Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm

(27-05-2013 11:20 )Peisko Kirjutas:  Ühe korra nägin õhus kaugele ulatuvat võrgustikku. Olin hämmingus, nagu oleks mingit universumi võrestikku näinud vms.

Missugune oli võrgusilm?

Kirjeldan kogemust, mis selle teemaga haakub

Nägin, et tõusin sellest ilmast ülespoole, kõigepealt voodi, siis maja kohale, siis aga muutus kõik, mida ma meie maailmast mäletasin, teadsin või ette kujutasin, lamedaks, kahedimensiooniliseks. Muutus nagu pildiks või filmilindiks, maailm „pakkis end kokku“ 2d formaati ja mul on meeles tunne või taipamine sel hetkel, kui uskumatult lihtne ja geniaalne sedasorti lahendus on. Kõikjal minu ümber oli pimedus, allapoole jäi aken või avaus, kust korraks paistis meie filmilindiks moondunud maailm. Siis ülespoole kerkides ärkasin mingist, praegu mulle tundub, vannisarnasest asjast. „Vanni“ kõrval olid 3-4 olendit, kelle suhtumine oli sõbralik/asjalik, umbes nagu et, noh mis toimetad, tulid tagasi vä . Täpsemalt ma seda kohta kirjeldada ei oska sest kuna mul „tagasi“ tuleku soovi siiski polnud, teadsin ma, et ma ei tohi sellele kohale üldse tähelepanu pöörata – mitte ringi vahtida, mitte isegi mõelda ümbritsevale vaid aktiivselt meenutada oma maailma, sest mul oli pakiline tunne, et midagi tähtsat on vaja veel siin teha ja sinna kuhu ma tähelepanu pööran, sinna ma suundun. Hetke pärast liikusin tagasi alla, umbes 45 kraadise nurga all, nagu olin ka üles tulnud. Kogu selle aja oli tunne, mida võiks võrrelda sellega, kui oled ärganud just unest ja sulle tuleb meelde äsjanähtud unenägu, mis nüüd ärkvel olles selgelt ebareaalsena tundub. Ainult et sel hetkel tundus mu praegune elu põgusa unenäona ja maailm, kus „ärkasin“, tegeliku reaalsusena. Niisiis keskendudes unenäole nimega reaalne maailm, jõudsin siia tagasi ja ärkasin oma voodist. Sel ööl enam und ei saanud.
Tuginedes sellele kogemusele võin küll öelda, et maailm on sarnane hologrammile ning sel hetkel näis kõik vägagi illusioonina. Mis aga ei vähenda selle illusiooni tähtsust, sest tagasikiirustamise peapõhjuseks oligi teadmine, et midagi minu jaoks tähtsat on vaja veel teha/kogeda.
Kogemus oli täiesti keemiavaba ja Cameroni „Avatar“ ei olnud veel linastunud

(29-05-2013 14:27 )Laupäev Kirjutas:  Kirjeldan kogemust, mis selle teemaga haakub

Nägin, et tõusin sellest ilmast ülespoole, kõigepealt voodi, siis maja kohale, siis aga muutus kõik, mida ma meie maailmast mäletasin, teadsin või ette kujutasin, lamedaks, kahedimensiooniliseks. Muutus nagu pildiks või filmilindiks, maailm „pakkis end kokku“ 2d formaati ja mul on meeles tunne või taipamine sel hetkel, kui uskumatult lihtne ja geniaalne sedasorti lahendus on. Kõikjal minu ümber oli pimedus, allapoole jäi aken või avaus, kust korraks paistis meie filmilindiks moondunud maailm. Siis ülespoole kerkides ärkasin mingist, praegu mulle tundub, vannisarnasest asjast. „Vanni“ kõrval olid 3-4 olendit, kelle suhtumine oli sõbralik/asjalik, umbes nagu et, noh mis toimetad, tulid tagasi vä . Täpsemalt ma seda kohta kirjeldada ei oska sest kuna mul „tagasi“ tuleku soovi siiski polnud, teadsin ma, et ma ei tohi sellele kohale üldse tähelepanu pöörata – mitte ringi vahtida, mitte isegi mõelda ümbritsevale vaid aktiivselt meenutada oma maailma, sest mul oli pakiline tunne, et midagi tähtsat on vaja veel siin teha ja sinna kuhu ma tähelepanu pööran, sinna ma suundun. Hetke pärast liikusin tagasi alla, umbes 45 kraadise nurga all, nagu olin ka üles tulnud. Kogu selle aja oli tunne, mida võiks võrrelda sellega, kui oled ärganud just unest ja sulle tuleb meelde äsjanähtud unenägu, mis nüüd ärkvel olles selgelt ebareaalsena tundub. Ainult et sel hetkel tundus mu praegune elu põgusa unenäona ja maailm, kus „ärkasin“, tegeliku reaalsusena. Niisiis keskendudes unenäole nimega reaalne maailm, jõudsin siia tagasi ja ärkasin oma voodist. Sel ööl enam und ei saanud.
Tuginedes sellele kogemusele võin küll öelda, et maailm on sarnane hologrammile ning sel hetkel näis kõik vägagi illusioonina. Mis aga ei vähenda selle illusiooni tähtsust, sest tagasikiirustamise peapõhjuseks oligi teadmine, et midagi minu jaoks tähtsat on vaja veel teha/kogeda.
Kogemus oli täiesti keemiavaba ja Cameroni „Avatar“ ei olnud veel linastunud

Kirjeldatu tundub olevat sama mis NDE (surma lähedane kogemus) kogemuse läbi elanud inimesed räägivad. Aga see teine teema. Huvitav, et see sul magades tekkis.

(29-05-2013 14:27 )Laupäev Kirjutas:  Tuginedes sellele kogemusele võin küll öelda, et maailm on sarnane hologrammile

Siin on ka võimalus, et kui sa olid eelnevalt teadlik universumi ja hologrammi hüpoteesist, siis võis sellel infol ka oma osa nägermuses/kogemuses olla.

(29-05-2013 16:57 )soe1 Kirjutas:  Huvitav, et see sul magades tekkis.

Jah, mul on kord kuus või vahest harvemini sellised ööd, kus und ei tule ja kui lõpuks tuleb, viskab mõne sellise. Neist võiks mõnes teises teemas pikemalt pajatada. Aga ei tea jah, võib-olla oleks une pealt surm olnud, kui oleksin valinud teisiti, kuigi tervis on mul minu teada korras..

---

(29-05-2013 21:30 )kage Kirjutas:  Siin on ka võimalus, et kui sa olid eelnevalt teadlik universumi ja hologrammi hüpoteesist, siis võis sellel infol ka oma osa nägermuses/kogemuses olla.

Kõik on võimalik,

(14-03-2013 15:14 )lahendused Kirjutas:  Kui elada "5-meele põhises maailmas", siis saab igasuguste hologrammidega inimesi lollitada.

Kui aga suudetakse endas "äratada" 6. meel (hinge põhine selgeltnägemine) ja/või 7. meel (vaimu põhine selgeltnägemine), siis hakatakse kogema oluliselt "avaramaid/informatiivsemaid/kõrgema-mõõtmelisemaid" maailmu/võnketasandeid, ning igasugu hologrammide abil lollitamine muutub läbinähtavaks/kasutuks.

Kahjuks on sellel "sisemiste muutuste uksel" vaid ukselink "seespool", st inimene peab ise piisavalt arenema, et ta tahaks ja suudaks endas oleva ukse "seestpoolt avada" .......

Lahenduste juttu kordab ja on huvitavate näidetega väga arusaadavalt lahti seletanud D.Icke:

"Kuna inimesed arvavad, et Maa on tahke ja see on ainuke maailma tasand, siis inimesed ei taju, et ka teised tasandid eksisteerivad. Kui vaatate telekat, siis see, mis pildil toimub, ei toimu ju seal masina sees. Te ju dekodeerite infot, mida telekas omakorda teie jaoks dekodeerib. Kui saate aru, et me dekodeerime tegelikult informatsiooni, siis kõik see, millel on juurdepääs süsteemile, võib ekraanile ükskõik mida paisata. Mina võin näiteks panna teleka BBC 1 peale ja ta dekodeerib BBC 1-te, aga kui ma panen BBC 2 peale, siis on seal hoopis teine saade. Ütleme isegi, et teine reaalsus, sest nüüd dekodeerib aparaat teist kanalit.

Meiega juhtus siis nii, et inimene oli Universumis ja reaalsuses just nii, nagu ta pidi olema ja järsku keerati see teisele kanalile, ühte teise reaalsusesse, mis häkkis meie omasse sisse. Ja kui keegi n-ö keeraks Saturni kinni, siis meie näeksime hoopis teistsugust reaalsust.



Kuidas me saaksime seda välja lülitada?

Me ei saagi, aga me saame iseendid sellest lahti haakida. Peame lülituma väljapoole viie meele piirangut. Peame purustama oma eelnevalt kujundatud uskumused, et pääseda sellest reaalsusest välja. Kui me vaatame ühiskonda, siis ollakse niivõrd keskendunud viiele meelele – nuusuta seda, vaata seda, katsu toda jne. Kogu tants käib ainult ümber nende viie meele ja kuni me oleme nendes kinni, siis juhib meid Saturn.

Aga kui te hakkate oma teadvust laiendama, kui tajute end kui teadvust, siis pärast seda olete väljaspool teile näidatavat. Te olete küll samas maailmas, kuna teie keha dekodeerib infot viie meele kaudu, aga mis puudutab teie taju, siis te olete väljaspool maatriksit. .....

Et tuleks muutus, peame saama lahti religioonist, teadusest, millega me oleme niivõrd tihedalt seotud. Teadus on samuti ususüsteemist vangla. See, mida õpetajad ja professorid ütlevad, selle peame me ära unustama. Ei saa kõike nende öeldut tõe pähe võtta, sest need on lihtsalt mingi uskumuse tasemed, mis hoiavad meid siin kinni.

Järjest enam inimesi on ärganud ja näinud tõde, aga alguses võib see olla väga keeruline, sest te hakkate maailma tajuma teisiti kui teised ja paljud arvavad, et te olete hulluks läinud. Aga kui te lähete sellega edasi hoolimata teiste inimeste arvamustest, jõuate te hetkeni, kus te olete tõeliselt õnnelikud, et olete seda teinud. Sest läbi selle filtri on palju parem maailma näha, selle asemel, et lihtsalt vang olla."


http://www.telegram.ee/maavaline/david-i...e48g6wfV74

Seda kontrolli võidakse teha nii Saturnilt, Maalt kui ka mujalt reaalsusest, ei tea....
Aga see televiisori-näide aitab hästi mõista, kui kerge on Süsteemi-haldajatel meile ette sööta just sellist reaalsusepilti, mida nad soovivad.

Aegruumiväline reaalsusmudel

Ütlen ausalt - mina sellest ingliskeelsest artiklist pealiskaudse pilguviskamise järel mitte muffigi aru ei saanud, aga feissarist lugesin kunagise paraveebu, Hallucigenia, kommentaari antud artikli kohta - ja see kõlab vägagi "nämmalt".

Tsitaat:Nujah ... neelaku see nüüd alla, kes suudab ja siis seletagu teistele ka. Aga tunne on, et järjest rohkem asju (nn holograafia jt) hakkab osutama samas suunas: 4D aeg-ruum on meie maailma üks võimalikke kirjeldusi, mille kõrval võivad eksisteerida teised (mõnel juhul ehk sobivamad) kirjeldused. Ja et kõigu taoliste kirjelduste (mingis mõttes) ekvivalentsuse taga (all) istuvad matemaatilised objektid, millest aeg ja ruum on tuletatavad, mis aga ise "asetsevad" "väljaspool" aega ja ruumi.

Loodan, et varsti ilmub sellel teemal ka eestikeelseid tõlkeid kuskil.

Ehk lihtsalt: meie tavapärane maailmakirjeldus on ainult üks paljudest võimalikest. Samal ajal võib kirjeldada ka mõnel muul viisil, ja õiged on mõlemad. Ja siis veel "millegi" eksisteerimine "väljaspool" aega ja ruumi ... me elame huvitaval ajal ... ui-mai-või ...

Füüsikud - parandage ja täiendage mind.

Kui ma väidan, et see mida me näeme (valgus) ja selle muutus (aeg) on tegelikult peegeldus 4D hüperkuubikult, kas ma olen väga valel teel? Sest Newtoni pöördruudu seadus ütleb midagi sellist, et valguse intensiivsus kahaneb pöördvõrdeliselt läbitud distantsiga ruudus. Nagu mina seda ette kujutan..
istun ntx. 4 meetrit eemal, kuid intensiivsus on 1/25, astun meetri lähemale ja intensiivus on 1/16, kui 2m lähemale olen jõudnud, siis vaid 1/9.





Seega me ei ole ruumis + aeg nagu see paistab:


Vaid elame aeg-ruumis:


Või mu jutt on BS?

(23-09-2013 14:27 )trigon382 Kirjutas:  Kui ma väidan, et see mida me näeme (valgus) ja selle muutus (aeg) on tegelikult peegeldus 4D hüperkuubikult, kas ma olen väga valel teel?

Mulle paistab, et vanal teel. Aga kui tõesti soovid teada, siis küsi nende teadlaste käest järgi kes selle amplituhedroni avastasid.

(14-03-2013 10:58 )BIBI Kirjutas:  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm ja nn superarvuti loodud simulatsioon.

Mul kipub niisuguse jutu peale juhe kokku jooksma

Reaalsus=illusioon?

Selline võrdus muudab ju nende mõlemate sõnade definitsoonid mõttetuks.

Ja mida me mõistame "hologrammi" all?
See on me eneste välja mõeldud sõna, mille all me mõistame kujutist.
Mis on need omadused, mille tõttu peaks meid pidama kujutiseks?
Oleme me projitseeritud mingi masina poolt? Oleme me kahe-kolmemõõtmelised pildid?

Enamikes inimeste küsimustes peitub absurd, mis tuleneb keelest.

(24-09-2013 18:15 )zen faran Kirjutas:  

(14-03-2013 10:58 )BIBI Kirjutas:  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm ja nn superarvuti loodud simulatsioon.

Mul kipub niisuguse jutu peale juhe kokku jooksma

Kui vaadata maailma sellise nurga alt nagu fallenboy postituses, teemas "Ja Jumal lõi inimese oma näo järele..." siis polegi võimatu, et maailm on tõesti simulatsioon mida kogeb üks mõistus.

Lisan siia ka tema postituse:

"Kuidas mina asja usun:

Jumal on teadvus -- mis on teadupärast olek, mitte mingi konkreetne asi. Teadvus nn kujutab ette, tekitab endas tundeid, olekuid, erinevaid seise -- mida iganes ta suudab välja mõelda, luua. Jumalat nimetakse ju ka Loojaks... Kui Jumal, teadvus, looja loob midagi -- tekitab seisu, siis ta ju kogeb seda seisu -- mõtelge enda peale: kui te kujutate ette mingisugust negatiivset asja-olukorda, siis te tunnete enda kehas ju emotsioone. Emotsioon ehk tunne. Olete kindlasti isegi kogenud, kuidas irratsionaalsed mõtted keeravad teid vahel üles, tekitades masenduse. Täpselt sama juhtub siis, kui te midagi head mõtlete. Shokolaad. Mmm... On ju mõnus? Aga reaalselt teil siiski ju shoksi pihus pole, kuid te suudate endas tekitada tundeid, mis shokolaadi söömisega tekivad. Mitte küll füüsilisi aistinguid, kuid emotsioone. Seega me suudame ise tekitada endale maailma ehk me suudame ise luua endale meeleseisundeid, mida kogeda. Jumal tegi meid ju enda näo järgi, loomulikult me seda oskame. Suudad ju ka sina enda peas luua uue olendi ning ise defineerida, kes ta on -- kas hingab õhku ja sööb puulehti või toitub vaakumist ja liigub enda keskonda liigutades -- kõik on võimalik. Mõtle, mida iganes, kujuta ette, mida tahad -- piire ei ole, sa oled teadvus, mis/kes kogeb ennast! Tere Jumalad Smile

Mis juhtub, kui teadvus unustab, kes ta on ja jääb oma loodus seisu kogema -- tal ei ole õrna aimugi, kus ta on, kes ta on, või kuidas sellest jaburdusest välja saab! Lisaks sellele on ta unustanud, et tema mõte on loov -- et iga asi, mille peale ta mõtleb, tekitab temas kohe tunde. Ta ei tea seda. Ja siis ta mõtleb -- kes ma olen? Kus ma olen? Mis minu ümber on? Iga kord, kui ta mõtleb, et te ei saa aru, kus ta on, kogeb ta seda, et ta ei saa aru, kus ta on. Iga kord, kui ta tunnistab, et ta ei saa aru, loob ta seisunudi, kus ta ei saa aru millestki. Nii ta lihtsalt kogeb seda seisundit, mille kohta tal esmalt mälu tekkis ning oma mõtetega muudab seda. Ja ei saa sellest ise aru.

Kui ta on on teadvus, teadlik iseendast, võib ta mõtelda ka sellele, et temasuguseid on veel. Ja loob uued teadvused. Ta loob enda näo järgi ehk enda sarnaseks ehk nagu tema ennast ette kujutab. Ta paneb need endasugused teadvused elama maailma, kuhu mõtleb välja erinevad seisud, kuidas teadvus saab enda maailma kogeda. Näiteks maitsmise, kuulamise jne seisud. Mõnikord on meil ka mõned muud tunded, nimetame me neid siis "imelikeks tunneteks" Smile

Nüüd, kui üks õnnetu hingeke kogeb seda maailma, milles ta on, ise aru saamata, kuidas see kaadervärk töötab ja mida temalt tahab, võib ta hakata kogema sarnaseid asju -- kui ta on laisk, hirmunud, pettunud, rahul, eufoorias... see hing kogeb ikka üht ja sama kogemust, ehk loob aga üht ja samat maailma, sest ta ei tea, mis värk on! Kui hingel tekib siiras huvi, mis on see seis, mida ta kogeb ja kuidas tekib, on tema ainuke võimalus lihtsalt hakata otsima vastuseid. Üks võimalus on hakata vastuseid otsima sellest seisust, mida ta kogeb -- iga kord, kui ta tunnistab, et ta ei saa aru, kogeb mittearusaamist. Niikaua kuni ta otsib vastuseid seisust endast, jääbki ta otsima! Mitte arusamine tekitab mittearusaamist. Pettumine sünnitab pettumist. Viha viha. Mida külvad, seda lõikad. Kui aga teadvus märkab, et tema mõtet ja seisu vahel on seos, võib ta järeldada, et nii nagu tema ette kujutab, nii ka tekib seisus. Sa oled enda mõte. Ja igale teole eelneb mõte. Kokkuvõtvalt on ühe segaduses hinge mehhanism järgmine: hing tajub keskkonda, mõtleb selle peale ja loob seega seda uuesti. Law of attraction New Agest. Kvantfüüsika -- teadvus kontrollib mateeriat.

Kui nii asjast aru saada, on elu lihtsalt üks seis, ei hea ega paha, ei õige ega vale. Lihstalt on. Ja ainus viis sellest seisust välja saada on mitte selle seisu peale mõtelda, et saaks uud seisu välja mõtelda. Hea-halb, õige-vale, lõuna-põhi, üleval-all -- kõik on ebaoluline ja hoiab meid kinni selles seisus.

Mis on uni? Uus seisund, uus maailm, mille meie loome. Kas me usume, et see on tõesline. Oo ja! Smile Siinkohal tekib mõte surmast? Ega seegi saa midagi muud, kui uus maailm, uus seisund, mida kogeda.

Mitut jumalat ei saa eksisteerida, sest kõik toimub teadvuse sees. Teadvusest ei saa olla midagi väljaspool, sest kõik, mis on, on teadvuses. Tedvus on kõiksus.

Me ei ole mitte hingega inimesed vaid hinged, kes on inimese kehas. Me ei ole inimesed, kellel on teadvus, vaid me oleme teadvused, kes kogevad seisu, mida kõik kogejad nimetavad "inimesena elamist".

Kes on illuminaadid -- valgustunud olendid. Teadvused, kelle eesmärgiks on meie seisu tekitada kontrasti -- et ei oleks lihtsalt olemist, vaid et me üritaksime võimalikult palju kogeda, et me saaksime aru, kus me oleme, mis me oleme. Seisev vesi läheb haisema! Illuminaadid segavad seda vett ehk meie seisu. Raha, hierarhia, meedia, mood, valistused jne on lihtsalt ühed mõtted -- millest me kinni hoiame. Meile antakse küll märku, et paha on kinni olla neis mõtetes -- tekitavad need meile ju kannatusi, aga me ususme, me me leiame oma küsimustele vastuse seisust ja seega me jälgime seisu, mõtleme selle peale ja loome seda uuesti. Ja uuesti. uuesti.

Miks piiblis lapseraiumised ja muud "hirmsad" asjad -- selleks, et kinnitada enda usku. Ehk näidata, kuivõrd kinni ollakse seisus, mida kogetakse.

Materiaalne vs spirituaalne = arusaam, kas seisust lähtuv või tajujast lähtuv.

Tee teistele seda, et sa tahad, mida sulle tehatkse -- sest kõik, mida sa teed, teed sa ju iseendale: sa lood seisu, kus sa sa armastad kedagi ja sa tunned nii armastust. Sa vihkad kedagi ja tunned nii viha.

Tahad maailma muuta, alusta iseendast."

(24-09-2013 19:07 )soe1 Kirjutas:  Kui vaadata maailma sellise nurga alt nagu fallenboy postituses, teemas "Ja Jumal lõi inimese oma näo järele..." siis polegi võimatu, et maailm on tõesti simulatsioon mida kogeb üks mõistus.

Lisan siia ka tema postituse:

"Kuidas mina asja usun:

Jumal on teadvus -- mis on teadupärast olek, mitte mingi konkreetne asi.

Juba see esimene lause võtab mult igasuguse kommenteerida tahtmise.
Sest usku pole üldse mõtet kommenteerida...

(24-09-2013 19:48 )zen faran Kirjutas:  Sest usku pole üldse mõtet kommenteerida...

Kuidas nii? Usu pärast toimuvad isegi sõjad. Aga no sõda me ju ei taha eks.

Aga kui nüüd seda eelnevat teooriat vaadata siis minuarust on seal paljutki mis tundub tõesti olevat õige. Selles teoorias on paljutki ühist "Saladus" raamatus kirjutatuga, või siis visualiseerimis tehnikaga, paljude muude teooriatega ning paljude suurkujude õpetustega.

Kui mõtlen oma eelnevale elule siis võiks öelda, et see kõik toimib. Kui nüüd kõik see teooria, raamatud, oma kogemused jm. kokku panna siis võin öelda, et selles teoorias on tõde sees. Kui palju- selles pean veel selgusele jõudma.

Nojah, inimesed peavad valgustatuks neid, kes räägivad neile midagi meeldivat. A la "teil pole piire, lennake!"
Ma paraku ütlen, et allpool tuleb asfalt.

Mateeria väänab inimesed kaheksaks, väärab nende head soovid, purustab lootused ja ideaalid.
Haigused teevad inimeste enesetunde halvaks, tuju pahaks. Muudavad inimese iseloomu, teevad tast iseenda vastandi.
Dementne inimene ei kontrolli oma reaalsust, ta on selle ori.
Mateeria pakub kommi ja siis võtab selle siis käest ära.
Kujutlusvõime ei päästa. See hoopis teebki inimesed õnnetuks.

(24-09-2013 20:54 )soe1 Kirjutas:  Aga kui nüüd seda eelnevat teooriat vaadata siis minuarust on seal paljutki mis tundub tõesti olevat õige.

Tundub on väga subjektiivne sõna. Punahabemele tundub ka, isegi nii tugevalt, et usub kohe, et Jumal lõi maailma ja inimese.

(24-09-2013 18:15 )zen faran Kirjutas:  

(14-03-2013 10:58 )BIBI Kirjutas:  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm ja nn superarvuti loodud simulatsioon.

Mul kipub niisuguse jutu peale juhe kokku jooksma

Reaalsus=illusioon?

Selline võrdus muudab ju nende mõlemate sõnade definitsoonid mõttetuks.

Ja mida me mõistame "hologrammi" all?
See on me eneste välja mõeldud sõna, mille all me mõistame kujutist.
Mis on need omadused, mille tõttu peaks meid pidama kujutiseks?
Oleme me projitseeritud mingi masina poolt? Oleme me kahe-kolmemõõtmelised pildid?

Enamikes inimeste küsimustes peitub absurd, mis tuleneb keelest.

No niimoodi paljud teadlased ja matemaatikud väidavad, erinevad dimensioonid on justkui kujundite võrgustik.

Platon väitis, et inimese teadmine nägemisest sarnaneb ühte asendisse aheldatud koopainimesega. See mida ta sünnist kuni surmani näeb on vaid varjud objektidelt mis on päris.

Platoni koopa allegooria teostus on enamikele tuntud filmist Matrix (täpsustame, et matrix tähendab kärge, kujundit).

https://www.youtube.com/watch?v=d2afuTvUzBQ

Platon arvas ühte, teist ja kolmandat.
Ja siis ta suri ära.
Päriselt.

---

Hirm on vaenlane
kes ähvardab surmaga
see paneb inimese mõtlema

Täidab teadmatuse ideedega
ehitab lootusest kindluse
usust vallikraavi

Lõpuks avastab
et on end sisse müürinud
et see vaid vangla
kus hirm saanud valvuriks

(24-09-2013 21:45 )kage Kirjutas:  Punahabemele tundub ka, isegi nii tugevalt, et usub kohe, et Jumal lõi maailma ja inimese.

Enne kui midagi saab hakata uurima peab olema asjast arvamus, tundmus, eelaimdus. Seega olek tundub on väga hea alguspunkt millegi uurimise alustamiseks. Punahabemele ei tundu, ta väidab end teadvat ja see on raskem juhus .

(24-09-2013 19:48 )zen faran Kirjutas:  

(24-09-2013 19:07 )soe1 Kirjutas:  Kui vaadata maailma sellise nurga alt nagu fallenboy postituses, teemas "Ja Jumal lõi inimese oma näo järele..." siis polegi võimatu, et maailm on tõesti simulatsioon mida kogeb üks mõistus.

Lisan siia ka tema postituse:

"Kuidas mina asja usun:

Jumal on teadvus -- mis on teadupärast olek, mitte mingi konkreetne asi.

Juba see esimene lause võtab mult igasuguse kommenteerida tahtmise.
Sest usku pole üldse mõtet kommenteerida...

Jumal = Kõiksus. Ja võib öelda ka teadvus ehk kõiksuseteadvus.

Kõik siin maailmas taandub usule. Usk armastusse, usk teadusesse, usk jumalasse, usk ateismi, usk sellesse, et maailm on halb, usk headusesse, usk rahasse, usk iseendasse, usk sellesse, et maailm muutub paremaks, usk isegi sellesse, et füüsiline reaalsus on illusioon.
Just usku millessegi me siin foorumis kogu aeg kommenteerimegi.

Platoni näide väga hea. Just mõtlesin ka ise selle siis tuua.
Minu usu järgi Platon ei surnud ära, Platoni vaim kestab ju edasi.
Suurvaimud eksisteerivad igavesti.
Just Platoni järgi on Inimese hing surematu.
Platon: "Ideede maailm on igavene, muutumatu ja täiuslik, meeltega tajutav maailm aga vastupidine – ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv."

Usk millessegi teeb inimesed tegelikult õnnelikumaks, aga raske on inimestel alati seda usku endas leida.
Millesse uskuda?
http://www.pshg.edu.ee/~dan/kirjand/2001...skuda.html

(25-09-2013 09:50 )Müstik Kirjutas:  Jumal = Kõiksus. Ja võib öelda ka teadvus ehk kõiksuseteadvus.

Kust sa võtad, et jumalal on teadvus?
Kust sa võtad, et jumal üldse olemas on?
Fantaasia, ei muud. Ja kui juba teooria esimene aste on fantaaasia, siis mis ülejäänu sellepeale ehtatu on?

Tsitaat:Kõik siin maailmas taandub usule.

Gravitatsioon toimib ka ilma usuta. Ammu enne kui keegi oli osanud sellele nime anda, toimis see ikkagi.

Mitte jumalal ei ole teadvus, vaid jumal ise ongi teadvus.
Või nagu Soe1 tõi fallenboy postituses ära:
"Jumal on teadvus -- mis on teadupärast olek, mitte mingi konkreetne asi."

Proovi jumalast mitte mõelda kui valge habemega taadist, kes istub pilvepiiril - siis hakkad fallenboy tekstist rohkem aru saama.

Ei ole mõtet sellist jäledust tsiteerida...

(24-09-2013 19:07 )soe1 Kirjutas:  Miks piiblis lapseraiumised ja muud "hirmsad" asjad -- selleks, et kinnitada enda usku. Ehk näidata, kuivõrd kinni ollakse seisus, mida kogetakse.

Et siis kogema, saab näha mis seisus ollakse ja usku endale kinnitama...njha ohver ka kogeb ja näe ei olnudki teine kinni oma kehas...

(25-09-2013 06:34 )soe1 Kirjutas:  Enne kui midagi saab hakata uurima peab olema asjast arvamus, tundmus, eelaimdus. Seega olek tundub on väga hea alguspunkt millegi uurimise alustamiseks.

Jah, täiesti nõus, aga kui on soovi enda leitu kehtivust ka teistele näidata, siis läheb arvamuse, tundmuse või eelaimdusega see väga raskeks. Pealegi on fallenboy nägemus üles ehitatud teadvusele millest me keegi midagi ei tea vaid tunnetame seda subjektiivselt ja mida osad nimetavad ka hingeks või millekski muuks. Seega on kogu see nägemus üles ehitatud asjale millest midagi teada pole ja millest igaühel on erinevad kogemused. Eks sellepärast jäävadki sellised mõttekäigud siiani veel lihtsalt filosoofiliseks aruteluks.

(25-09-2013 11:56 )Eithea Kirjutas:  Ei ole mõtet sellist jäledust tsiteerida...

(24-09-2013 19:07 )soe1 Kirjutas:  Miks piiblis lapseraiumised ja muud "hirmsad" asjad -- selleks, et kinnitada enda usku. Ehk näidata, kuivõrd kinni ollakse seisus, mida kogetakse.

Et siis kogema, saab näha mis seisus ollakse ja usku endale kinnitama...njha ohver ka kogeb ja näe ei olnudki teine kinni oma kehas...

Tegelikult on see tsitaat fallenboy postitusest teises teemas ja kui seda esitada kontekstis, siis on sellel postitusel ja näitel ka mõte:

(24-09-2013 01:07 )fallenboy Kirjutas:  .

Mitut jumalat ei saa eksisteerida, sest kõik toimub teadvuse sees. Teadvusest ei saa olla midagi väljaspool, sest kõik, mis on, on teadvuses. Teadvus on kõiksus.

Illuminaadid segavad seda vett ehk meie seisu. Raha, hierarhia, meedia, mood, valistused jne on lihtsalt ühed mõtted -- millest me kinni hoiame. Meile antakse küll märku, et paha on kinni olla neis mõtetes -- tekitavad need meile ju kannatusi, aga me usume, me leiame oma küsimustele vastuse seisust ja seega me jälgime seisu, mõtleme selle peale ja loome seda uuesti. Ja uuesti. uuesti.

Miks piiblis lapseraiumised ja muud "hirmsad" asjad -- selleks, et kinnitada enda usku. Ehk näidata, kuivõrd kinni ollakse seisus, mida kogetakse.

Materiaalne vs spirituaalne = arusaam, kas seisust lähtuv või tajujast lähtuv.

Tee teistele seda, et sa tahad, mida sulle tehatkse -- sest kõik, mida sa teed, teed sa ju iseendale: sa lood seisu, kus sa sa armastad kedagi ja sa tunned nii armastust. Sa vihkad kedagi ja tunned nii viha.

Tahad maailma muuta, alusta iseendast.

Arusaam maailma asjadest on kas materiaalne või spirituaalne.

(25-09-2013 12:19 )Müstik Kirjutas:  

(25-09-2013 11:56 )Eithea Kirjutas:  Ei ole mõtet sellist jäledust tsiteerida...

(24-09-2013 19:07 )soe1 Kirjutas:  Miks piiblis lapseraiumised ja muud "hirmsad" asjad -- selleks, et kinnitada enda usku. Ehk näidata, kuivõrd kinni ollakse seisus, mida kogetakse.

Et siis kogema, saab näha mis seisus ollakse ja usku endale kinnitama...njha ohver ka kogeb ja näe ei olnudki teine kinni oma kehas...

Tegelikult on see tsitaat fallenboy postitusest teises teemas ja kui seda esitada kontekstis, siis on sellel postitusel ja näitel ka mõte:

(24-09-2013 01:07 )fallenboy Kirjutas:  .

Arusaam maailma asjadest on kas materiaalne või spirituaalne.

Sellepärast ma tsiteerisingi soe1, et ei ole vaja fallenboy jõleduste õigustamist paljundada/tsiteerida- mingi järgmine pühak või`?
See spirituaalne ei ütle küll mustaks tehtud lause valguses midagi, tappa saab igati ja ka kogeda surma ehk surra, muideks asjata lootus/ootus, et sealpool (spirituaalses olekus) ei ole surma.