oma tuppa... ja mida ma näen, kapi peal on 10 kroonine. Ja hakkasin tahtmatult naerma, mõtlesin, et kas on kokkusattumus, või... nojah, saate isegi poindile pihta.

Ee, mul on veel selliseid kokkusattumusi, aga mul ei tule kahjuks meelde, ma tean, et on niiviisi olnud, kui ma midagi mõtlesin, öeldi see ka kellegi teise poolt välja. Njah, eks ma millalgi... postitan veel.

to plussmiinus
Rääkides viiking loto-st, siis mul oli selline juhus, et nägin numbreid ette, aga pileti ostsin valele kuupäevale . Piletit kontrollides ei läinud ühtegi pihta ning järgmisel loosimisel olid kõik need numbrid, mis unes nägin

jaa, ma ka kummalisi kokkusattumusi juhtunud märkama.. pidevalt, kanduvad ühest päevast teise jne..ja mõnikord mitu nädalat järjest nii. Viimasel ajal pole olnud, kuid kuu tagasi umbes oli selline periood. Mõtlesin, et teen teema kah.. pmts tekst oli valmis kirjutatud.. aga liiga pikk oli ja mõtlesin, et tuleb segane ja CTRL+A ja DEL. Tuli välja, et juba olemas kah..

Pidevalt nüüd küll kummalisi kokkusattumusi ehk sünkronismi ei esine.
Minul on niisuguseid asju juhtunud kõigest umbes kümnel korral elu jooksul.
Olen need ka üles kirjutanud.
Üks kokkusattumuste alla kuuluv nähtus on, et pea igal inimesel või tema perekonnal esineb kaks samanimelist tuttavat.
Võivad olla ka näiteks sarnased nimekujud Liina, Leena, Leenu, kuid ilmtingimata on neid kaks. Kui on ainult üks nimi, siis uskuge mind, kohe tutvute teisegi samanimelisega või siis sünnib tuttavasse peresse laps, kellele pannakse sama nimi.
Just hiljuti sündis kahel tuttaval laps (üksteise olemasolust nad ei tea), kuid mõlemad panid lapsele täiesti harva esineva nime!
Lisasin ka selle sündmuse oma elu kokkusattumuste ahelasse.
Kes veel lugema ei ole juhtunud, siis siit saate president Lincolni ja Kennedy huvitavat kokkusattumuste ahelat lugeda:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=4...1#pid81176

Minul algasid kokkusattumused juba mu sünnihetkest Nimelt sündisin ma kell 11:10 ja mu isa sünnipäev on 11.oktoobril(11.10). On ka selliseid juhtumisi, et mingi laul kummitab ja siis just lastaksegi seda või siis mõtlen, et tahaks selle või tollega kokku saada, siis just näengi teda. Minu meelest on sellised kokkusattumused lahedad ja annavad elule veidi vürtsi.
Isegi PRAEGU oli selline kokkusattumus, et mõtlesin just sõbra peale, kellele meeldib Eminemi laul "I'm not afraid" ja seda lasti raadios ja see sõber logis msn-i sisse...

Tänahommikul tõusime lapsega ülesse alles 9.00, muidu tõusis laps juba kell kuus ülesse aga täna oli nii hea uni, et ei viitsinud ülesse tõusta... Siis kui ülesse sain ei viitsinud riidesse pnna, käisin hommikumantliga toas ringi ja siis tekkis tunne, et ma pean riidesse panema... Siis kuulsin, et alt uks käis ja keegi tuleb trepist ülesse. Kõigepealt koputas nabrimehe uksele ja siis mõtlesin, et panen ikka riidesse, nii kui riidesse sain, koputati minu uksele ja seal oli sotsiaaltöötaja ja tahtis veel allkirja raamatupidamisse...
Vahel tekib lihtsalt selline seletamatu ärev tunne, ennem, kui keegi valla ametnikest helistab või uksetaha sajab... Ma ei tea miks aga see on just siis, kui nemad peaks tulema või helistama... Seda just siis sellepärast, et elan sotiaalkorteris... Ja selline ärev tunne tekib ka siis, kui pean ise nende juures vähest käma oma igakuiseid allkirju andmas...

Teema pealkirjaga haakub, niiet postitan siia.
Meil on peres 8 kuune laps. Öine ärkamine tal tavaline. Aga kokkusattumus hakkas 3 päeva tagasi. Niisiis 3 päeva tagasi ärkas üles ja vaatasin juhuslikult kella ja see näitas 2:22 . Ikka juhtub, ei midagi erilist. Eile täpselt sama. Tegi oma esimese hääle üles ärgates ja vaatasin kella - 2:22 . See mind samuti ei häirinud, kuid kui täna ärkas ja kella vaadates 2:22 ees oli, siis tundus küll väheke imelik juba. Enne seda magab umbes 4h, vahest vähkreb, aga üles ei ärka. Selline tunne nagu keegi üritaks vihjet anda, või siis on beebil väga täpne kell peas ja esitab nõudmisi oma kella järgi

Otsi nr 2 tähendust.

(14-06-2013 09:34 )xed Kirjutas:  Teema pealkirjaga haakub, niiet postitan siia.
Meil on peres 8 kuune laps. Öine ärkamine tal tavaline. Aga kokkusattumus hakkas 3 päeva tagasi. Niisiis 3 päeva tagasi ärkas üles ja vaatasin juhuslikult kella ja see näitas 2:22 . Ikka juhtub, ei midagi erilist. Eile täpselt sama. Tegi oma esimese hääle üles ärgates ja vaatasin kella - 2:22 . See mind samuti ei häirinud, kuid kui täna ärkas ja kella vaadates 2:22 ees oli, siis tundus küll väheke imelik juba. Enne seda magab umbes 4h, vahest vähkreb, aga üles ei ärka. Selline tunne nagu keegi üritaks vihjet anda, või siis on beebil väga täpne kell peas ja esitab nõudmisi oma kella järgi

Mul oli kunagi hirmus haakuminie number 42-no ikka igal pool jäi ette ja taha,nagu oleks tähelepanu
ainult sellelle keskendunud...kestis se umbes aasta,enam ei jaksanud ja käisin shamaanil kylas,tema pani diagnoosiks liigne järeleandmine.
Soovitati ennast erapooleltult jälgida ja poole aasta pärast kadus kalduvus järeleanda oma teatud lollustele ja kadus ka see 42.

Mul oli mingi aeg pikem periood, kus ärkasin igal öösel täpselt kell 3.00, see kestis mõned kuud.
Ülikoolis käies ma oskasin alati öelda, millised tulevad raskemad küsimused eksamil. Õppisin need kodus ära ja ütlesin lahkesi teistele ka. Läksid alati täppi. Tänu sellele oli kergem töö kõrvalt õppida. Kursusekaaslastele ütlesin hindeid ka ette, enamasti läksid täppi. Mõnikord kui keskendusin, mis hinde nad saavad ja oli selline (tühi jonks jonks tunne) siis nad kukkusid läbi. Unes olen näinud, mis hindeid ise keerulisematel eksamitel saan.
Tore oli see, et ükskord sõitsin Trammiga koju ja mõtlesin oma matemaatika õppejõule, kes Maaülikoolis õpetas. Ma ei olnud teda ikka hea 7 aastat näinud. Mõtlesin, et nii mõnus oleks teda veel korra kohata. Kui trammist maha tulin, kõndis õpetaja minu ees
Peres ma olen populaarne, kui on vaja kingitusi otsida, eriti jõulude ajal. Ma enamasti ca kuu mõtlen ette mida kellele ja millised asjad peavad välja nägema ja siis lähen. Kuigi kaubandus on ju suur ja lai ning miskit eriskummalist siit vist välja tuua ei saa. Igatahes loov visualiseerimine töötab jõulude puhul tõesti. Kõige eriskummalisi asju võib nii leida.

Anu Hermlin kirjutab holistika.ee lehel sünkroonsustest. Need on märgilised, ootamatud, vahel ka hirmutavad kokkusattumused. On need täiesti juhuslikud või on nende rittaseadmise taga Universumi tarkus?

Enesearengu teel põrkame sageli kokku nähtusega, mis igapäevasele vaimsele arengule eriliselt magusaid võimalusi pakub. Need on sünkroonsused. Samamoodi nagu vabas looduses, on võimalik sünkroonsusi kogeda ka materialistlikus elukeskkonnas. Universum vestleb meiega igal sammul. On vaid vaja peatuda ja kuulatada. Meiega võivad rääkida kell, lillevaas või tordilabidas, rääkimata siis raamatust või inimesest.

Mida üldse mõistetakse sünkroonsuse all? Sünkroonsus on lihtsustatult öeldes üks viis, kuidas Universum inimesega suhtleb. See väljendub näiteks üheaegsetes sündmustes, mida ruumis eraldab suur distants, kuid mis oma iseloomult on teineteisega väga üheselt seotud. Sünkroonsus võib väljenduda ka mingi sündmuse toimumises „vastuseks“ inimese poolt just äsja mõttes esitatud küsimusele. Sünkroonsusi esimesena kirjeldanud C.Gustav Jung nimetas oma avastust esialgu „tähendusrikasteks juhusteks“.

Sünkroonsused ka päris lihtsatel tasanditel. Näiteks hüppab šampusepudeli kork pudelilt ära just sel hetkel, kui kõnepidajal on huulil sõnad „…mis annab tunnistust sellest, et meis on veelgi rohkem potentsiaali!“ Või närtsib kellegi poolt kingitud taim ära just siis, kui suhted selle inimesega jahenevad. Näiteid kohtab igal sammul.

Sünkroonsused on olulised nähtused meie elus. Nende abil on võimalik maailma, inimesi ja iseennast paremini mõista. Sünkroonsuste näol antakse meile juhiseid ja näpunäiteid. Kuigi need näpunäited ei ole sõnasõnalised, vaid sümboolsed, on nende sümboolikat mõistes võimalik õppida palju paremini toimima. Ja samas muutub maailm sünkroonsusi tundma õppides palju huvitavamaks ja elavamaks, Universumist saab elus Olend, kellega on võimalik suhelda.

http://www.holistika.ee/raamatukogu/arti...kroonsused

(28-09-2013 15:10 )Müstik Kirjutas:  Sünkroonsused on olulised nähtused meie elus. Nende abil on võimalik maailma, inimesi ja iseennast paremini mõista. Sünkroonsuste näol antakse meile juhiseid ja näpunäiteid. Kuigi need näpunäited ei ole sõnasõnalised, vaid sümboolsed, on nende sümboolikat mõistes võimalik õppida palju paremini toimima. Ja samas muutub maailm sünkroonsusi tundma õppides palju huvitavamaks ja elavamaks, Universumist saab elus Olend, kellega on võimalik suhelda.

http://www.holistika.ee/raamatukogu/arti...kroonsused

Mina puutusin teadlikult kokku mõistega "sünkroonsus" siis, kui Krayonit uurisin/lugesin: https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?...&otsi.y=8.
Ta seletas selle väga hästi ja humoorikalt lahti.
Enne seda pidasin kõiki selliseid asju juhusteks, mille võib rahulikult unustada.
Kui aga hakkasin jälgima märguandeid ja püüdsin mõista neid sümboleid ja inimesi, kellega mind saatus kokku viis... siis läks asi huvitavaks.
Mitte kergeks, sest seda olen aru saanud, et meid Maale puhkama ei saadetud. Aga nüüd võib kõiki raskusi, probleeme jms paremini mõista ja neile antud oludes parima lahenduse leida.
Aga märke, sümboleid ja juhendeid edasiliikumiseks antakse küll kõigile ja igal pool - nii unenägudes, tööl, raadios, tv-s kui ka siinsamas foorumis jne

Tundub, et see tore vanake sai peale 75 aastat elatut õnnelikku kooselu oma äsjasurnud naiselt veel ühe kingituse teispoolsusest. Istudes ühel päeval, tuli talle "justkui iseenesest" pähe selline meloodia ja sõnad, millest ilus laul tehti.

http://www.youtube.com/watch?v=gZ3VbZz4iAs

Lugu ise on selline: http://anonestonia.blogspot.com/2013/09/...utube.html

Ilus laul ja videol ka sellest tõestisündnud juhtumist eestikeelne tõlge.
Mis kõik teispoolsusest saada võib kui inimese hinges on sügav armastus.
Maailm on üllatusi täis.