Viha väljaelamine

Sattusin natuke nägema kolmeraudse saates Mano vestlust, kus ta mainis et viha ei tohi sees hoida. Mina olen enda arust väga närviline inimene, ning ravin ennast ad-dega, et oma lähedasi säästa. Kas ja kus läheb piir auru välja laskmisel? Ootan nii arutlevaid vastuseid kui ka õpetavaid.

Ma sain aru niimoodi, et viha on ka positiivne ja võib tegevusse rakendada. Välja karjumisest on ka üldjuhul abi. AD pole head asjad....üldse mitte...üldse mitte. Kui sa need ükspäev jätad, on probleem suurem kui enne alustamist.

(16-05-2013 23:48 )kr66t Kirjutas:  Sattusin natuke nägema kolmeraudse saates Mano vestlust, kus ta mainis et viha ei tohi sees hoida. Mina olen enda arust väga närviline inimene, ning ravin ennast ad-dega, et oma lähedasi säästa. Kas ja kus läheb piir auru välja laskmisel? Ootan nii arutlevaid vastuseid kui ka õpetavaid.

Viha on energia. Võta mingi vana puu jupp - näiteks tükk vana elektriposti.
Siis võta kirves ja tee sellest hambatikk või mitu. Ei ole vaja teha ühekorraga - jaga see mitme päeva peale.
Ja ära unusta endale selgeks tegemast mille peale sa vihane oled ja mõtle see asi üle - kas on mõtet?

Närvilisus ja viha on kaks eri asja. Närvilisusel polegi nagu mingit kindlat põhjust, ta lihtsalt tekib justkui mitte millestki. "Lendajad" on kogunenud ja tahavad süüa, oma lähedusega põhjustavad inimesel närvilisust ja kui inimene lõpuks plahvatab, siis saavad nad oma jao näksimist kätte. Nii olen endale seletanud pealt näha põhjusetut närvitsemist. Põhjusega närvitsemist seletab see, et emana on mu paanikanupp heas töökorras.
Vihal on kindel põhjus. Enamasti on viha tingitud teiste inimeste käitumisest ja tegemistest. Vahel on võimalus see otse välja valada, vahel mitte. Viimasel juhul võib patja peksta, teha mingit füüsilist pingustust nõudvat tööd või vabastavat karjumist kusagil inimtühjas kohas.
Olen kuulnud, et Jaapani firmades on ülemuste nn topised ja töötajad käivad nende peal oma pingeid välja elamas.

(17-05-2013 06:32 )Digitaria Kirjutas:  Olen kuulnud, et Jaapani firmades on ülemuste nn topised ja töötajad käivad nende peal oma pingeid välja elamas.

Iga päev uus topis?

"Väljaelamisest" abi pole. See vaid süvendab probleemi. Viha allikas tuleb eemaldada endast nagu pind pöidlast.

Viha allikas eemaldub ise, kui oled valmis sest lahti laskma.

(17-05-2013 04:35 )excubitoris Kirjutas:  Viha on energia. Võta mingi vana puu jupp - näiteks tükk vana elektriposti.
Siis võta kirves ja tee sellest hambatikk või mitu. Ei ole vaja teha ühekorraga - jaga see mitme päeva peale.

Mhhh....Vanad elektripostid on üsna mürgist ainet täis ja kas on hea mõte saadud tikuga hambaid torkida. Pealegi vanast elektripostist hambatikkude tegemine ei nõua erilist energiakulu. Eriti kirvega. Isegi siis kui see elektripost seisab veel püsti.
Samas viha on ilmselt tõesti energia. Või midagi mis on mingis mõttes energiale väga lähedal, ehk siis kontsentreerib energiat.

---

(17-05-2013 18:33 )zen faran Kirjutas:  Viha allikas eemaldub ise, kui oled valmis sest lahti laskma.

Mis saab siis kui allikas ei taha lahti lasta sinust?

(17-05-2013 19:58 )Faraday Kirjutas:  Mis saab siis kui allikas ei taha lahti lasta sinust?

Tal pole tahet, viha on ju sinu oma.

(17-05-2013 20:12 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 19:58 )Faraday Kirjutas:  Mis saab siis kui allikas ei taha lahti lasta sinust?

Tal pole tahet, viha on ju sinu oma.

Eem....kas mina tekitan viha endas või tekitatakse viha minus? Ilmselt mõlemad võimalused on olemas aga siiski....kumb on primaarne kumb sekundaasrne?

(17-05-2013 20:22 )Faraday Kirjutas:  Eem....kas mina tekitan viha endas või tekitatakse viha minus? Ilmselt mõlemad võimalused on olemas aga siiski....kumb on primaarne kumb sekundaarne?

Inimene lihtsalt reageerib asjadele mingil kindlal moel oma mineviku, ajaloo tõttu. Aja jooksul on mingisugused reageeringute mustrid välja kujunenud. Ei ole primaarset või sekundaarset, samamoodi nagu pole objekti ja taustsüsteemi. See kõik on lihtsalt vaatepunkti küsimus. Kõik liigub, järelikult ka reageerib millelegi.

(17-05-2013 20:28 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 20:22 )Faraday Kirjutas:  Eem....kas mina tekitan viha endas või tekitatakse viha minus? Ilmselt mõlemad võimalused on olemas aga siiski....kumb on primaarne kumb sekundaarne?

Inimene lihtsalt reageerib asjadele mingil kindlal moel oma mineviku, ajaloo tõttu. Aja jooksul on mingisugused reageeringute mustrid välja kujunenud. Ei ole primaarset või sekundaarset, samamoodi nagu pole objekti ja taustsüsteemi. See kõik on lihtsalt vaatepunkti küsimus. Kõik liigub, järelikult ka reageerib millelegi.

Oot, istun pargis pingil ja üks läheb mööda ja sülitab näkku.....mis tunne minus tekib? Mis seos on sellel mineviku ja ajalooga?

(17-05-2013 20:38 )Faraday Kirjutas:  Oot, istun pargis pingil ja üks läheb mööda ja sülitab näkku.....mis tunne minus tekib? Mis seos on sellel mineviku ja ajalooga?

Sellel, mis tunne sus tekib, on igat pidi seos su ajalooga.
Üllatus? Viha? Hirm?
Kui kiiresti sa sellest üle saad?

Kas tormad tüübile järele ja annad peksa?
Kas tõmbad pea õlgade vahele, aga hiljem elad oma pinged kellegi teise peal välja?
Kas kujutad hiljem, võib-olla samal õhtul, enne magama jäämist ette, kuidas sa oleksid raisal pea elevandipüssiga otsast lasknud?

(17-05-2013 20:48 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 20:38 )Faraday Kirjutas:  Oot, istun pargis pingil ja üks läheb mööda ja sülitab näkku.....mis tunne minus tekib? Mis seos on sellel mineviku ja ajalooga?

Sellel, mis tunne sus tekib, on igat pidi seos su ajalooga.
Üllatus? Viha? Hirm?
Kui kiiresti sa sellest üle saad?

Kas tormad tüübile järele ja annad peksa?
Kas tõmbad pea õlgade vahele, aga hiljem elad oma pinged kellegi teise peal välja?
Kas kujutad hiljem, võib-olla samal õhtul, enne magama jäämist ette, kuidas sa oleksid raisal pea elevandipüssiga otsast lasknud?

Oleneb inimesest. Viha kindlasti. Ajalooga seost ei suuda endiselt leida Pigem võib leida seose füüsilise võrdsuse ja enesekindluse tasandil.

PS: Keegi võiks kuskile ühe "j" juurde lisada.

(17-05-2013 20:56 )Faraday Kirjutas:  Oleneb inimesest. Viha kindlasti. Ajalooga seost ei suuda endiselt leida Pigem võib leida seose füüsilise võrdsuse ja enesekindluse tasandil.

Inimese ajalugu aka minevik. Minapilt ja väljakujunenud käitumismustrid. Reageerimismustrid. Duh.

(17-05-2013 21:02 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 20:56 )Faraday Kirjutas:  Oleneb inimesest. Viha kindlasti. Ajalooga seost ei suuda endiselt leida Pigem võib leida seose füüsilise võrdsuse ja enesekindluse tasandil.

Inimese ajalugu aka minevik. Minapilt ja väljakujunenud käitumismustrid. Reageerimismustrid. Duh.

Seega pead silmas konkreetse indiviidi isiklikku ajalugu?

(17-05-2013 21:02 )Faraday Kirjutas:  

(17-05-2013 21:02 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 20:56 )Faraday Kirjutas:  Oleneb inimesest. Viha kindlasti. Ajalooga seost ei suuda endiselt leida Pigem võib leida seose füüsilise võrdsuse ja enesekindluse tasandil.

Inimese ajalugu aka minevik. Minapilt ja väljakujunenud käitumismustrid. Reageerimismustrid. Duh.

Seega pead silmas konkreetse indiviidi isiklikku ajalugu?

...Ära sa märgi

(17-05-2013 21:05 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 21:02 )Faraday Kirjutas:  

(17-05-2013 21:02 )zen faran Kirjutas:  

(17-05-2013 20:56 )Faraday Kirjutas:  Oleneb inimesest. Viha kindlasti. Ajalooga seost ei suuda endiselt leida Pigem võib leida seose füüsilise võrdsuse ja enesekindluse tasandil.

Inimese ajalugu aka minevik. Minapilt ja väljakujunenud käitumismustrid. Reageerimismustrid. Duh.

Seega pead silmas konkreetse indiviidi isiklikku ajalugu?

...Ära sa märgi

Ajalooliselt võib see olla üsna ettearvamatu....kõigil saab kunagi mõõt täis ja edasine üsna üllatav.
Teema iseenesest üsna huvitav. Mõtisklen natuke selle üle ja võimalik, et toon ka ühel päeval seinast seina vastakaid näiteid elust.

Mis puutub minapildi väljaarenemisse ja konkreetse indiviidi väljaarenemise ajalugu, siis on sellel oma roll mängida ju ka kultuuriruumil, kus inimene ülesse kasvab. Osaliselt on selle kultuuriruumi ajalugu ka inimese isiklik ajalugu.

Lisaks viha välja elamisele on võimalik enese sisse kogunenud viha ka lihtsate ja käepäraste vahenditega lahustada/aktiveerida:

1. mine sauna ja vihtle enesest viha välja. Mida punasem on hiljem nahk, seda ägedamad vihakolded aktiveeruvad. Vihtlemine on kõige lollikindlam moodus viha lahustamiseks
2. mine tantsu vihtuma. Tantsu vihtumine aktiveerib terve organismi, nii aktiveerub ka sees passiv seisev energia ehk viha.

Psüühiliste pingete maandamist ei saa otseselt võrrelda hoonetes ja elektrijuhistikes ilmneda võivate ülepingete maandamisega, küll aga on see artikkel päris põhjalikult kirjutatud abistamaks vihaga ja psüühiliste ülekoormustega toimetulema.
Viha võita aitab ka selle intervjuu lugemine.

Ma ei tea, eelmisel aastal oli mind kolm aastat järjest koolis jubedasti kiusatud, eelmisel aastal vanas koolis, kuhu olin pärast neid kohutavat kolme aastat läinud, oli ka veidi narrimist. Igatahes käisin eelmine aasta karates, 3 aasta jooksul kogunenud viha tuli peaaegu ohutult seal hooga välja!. Kahjuks see aasta enam karates ei käi, showtantsu ja filosoofiaringi, lisaks solfedšo tundide ja muusikakooli ning laulukoori kõrvalt ei jää aega. Millalgi peab ju ka flööti harjutama ning koduseid töid tegema. Olgu, kaldusin teemast kõrvale, kuid minul aitas viha lahustada just karate, võite ka midagi muud proovida. Vehklemine, poks...Igatahes just need löögid-poksikotte lüües kujutasin ette ühte paksu blondi lolli poissi, kes narris prillide pärast, põmm ja poksikott oleks peaaegu laest alla kukkunud. Kahjuks on asjal oma riskid: ükskord kui oli harjutamise mõttes teisega trennis võitlus, oleks veidikene tugevama löögiga teise ninaluu murdnud.