Untsus suhted

Kas keegi oskab öelda miks mul järjest kõigil paarilistel on sõltuvus (arvuti ja ühel lisaks alkoholi) ja on vägivaldsed. Kuidas ma seda omale ligi tõmban? Või kuidas ma seda provotseerin? Endaarust nii madala enesehinnanguga ma ka pole.

Küsimus ei ole selles mida sa omale ligi tõmbad aga milliseid valikuid sa teed.
Ehk lühidalt - sinu valiku kriteeriumid ei ole kõige adekvaatsemad.

Paarilise valiku protsess on paljus alateadlik - seal on sul "pilt" milline sinu
paariline välja peaks nägema - nii otseselt kui kaudselt.
Probleemiks on aga see, et ühiskonna planeerijad on juba alates lasteaiast sulle
pähe istutanud informatsiooni selle kohta mis sinu tulevas elus - ehk nüüd ja
praegust - ära määrab kelle sa valid.
Samast programmeerimisest ei ole ilma jäänud ka poisid ja nii tekibki konflikt.

Esmalt sinus - sinu ürgne alateadlik Mina nõuab ühte valikut, sinu programmeeritud
Mina aga natuke erinevat valikut. Kui siia lisada "mees materjali" mitte just parim
kvaliteet ja mis peamine - sisu ja välimuse mitte vastavus - siis oledki seal kus oled.

Mida teha. Proovi omale selgeks teha kus on konflikt. Keda sa omale tahad - milline see
mees olema peab. Millised tema näitajad on mida sa VAJAD mitte need näitajad mis tema
nö "cooliks" teeb.
Siin foorumis on materjali ka sotsiaalse programmeerimise kohta - leia need ja loe neid.
Kui sul on olemas vajalik informatsioon kus tekib valikus tõrge saad sisse viia parandused.
See ei ole kerge ega lihtne aga valik on SINU ja SINUS.

Abiellumisega ,antud juhul siis paarilise valikuga on nii nagu laenu andmisega.Antakse sellele inimesele keda tuntakse!

Siin tuleb mängu kõige lihtsam pubekaea fenomen. Vaatan, oh täitsa kena poiss tundub olevat, räägib täitsa vahvat juttu, teeb nalja, viib igale poole... misiganes. Möödub nädal või kuu ja kõik see eelnähtu oli lihtsalt illustratsioon raamatukaanel.
Ehk siis, ükskõik millist sammu sa ei teeks, pead sa ennem nö kuiva trenni tegema. Vaatama, uurima, mõtlema...
Kindlasti vaata milline on sõpruskond, millised on suhted tuttavate ja sõprade vahel, sealt saad sa niimõndagi teada.
Mida väärtustad sina oma elus ja mida väärtustab partner oma elus. Niipalju kui mina olen näinud taolisi fenomene, siis kumbki osapooltest on olnud üpriski naiivne.

(09-08-2013 02:50 )kr66t Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda miks mul järjest kõigil paarilistel on sõltuvus (arvuti ja ühel lisaks alkoholi) ja on vägivaldsed. Kuidas ma seda omale ligi tõmban? Või kuidas ma seda provotseerin? Endaarust nii madala enesehinnanguga ma ka pole.

Mina ütleks sulle nii - vaata kõigepealt enda sisse.

Palju probleeme tekitab suhetes ülemõtlemine, kuidas sellisest müstilisest tegevusest üle saada ja mis seda põhjustab.
Mina olen mõelnud ja tean et, tohutult paljud inimesed mõtlevad üle, aga huvitav on see, et miks, miks on inimesel selline kood sees. Müstika, ma ei saa sellest aru mis selles on head ja milleks see on vajalik.

---

Palju probleeme tekitab suhetes ülemõtlemine, kuidas sellisest müstilisest tegevusest üle saada ja mis seda põhjustab.
Mina olen mõelnud ja tean et, tohutult paljud inimesed mõtlevad üle, aga huvitav on see, et miks, miks on inimesel selline kood sees. Müstika, ma ei saa sellest aru mis selles on head ja milleks see on vajalik.

(12-08-2013 06:41 )coolymarxy Kirjutas:  Palju probleeme tekitab suhetes ülemõtlemine, kuidas sellisest müstilisest tegevusest üle saada ja mis seda põhjustab.
Mina olen mõelnud ja tean et, tohutult paljud inimesed mõtlevad üle, aga huvitav on see, et miks, miks on inimesel selline kood sees. Müstika, ma ei saa sellest aru mis selles on head ja milleks see on vajalik.

Elu on näidanud, et see ülemõtlemine on peamiselt naiste pärusmaa. Ise mõtleb välja ja ise usub. Arvan, et see on seotud selle "naise ajuga" - teadlased väidavad, et naistel töötab aju rohkem emotsionaalselt tasandil - meestel pigem ratsionaalsel. See on ka põhjuseks miks naised alluvad kergemini HÄSTI tehtuid propagandale - nagu ka näiteks reklaamile.
Emotsionaalsel tasandil asju analüüsides on tihti raske vahet teha kus on piir reaalsuse ja väljemõeldise vahel. Olen sellist käitumist korduvalt kohanud. Muidu täiesti arukas naisterahvas võtab mingil hetkel midagi pähe ja siis hakkab "kruttima" ja talle on pea võimatu selgeks teha, et tegu on vaid tema enda fantaasia viljadega.

Kuidas on lood sinu elu varajase staadiumiga? Me kipume mõnikord miimika ahelasse minema, proovides kopeerida lapsepõlvest sisse jäänud suhtemustreid. Siin ei pruugi üldse olla põhjus selles, et keegi on alkoholi/mõne muu sõltuvusega, see võib olla näiteks märk sinu vajadusest olla vajatud, olla märter halvas suhtes, või ka lihtsalt hüüda abi halvas suhtes olles - ootad, et keegi sind päästaks.

Ka mul endal oli läbi aastate mitmeid ebaõnnestunud suhteid, olin juba väikestviisi sarimonogaam. Mõistmine tuli praeguse partneriga, kes on oluliselt erinev eelmistest:
1) Kõikidel luhtaläinud suhetel on üks ühisosa: SINA.
2) Don't make hating yourself anybody else's job (ENG; tõlkes "ära tee enesevihkamisest kellegi teise tööd")

Nüüd tuleb midagi väga delikaatset, palun siinkohal mõistvat suhtumist, ei proovi kuidagi (kodu)vägivalda õigustada, ent sageli ohvrirolli sattunud inimesed, olgu nad siis lapsed, naised või mehed, kipuvad oma ohvrirolli transleerima ka edaspidisesse ellu. Teisisõnu öeldes, olles ühe korra olnud vägivaldses suhtes (olgu siis emotsionaalselt või füüsiliselt), hakatakse sama asja alateadlikult eeldama ka uutest partneritest. See viib aga mõnikord isetäituva ennustuseni, st alateadlikult oma käitumisega mõjutatakse uus partner sarnastesse suhtemustritesse.

Sinu kommentaar madala enesehinnangu kohta oli oma koha peal. Ega ei peagi olema "madal enesehinnang", aga masohhistlik eneseraamistik ei pea tähendama madalat enesehinnangut.

Eelneva postitusega täitsa n6us. K6ik jamad ja käitumismustrid on pärit suures osas lapsep6lvest ning kahjuks kipume jätkama oma vanemate jamasid ehk mustreid. Exicu'le vaidleks natuke vastu ka. Naiste pärusmaa on nö emotsionaalne ylem6tlemine : yks m6tleb mehele kuldse kuu selga teine jälle pidevalt kahtlustab ja näeb tonte seal kus pole jne ja l6pptulemus on m6lemal juhul sama. Mehed seevastu tegelevad ylem6tlemisega tööalaselt: peavad jube edukad olema ja tugevad ja jne. Seegi pärit juba lapsep6lvest yldjuhul (mehed ju ei nuta, 6ige mees pitsi ei sylita jne) ja l6petavad keskeas infarktiga.
Et siis igasugune ylem6telmine on kurjast

Teeline - sa ei vaielnud vastu - sa lihtsalt täiendasid natuke teise nurga alt
Lisaks täiendaks, et see ei ole ainult lapsepõlvest. Sellised mudelid on meil
sügavalt geneetilises mälus sees ja see annab ALUSE meie - Inimeste - arengule.

Tead Krõõt. Sa alusta lihtsalt sellest et rakenda natukene oma analüüsivõimet, mehega kohtudes, pidutsedes, voodisse mineku eel. Lihtsalt kasuta mõistust. Ja siis vaata kuidas asjad muutuvad.

Vanarahvas tavatses öelda et kui tahad kellegiga ühte heita - enne vaata ta vanemaid ja uuri nende elatud elu järgi - siis tee valik.

Vaene Krõõt!

Saan ju aru, et sulle meeldib meestes mingi selline spetsiifiline käitumismudel, lõhn ja vahest ka näojooned. Võibolla lööb su ajukeemia vahule siiski mingi lapsepõlve kodune mälestus ja/või su suur, ilus ent rängalt viga saanud süda? Ajad taga mingit mineviku varju?

Analüüs ei tee paha. Mõistuse kasutamine on ka muidu hea - aitab Alzheimeri vastu.

Minu arvates kehtib selline reegel nagu sarnane tõmbab sarnast väga hästi.
Kui me oleme endale siia ellu kaasa võtnud näiteks viha, et õppida sellega ümber käima (või siis programmid ja mõttemustrid varasemast elust), siis valime alateadlikult ka kaaslase, kellel on sarnased ülesanded/katsumused/probleemid.

Või siis see variant, et head inimesed tõmbavad alateadlikult ligi niiöelda 'halvemaid', et nende elu paremaks muuta, neid aidata, olles ise seejuures suuremal või väiksemal määral ohvriseisuses.

Või siis tsiteerides Erki Kaikkoneni:

Spoiler :

See on ilmalava, mida oleme hakanud enesestmõistetavaks pidama maast madalast, neelates sisse tohututes kogustes avalikku meediat ja Hollywoodi filme, mis on üks võimsamaid globaalseid meediume ja jutuvestjaid. Iga kord, kui vaatame sellist filmi, on meile antud võimalus samastuda mõne peategelasega, tema käekäigu ja eluviisiga ning kogu sellest filmide ja narratiivide kompotist tekib meil märkamatult iseäralik viis märgata ja soovida oma ellu teatud sündmusi, asju ja elustiili. Ka kogu ülejäänud ühiskond sinu ümber vaid toetab selle loo jutustamist ja nende unistuste unistamist, mis ei vii aga isegi nende saavutamisel tõotatud rahuloluni.

Kui läheb õnneks, võid ühel hommikul ärgata ja avastada (eriti reisides), et unistused, mida oled pidanud iseenese omaks, ei ole muud kui sotsiaalselt aktsepteeritud unistused. Unistused, mille poole püüdlevad paljud, et saavutada heakskiitu teiste silmis ning selle kaudu rahulolu. Neid unistusi on piisavalt palju, aga neid kõiki iseloomustab laiem sotsiaalne aktsepteeritus. Miks me siis neid valime? Sest alternatiive ei ole väga palju nähtaval, neist ei räägita ja neist ei kirjutata. Peale kõige muu on meie eest kogu töö ära tehtud ja kui meie unistused on teistele arusaadavad, oleme ka teiste silmis aktsepteeritud ning ehk imetletudki.

Miks me peame “trendikaid” unistusi enda omadeks?

Vastus on üsna lihtne: inimese üks suuremaid hirme on hirm sotsiaalse tõrjutuse ees, ehk teisiti öeldes soov olla armastatud. See taju paneb meid ühes või teises suunas käituma. Püüame valida pigem seda, mis tagaks teiste heakskiitu ja avatust meie suhtes ning väldime seda, mis põhjustab tõrjumist. Samal põhjusel oleme muretsemas selle pärast, mida teised meist mõtlevad. Paradoks kipub aga oleme see, et kõige enam muretsevad need, kes on ise kõige rohkem teiste suhtes hinnangulised, sest me kipume teistele omistama enese viisi tajuda maailma, ka enese hirme ja unistusi.

Kunagi ütles Gunnar Aarma, Eestis armastatud vaimne õpetlane, et inimese päev peaks koosnema kolmest asjast. Esimene osa otsib vastust küsimustele: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Teine tegeleb kõige eluks tarvilikuga. Kolmas osa puhkamisega.

Inimesed kipuvad leppima üsna pealispindsete ja kaduvate identiteetidega, nendega, mida teised neile omistavad, ning siis kiinduvad nende külge ja tegutsevad nende ülalhoidmise nimel. See on üsna habras pind, millele toetuda. Habras, kuna see on väga muutlik ning toob kaasa kriise erinevates eluetappides. Need rollid on ka need, mis laulatavad meid lokku unistustega, mida peame enese omadeks.

"Sarnane tõmbab sarnast" on tõsi. Aga selle all ja sügavamal pesitsevad huvitavamad arengud ning põhjused. Sarnane sarnast on lihtsalt tinglikult öeldes pinnapealsem variant. Kujutlusvõimeta ja segaduses inimesed tõmbavad sarnast, sest teised parameetrid ei saa pääseda mõjule.

Ei ole olemas selliseid asju nagu untsus suhted. Kõik saab alguse ikkagi sinust endast ja igat suhet on võimalik parandada. Tuleb loobuda igasugustest ideaalidest ja lihtsalt võtta asju nii, nagu need on. Lisaks on äärmine egoism läheneda asjadele nii, et miks ma valin endale sellised mehed, kes joovad ja peksavad... Pigem on ikkagi nii, et sa ise oled see, kes mehed selliseks muudab. See on koht, mida analüüsida ja muuta.

(22-08-2013 20:20 )Flash Kirjutas:  Ei ole olemas selliseid asju nagu untsus suhted. Kõik saab alguse ikkagi sinust endast ja igat suhet on võimalik parandada. Tuleb loobuda igasugustest ideaalidest ja lihtsalt võtta asju nii, nagu need on. Lisaks on äärmine egoism läheneda asjadele nii, et miks ma valin endale sellised mehed, kes joovad ja peksavad... Pigem on ikkagi nii, et sa ise oled see, kes mehed selliseks muudab. See on koht, mida analüüsida ja muuta.

Ee vahest ei maksa Krõõdi suhtes nii ühekülgselt hukkamõistev olla. Untsus suhted on täiesti olemas. Esineb palju asju mis suhteid "untsu" ajavad. Ja ideaalidest loobuda ei tohi ju samuti. Ideaalid on olemuslikult vajalikud. Need on kujutlusvõime loodud lossid. Kui ei unista, siis ei pürgi ka millegi poole.
Ja tõbrast meest ei õnnestu heaks kasvatada ega ringi kujundada. Muidugi on suhetes ka halle alasid palju ja peaaegu igas "osakonnas" Ning pahatihti oskab rumal naine mehes kõik deemonid edukalt üles äratada aga siin on kindlasti ka mees asjaline ja kui soovid, siis ka süüdi.

Krõõda küsimus oli miks ta troppe mehi ligi tõmbab. Julgen pakkuda, et siin on sul Krõõt veel pikk tee käia. Pisuke tarkuse omandamine ja vaimne küpsemine teeb sind huvitavamaks ja seega ka ilusamaks inimeseks. Hetkel on sul kõige pinnapealsem "sarnane leiab sarnase" käitumismudel suhetes meestega.

On mul aega siin kirjutada ja annan oma hinnangu su kùsimusele.

Ma ei leidnud targemat teha, kui kodust lahkuda 14 aastaselt ja siis ka avastasin, et naised pole lihtsalt ihaldusobjektid, vaid nad vajavad armastust. Need armastusobjektid tihti ei vastanud mu ootustele ja ma jàtsin nendega hùvasti. Nùùd kùsi endalt kas peale voodis oma meestega kàimist sa neilt enne kùsisid, mis tunded neil on su vastu? Ma arvan, et oma tunded tuleb selgitada enne voodisse ronimist àra ja siis on palju kergem jalgi laiali ajada.
Ma kui meesterahvas pole kunagi ilma tunneteta naisega voodisse roninud. Ei teagi mis toimub naise peas, kes ronib nii kergesti voodisse ja pàrast kùsib, et miks mind hùljati?
Sellest vôiksid ise oma jàreldused teha, kui mees sinuga semmeldab vaid paar nàdalat. Enne kui voodisse làhed mehega sa kùsi, kui palju ta sus nàeb ilu ja kui palju ta ihaldab sind nagu naist. Poleks paha kui ta ka suudaks sulle rààkida tunnetest ja kui palju sa oled talle huvitav.
Kui sa ei suuda mehelt seda vàlja pinnida, siis see mees ei hooligi sinust! Pane oma jalad ilusti risti ja las jalutab selline mees sinust kaugele eemale.

Kr66da viimane külastus saidil 09.08. 2013. Paistab, et teema algatajat ei huvitagi mida talle vastati.

(23-08-2013 07:29 )Digitaria Kirjutas:  Kr66da viimane külastus saidil 09.08. 2013. Paistab, et teema algatajat ei huvitagi mida talle vastati.

Juhtub teinekord, et kui suudetakse oma probleemi sõnastada ja see ka kirja panna, leiavad juba aset mingid arengud. Ja enamat teemaalgataja vahest ei vajanudki.

Digitaria, ma parem loen mitu kommentaari peale pikemat pausi, kui haiglaselt ootan vastust, mis ilmub 1, heal juhul rohkem kordi nädalas.

Ausalt tundus mulle et keegi ei vastagi siia, kuna ei saanud meilile teateid, mida arvasin et peaks saama kui keegi siia postitab. Jah asi võib olla lapsepõlves, kasuisa kuritarvitas mind alates 7.eluaastast. Vägivaldseid suhteid on olnud 2, rohkem neid ei jahi, prargune on kestnud 4 aastat ja ei, ma ei hargitanud kohe jalgu, läks ikka mõned kuud enne kui ühiselt otsustasime lapse teha, kes on juba 3 aastane. (enne last muidugi oli kõik lilleline, tean, asi käis kiirelt aga laps oli mul kinnisidee ja tean et ega ma ise ka ideaalselt pole ennast suutnud ülal hoida)Täitsa usun et võin ka asju üle mõelda, udun et ka mees on minus pettunud, samas ka lapse peale armukade jne jne jne praeguses suhtes tekitab muret et mees on omas mullis arvutis, elame erinevas "ajavööndis" ja päris tihti kuulen enda suhtes alandavaid kommentaare, kui ma endaarust sõbralikult üritan asju arutada, siis mind lihtsalt ei kuulda. Rohkem wi viitsi hetkel vinguda siin telefoni klaviatuuriga

---

ning tegelt saan aru et eelmine suhe oli jah mu enda lollus, sest hakkas tüübist kahju, kuna oli oma veenid mõned kuud tagasi läbi lõiganud, ning ma olin nii naiivne, kuid samas kui nüüd järgi mõelda, siis usun et suutsin tema elu kvaliteeti parandada, ning et temaga ennast mitte lõplikult siduda, haarasin kiirustades praegusest turvalisena tunduvast päästerõngast.

Foorumlane, mis pani sind arvama et ma jube kerglane olen ja lausa jooksen meestega voodisse ilma mõlemapoolsete austavate tunneteta?

Pagan, hea Krõõt. Lapsepõlve haavad on rängad asjad Väga rängad.
Ehk on siin foorumis keegi nii osav, tark ja vastutulelik, et oskab ja võtab Krõõta aidata?
Parafoorumlastele, kellest säärased lapsepõlve vigastused on mööda läinud, informatsiooniks - need haavad löövad välja õige veidralt peaaegu elu lõpuni. Need lähevad lahti aegajalt ja ohver ei teagi, mis tal viga on, mis seda meeleolu langust ja melanhooliat ebakindlust ja tasakaalutust tingib
Tehniline soovitus kulla Krõõt: internetiga on keeruline konkureerida, aga peab ja ole ise enesekindel ja kaunis

Lugesin ja olen paljuski eelkirjutajatega nõus. Arvan et paljud meist,unistavad ideaalsest elust ja suurest armastusest.
Pahatihti ei näe me, teise inimese sisse ega oska piiluda, maski taha. Pahatihti aga muudame oma unistustes,läbi oma Ego,mõistmiste ja käitumise, hoopistükis armastuse põrguks.Suhetes on oluline koht suhtlemisel, nii enne lastesündi kui ka peale.Sa kirjutasid et kõik teie suhetes, muutus peale lapse sündi.Kas siin võib olla vastus? Sa kuuled enda suhtes, alandavaid kommentaare.Kui te suhtlete,kas teiseltpoolt tulevad ainult alandavad kommentaarid või ka midagi ilusat? Sa väitsid et üritad enda arust, sõbralikult asja arutada. Kas sinu poolt, sõbralikult asjaarutamine ei või talle tunduda, võltsina?
Miks mees elab omas mullis, istub ainult arvuti taga ja ei tegele oma perega, teie lapsega? Võibolla on tal millestki puudus!
Kui inimesel on millestki puudus, leiab ta kindlasti mingid lahendused,alternatiivid enda jaoks ja seda kaasaegne elu pakub. Millal sa viimati katsid oma mehele laua, küünalde, hea toidu ja teega? Millal sa viimati, sosistasid oma mehele kõrva ja ütlesid et armastad teda, et vajad teda? Ära valesti aru saa, minu eesmärk ei ole rünnata. Kui sa oled tõeliselt hea ja armastav Naine ja su mees seda ei taju, mõista ega tunneta.Sina aga oled armastav Naine, siis räägi ikkagi temaga.Suhtlemine on suhete aluseks.Kui see aga ikka ei õnnestu(ei taha olla halb soovitaja) siis pole ju mõtet agoonia pikendamisel-minge lahku. Äkki on teil mõlemal, lihtsalt aega vaja. Mina ei ole mingi mustermees aga peale lahkuminekut
mõistsin et mul oli väga hea naine,ta oli väga hea inimene.Vähemalt on tagantjärgi tore teada.

Tegelikult jah, pean tunnistama et meie suhe on päris ilus, meil mõlemal on vahest oma mured, mina tahaks rääkida, tema tahaks vist rahu ja vaikust, seepärast ka salvab vahest et teab et peale seda olen ma vait. Ja tunnistan ka et selle teema postitasin siis kui emotsioonid olid laes. Tegelt on mu elu lill, vahel ma lihtsalt tramatiseerin üle ja siis jälle tuleb mõistus koju, see on vist see naiselike hormoonide võlu vms.

Siis on ju hästi kui elu lill . Aga nagu Positiivne kirjutas, lapsep6lve hingehaavad ei kao kuhugi, kui nendega spetsiaalselt ei tegele, need pysivad alateadvuses. Need keda lapsena kuritarvitati, neile jääb alateadvusesse ohvri mentaliteet ja ka syytunne, et äkki ise kuidagi provotseerisin sellist käitumist jne. Seet6ttu satuvadki nad vägivaldsetesse suhetesse ehk käituvad alatedalikult ohvrina edasi ja alati on keegi, kes seda ära kasutab ning oma madalaid instinkte nende peal käiku laseb. Tore on ju leida kedagi, kes k6iges syydi on.
Kuigi sul elu praegu hästi läheb, siis soovitan sul näiteks sellist tehnikat nagu EFT ehk Emotional Freedom Tehniques ehk tapping ehk koputmine vms eesti keeles. Alguses tundub suhteliselt jaburana see tehnika, aga töötab väga hästi ja just sarnaste probleemide korral. Ma ei tea , kas keegi meil siin Eestis seda teeb (kindlasti teeb). Ise olen kokku puutunud sellise inimesega nagu Sonya Sophia, kuna ameeriklane, siis natuke liiga ylevoolav ja intensiivne p6hjamaa temperamendi jaoks Aga muidu väga positiivne ja lahe inimene. Olin korra t6lgina tema seansil, seega nägin , kuidas asi t6esti töötab. Siin link tema kodulehele http://www.sonyasophia.us/ seal ka lihtsamad harjutused, eeldab muidugi inglise keele oskust http://www.sonyasophia.us/uncategorized/...rs-blocks/