24-04-2013, 21:15
Tere,
mure selline, et sattusin liikluses jalakäijana ebameeldivasse olukorda, kus tõeliselt vihastasin ühe autojuhi sigatsemise peale. Olin nii vihane tema hoolimatusest, et mõtlesin, et nean selle "tropi" ära, et saab tagasi selle, mis mulle tegi. Nägin vaimusilmas, kuidas vihase elektrikiire ta pähe saatsin. Mure ongi selles, et ma ei taha, et midagi halba tegelikult juhtuks. Kas ongi võimalik, et tegelikkuses ei juhtugi midagi ja mingit kurjust ma teele ei saatnud? Tean, et tunne on energia ja seda saab suunata, siiski soovin, et kõik halb tühistaks ennast ja juhtus mis juhtus aga neada ma ka kedagi ei taha. Vb ma nii nõrk, et hirmutasin hoopis ennast oma vihasööstust ära?
mure selline, et sattusin liikluses jalakäijana ebameeldivasse olukorda, kus tõeliselt vihastasin ühe autojuhi sigatsemise peale. Olin nii vihane tema hoolimatusest, et mõtlesin, et nean selle "tropi" ära, et saab tagasi selle, mis mulle tegi. Nägin vaimusilmas, kuidas vihase elektrikiire ta pähe saatsin. Mure ongi selles, et ma ei taha, et midagi halba tegelikult juhtuks. Kas ongi võimalik, et tegelikkuses ei juhtugi midagi ja mingit kurjust ma teele ei saatnud? Tean, et tunne on energia ja seda saab suunata, siiski soovin, et kõik halb tühistaks ennast ja juhtus mis juhtus aga neada ma ka kedagi ei taha. Vb ma nii nõrk, et hirmutasin hoopis ennast oma vihasööstust ära?



Olen mõttes autojuhilt oma käitumise eest vabandust palunud ja soovinud, et kõrgemad paremad jõud selle musta energia tõesti kuhugi sohu viiksid. Olen ka ise seda projektiseerinud tagurpidi kuhugi mujale musta auku. Eks see oli õppetund ka mulle, ei tohi ise nii kergekäeliselt teisi rünnata, missest, et tundsin, et tehti liiga.