Langenud inglite kummardamine, rituaalid, jne.

Sinult aga ootan enda aadressil loomulikult sama - hoolimata ka sinu arvamusest "et minul kogemused välisilmlastega puuduvad". Vastasel juhul tekib veel mulje, et pead ennast teistest paremaks?
Kas nüüd jäid vahele, oled kohtunud? Sinu jutustust kohtumiskogemusest ootavad pikisilmi sajad paraveebud.

Tulnukiinimene, muidugi tahaks kuhugile kuuluda. Aga pole kohta, kuhu kuuluda.
Katakaroliina, ei, inimesed mulle liiga pole teinud, et ma langenuid ingleid sooviksin kummardama hakata. See küll pole põhjus. Ma ei ole muidugi endas niivõrd kindel, et ma tahan neid kummardama hakata, aga miski justkui tõmbaks mind selle poole.
Deklaris, oeh, kardangi, et võin kaotada hea side Jumalaga. Täna koju minnes (mul on natuke pikem kodutee, umbes 2 km) ma kartsin tohutult, nojah, õues oli juba päris pime ja eks ma ole selline ullike, kes kujutab kõike ette. Hirmul suured silmad, siiski. Ja siis ma mõtlesin paluda Jumalalt, et Ta aitaks minus säilitada rahu. Kuid siis ma peatusin ja mind tabas mingi imelik tunne.. Ma ei julgenudki palvetada ega paluda Jumalalt seda teenet, sest mulle kohe meenus, et ise ma alles tundsin huvi langenud inglite kummardamise, rituaalide ja sääraste asjade vastu ja võibolla Jumal "on pettunud" minus. Ja siis ma lihtsalt ei julgenudki Jumala poole pöörduda, ise tundsin veel veidi piinlikkust.
Aga mida Sa mõtled SELLE lause all mõtled; "Kindlasti peaksid teadma seda, et olles kord valinud selle nii põneva "tumeda" poole ja ühenduse sealsete asukatega, ei pruugi sul hiljem enam olla valikut, et liikuda oma otsingutel mõnes muus suunas, sest nemad oma saagist naljalt ei loobu."
See lause on hirmutav. Ja jube.
Müstik, ei teadnud, kuhu postitada, nii et vabandust. Ja ma olen tegelikult 14. Lihtsalt mainisin....

Heh, ilmselt seda m6eldigi - seal valjas kaib v6itlus sinu hinge parast aga see kes otsustab, oled Sina ise - ja yhtegi , seda enam nii tahtsat otsust, naljalt ymber ei tee. Vaata, see /hingede valja kutsumine/ ja muu tulevikku v6i minevikku piilumine pole lihtsalt mang - ma v6rdlen seda hetkel narkootikumide tarbimisega, et m6istaksid kui t6sine v6ib olla massamine asjadega, millest sa pariselt ettekujutust ei oma. Pahad nagu pahad ikka, mitte ainult ei loo kyyned sisse, et mitte kunagi vabatahtlikult lahti lasta vaid rikuvad ka k6ik ilusa, mida tead.

Järgi alati Valgust, järgi alati Jumalat!

Ära kummarda langenud ingleid, kuna need röövivad viimaks su enda hinge!

Pigem kui sa nüüd tõesti soovid kedagi kummardama hakata, siis mine koju ja kummarda Jumala ees ja palu Tema käest juhendust, et kuidas oma vaimsel teel edasi liikuda.

Palu näiteks nii:
"Jumal, minu Looja, ma langen mõtteis Sinu ette põlvili ja palun, et Sa näitaksid ja juhendaksid mind minu arenguteel edasi, ükskõik, mil moel Sa seda mulle ka ei ilmutaks või ei näitaks. Ma ei oska Sinu poole õigesti paluda, kuid Sina, minu Looja tule mulle südamesse ja juhenda mind kuidas ma peaksin seda kõike tegema! Jumala ja kogu Valguse nimel ma palun Sinult seda!"

Ühest palvusest tavaliselt ei aita, kuid mine tea! Kui sa aus ja väga tugevalt kindel oma soovis seda kõike teada saada oled, siis Jumal sulle seda ka ilmutab kiiresti. Kui sa seda kõike palud, siis pane ka elu oma ümber tähele, sest vastused võivad tulla igal võimalikul moel (näiteks raamatuid lugedes, filme vaadates, inimestega rääkides, juhuslikult mingeid plakateid nähes jne jne).

Algatuseks loe ka läbi näiteks Ptahhotepi 3 esimest juhendust, mida ma olen ümber tõlkinud. Ehk toob see sulle Valgust sinu teel.

Ptahhotepi Juhendused I - Tema. Ptahhotep.

Ülejäänud osad leiad teema alt - Paranormaalsed internetiraamatud

Valgust sulle sinu teel!

(22-03-2013 11:32 )TuuleMarta Kirjutas:  Sinult aga ootan enda aadressil loomulikult sama - hoolimata ka sinu arvamusest "et minul kogemused välisilmlastega puuduvad". Vastasel juhul tekib veel mulje, et pead ennast teistest paremaks?

(24-03-2013 22:08 )VironShaman Kirjutas:  Kas nüüd jäid vahele, oled kohtunud? Sinu jutustust kohtumiskogemusest ootavad pikisilmi sajad paraveebud.

Mina ka ootan neid jutustusi suure huviga , vahest ikka saab viimaseid natuke ka siin kirjeldada enne raamatu avaldamist (Postitus: #62), kuid kui vaadelda seda reklaamina, siis tuleb igati kasuks.

Kahjuks on mõned raamatukirjutajad vist tänaseks me juurest lahkunud (ära ka viidud ) seoses selle eelmise aasta nn "maailmalõpuga".

(22-03-2013 23:57 )Darkness Kirjutas:  Niisiis, ma ei tea, kas see on õige teema, aga jah..
Selline asi, et mind on hakanud see satanism ja taolised teemad huvitama. Kõik need saatanavärgid, rituaalide tegemised, langenud inglite kummardamine.
Ja viimasel ajal on miski mind justkui seestpoolt närimas.. Nagu rott.. Õgib mu sisikonda.
Ja ma hakkasin mõtlema; kas taoliste asjade tegelemine on väga hull?
Lihtsalt huvi on nii suur ja ma ei tea, üleüldse tundub see teema VÄGA põnev, kuid kindlasti ka mingil määral ohtlik olevat.
Kuid kas keegi teab midagi rohkemat nende rituaalide, langenud inglite kummardamise ja taoliste värkide kohta?
Ja mida teha, et sellest suuremast huvist lahti saada? Ma samas tahaksin taolise teemaga tegeleda, kuna see tundub vägagi põnev valdkond olevat, kuid samas ma ei julge ka, sest see on suur risk ja selliste asjadega ei mängita.
Oeh, ma ei teagi..
Ootan vastuseid! [/align]

Mingit absoluutset valet pole olemas, nagu pole ka absoluutset täiuslikkust mitte kuskil. Vigu teevad kõik ja isegi need on vaimsusest kantud. Samuti minu kehameeled ja loomalik nauding sisaldavad vaimsust. Lõpuks kõdunevad kõik kehad ühtemoodi ja vaimud kustuvad, seega oleme vaid üürikeseks hetkeks tõusnud deemonid ja surmatolmu langevad jumalad. Deemonid ja jumalad on väga üldises pildis üks ja sama Vaim - maduussi 2 otsa. Must Madudeemon minu Südames tõuseb spiraalina Taevastesse kõrgustesse, süües võõrad rotid seest, kuni langeb tagasi Põrguleekides - nagu mere lainetused või keerutused Jaanitule lõkkes.

(23-03-2013 00:02 )Darkness Kirjutas:  No, mina näiteks usun üleloomulikesse asjadesse ja arvan (tegelikult mingil määral lausa kardan), et langenud inglid ehk deemonid eksisteerivad. Ja nendega seotud rituaalid ja asjad on TÕSISELT põnevad, kuid ma kardan proovida järele. Saaks aru, kui oleks keegi, kellel oleks kogemusi, keegi asjatundja. Sest ise ma suudaksin kogu selle asja ainuüksi p*rsse keerata. Vabandust väljenduse pärast!

Kui kardad, siis tähendab sa pole asjast teadlik ja asjades kindel, seda kurjem pool just sinult ootabki ja satud nende meelevalda, parimal juhul lihtsalt läheb kogu rituaal untsu. Kordan nagu ikka: teadmistest, instrumentidest ja riitusest on veel vähe, tarvis on ka vastavat meeleseisundit ja selles osas peab palju pingutama. Tee endale esmalt selgeks, milleks selliseid riituseid tarvis? No jah, kui lihtsalt husvist, siis maailmas on paljugi veel huvitavat mida peaks siis ise järgi proovima, näiteks mõnele pakub huvi suremine - kas prooviks õige järgi?!

(23-03-2013 22:30 )Darkness Kirjutas:  Issand, kui keeruline tekst siin vahepeal on ja ma vahin seda kõike nagu idioot pealt.
Igatahes - tõesti, ma tahaksin hakata deemoneid kummardama. See tundub suhteliselt põnev olevat (kuid see ei ole kindlasti piisav põhjus, miks seda tegema hakata, puhas rumalus, eksole!) ja ma ei tea, lihtsalt.. tahaks. Ma ei teagi sellist konkreetset põhjust.
Kuid minu arust on natuke imelikuvõitu ju see, kui ma ise usun Jumalasse, inglitesse ja säärastesse asjadesse ning järsku tahan tegeleda deemonite ja taoliste asjadega, mis on inglite, Jumala, jne, täielik nö. "vastand".
Ja see oleks justkui reetmine. Nii et, ma ei tea. Selline tunne, nagu ma kaotaksin Jumala "usalduse" i g a v e s e k s, kui ma hakkan deemoneid kummardama, jne. APPI, SEE KÕIK ON NII KEERULINE!

Kui vana sa oled Darkness, et sellist juttu ajad? Miks on vaja kummardada mingeid deemoneid? Su juttu lugedes tuleb vägisi silme ette 14 aastane emost poisinolk, kes kaua salaja klassiõesse armunud olnud ja nüüd kus ilmnes, et huviobjektil on suhe tekkinud, oled kogu maailma peale vihane ja plaanid mingeid mõttetuid lollusi tegema hakata. Sorri kui midagi muud siin teistes postitustes peaks välja kooruma, viitsisin ainult paar ülemist läbi lugeda...

Nojah. Ma tahaksin teada, mis teema selle 3 tilga verega on? Et Sa saad "ohverdada" 3 tilka verd, jne. Aga üleüldse ma tahaks teada - kas ma vahepeal peaksin midagi ohverdama ka deemonitele? Või siis mitte?
Enne, kui ma kavatsengi neid kummardama hakata, tahaksin ma siiski endas täiesti veendunud olla ja mõelda kõik hoolikalt läbi.
Täna koolis olles mõtlesin ma ka kogu aeg langenud inglite kummardamisele, jne.
Wilholmensis, tõesti, ma ei ole asjades päris kindel ja ma löön veidi kõhklema, kuid siiski..
Katakaroliina, nojaa, aga see otsustamine on nii keeruline. Ma nii väga tahaksin samas selle süngema poolega tegeleda, sest mind huvitavad taolised asjad, aga oh.. Ma ei teagi nüüd.
riENNa, Sinu kurvastuseks pean ära ütlema, et ma pole mingisugune emost poisinolk. Olen üldse naissoost ja enda teada küll pole kogu maailma peale vihane, mistõttu tahaksin "lolluseid" korda saatma hakata. Kui Sa asjaolusid ei tea, siis parem ära üldse topi oma nina kuhugile. Võisin tunduda nüüd ülbe, aga ma arvan, et see on ikka minu enda asi, mida ma teen ja kuidas ma teen. Või mida?

Meri on põlvini ja jalad alati kindlal pinnal, mis sellest, et pea vee peale ei ulatu.

Lausa igavusest pole kah m6tet rumalusi teha ... eks?

(25-03-2013 21:28 )Darkness Kirjutas:  aga ma arvan, et see on ikka minu enda asi, mida ma teen ja kuidas ma teen. Või mida?

On küll, aga ainult sinnamaani kus sinu teod teisi ei mõjuta seega proovi mõelda ka tulemuste/tagajärgede peale.

Katakaroliina, ei ütleks küll, et teeksin seda kõike igavusest.
Kage, jah, ma tean. Ma olen arvestanud tagajärgedega ja mõtlen ikka enne läbi, milline võib tulemus olla ja milliseks võivad kujuneda tagajärjed.

Darkness, ega sinu taga pole kogemata mõni grupp, kes lihtsalt uudishimust tegeleb nn musta poolega. Vanus on paras, et ennast peab hästi tundmiseks mingi seltskonnaga samastama, ja kui seal veel mingi kutt, kes vägaväga meeldib aga nõuab teatud rituaale, siis on asi nii nagu ta on. Vaevalt et keegi teist eriti endale halba suudab teha kui tegu pole narkootikumide või alkoholiga.
Reaalse tigeda poole väljakutsumiseks on ikka tavalistest rituaalidest vähe, selleks peab grupi juht olema juba väljakujunenud tugev teispoolsuses tegutseja, et õigeid söödikuid külla kutsuda ja kedagi neile ohverdada millegi saavutamiseks. Nii et mõtle, kas süütud teismeliste mängud või tugev liider, kes peaks sel juhul ka kooli õpetajatele silma jäänud olema. Sellistest võiks enne täiskasvanuks saamist küll kaugemale hoida ja parem mõnda nohikut limpsida. Mõtlemiskoht igatahes, kel on reaalne kasu tehtud rituaalidest..

Darkness, kust sellised mõtted-plaanid pärit?
Oled mõnda raamatut lugenud - ütle meilegi, milliseid?
Soovitaksin ka natuke rahulikumalt võtta, pimeduse ja deemonitega võid soovi korral terve elu tegeleda. Ainult et enne proovi natuke rohkem lugeda, mida selliseid kogemusi omavad inimesed ka kirjutavad.
Sinuvanustel on tõesti vahepeal..ma ei tahakski öelda, et probleemid..aga selline..teravnenud vajadus kuhugi kuuluda, olla defineeritud kuidagi muudmoodi, kui seni. Ja see vajadus viib inimesed tõesti..tegema, proovima, katsetama, uurima, jne jne.
Kõik, mida sa ette võtad, põhineb sellel, mida sa senini oled kogunud - väärtused, teadmised, kogemused... Saad isegi aru, et kui hüppelaud on kehvakene, ei saa oodata mingit erilist kõrgust ega kaugust.
Kui sa kunagi oled otsustanud, midas ja kuidas teha, proovi sealjuures oma tegevustega mitte haiget teha neile inimestele, kes sind armastavad.
Ja veelkord - rahulikku ja tasakaalukat meelt.

Deemonid on kõigest minu erinevad tahud, mis tahavad elada ja areneda. Nad ei vaja muud ohverdust, kui et nendega piisavalt tegeletakse, hoolitsetakse ja läbi mängu õpitakse. Kui ohverdatakse „3 tilka verd“, siis seda saab mitmeti teha. Siiski on selge, et sellega pigem antakse ära elujõudu – kas siis takerdutakse kuhugi, ei mõisteta midagi või siis eitatakse mingit osa endast.
Mida mõista deemonite kummardamise all? Kui omaenda tunnete ja mõtetega kontakteerumist, nende mõista püüdmist ja ausat jaatamist, siis oleks see kokkuvõttes pigem positiivne. Kui aga kummardamist kui pimedat ja ühekülgset allaandmist, siis oleks see tasakaalu ühte äärmusesse laskumine, kus loomulik areng seiskub ja veab vaikselt tagasi labasesse rumalusse. Sellisel juhul tuleks vahelduseks elus väike kannapööre teha või kellegi targema poole samm seada. Niisamuti ka kiirtee Taeva inglite poole viib tegelikult Põrgusse. Lõpuks tulebki nii edasi kui tagasiviiva vooluga, kivide ja kärestikega, lisaks aeglasema kalda seisuveega, koos arvestada. Oma valikud või valimata jätmised teeme vastavalt hetkevõimalustele ikka ise.

(25-03-2013 21:28 )Darkness Kirjutas:  Nojah. Ma tahaksin teada, mis teema selle 3 tilga verega on? Et Sa saad "ohverdada" 3 tilka verd, jne. Aga üleüldse ma tahaks teada - kas ma vahepeal peaksin midagi ohverdama ka deemonitele? Või siis mitte?
Enne, kui ma kavatsengi neid kummardama hakata, tahaksin ma siiski endas täiesti veendunud olla ja mõelda kõik hoolikalt läbi.
Täna koolis olles mõtlesin ma ka kogu aeg langenud inglite kummardamisele, jne.
Wilholmensis, tõesti, ma ei ole asjades päris kindel ja ma löön veidi kõhklema, kuid siiski..
Katakaroliina, nojaa, aga see otsustamine on nii keeruline. Ma nii väga tahaksin samas selle süngema poolega tegeleda, sest mind huvitavad taolised asjad, aga oh.. Ma ei teagi nüüd.
riENNa, Sinu kurvastuseks pean ära ütlema, et ma pole mingisugune emost poisinolk. Olen üldse naissoost ja enda teada küll pole kogu maailma peale vihane, mistõttu tahaksin "lolluseid" korda saatma hakata. Kui Sa asjaolusid ei tea, siis parem ära üldse topi oma nina kuhugile. Võisin tunduda nüüd ülbe, aga ma arvan, et see on ikka minu enda asi, mida ma teen ja kuidas ma teen. Või mida?

No tee mis sa teed, nagunii kõik teed endale...


http://et.wikipedia.org/wiki/Anneliese_Michel

http://www.meiekirik.ee/index.php?option...9&Itemid=1

Kolme tilga oma vere andmine esineb tihti Eesti mütoloogias umbes, et lähed neljapäeva keskööl kahe tee ristumiskohta, vilistad kolm korda... ilmub Vanapagan. Edastad talle oma soovi, tema võtab sinult 3 tilka verd. Sinu soov täitub kuid varsti peale seda viib ta su hinge põrgusse. Kaup on aus ja mõlemad osapooled rahul
Hea uudis on see, et juba ülehomme saad ära proovida. Good luck with that!

Aga miks sa tahad just satanismiga kampa lüüa? Miks sa ei tahaks näiteks mõne kirikuga ühineda või alternatiivliikumisega, näiteks Vicca`ga?

VironShaman, miks Sa midagi sellist üldse arvad? Mis grupist Sa jahud? Minu taga pole mingisugust gruppi. Kahjuks või õnneks.
Samir, raamatuid olen lugenud küll, jne, ja need annavad mu mõtetele aina uusi tõukeid juurde. Kuid siiski..
See on hea mõte, et ma võiksin enne lugeda teiste inimeste kogemusi ja ilmselt ka rohkem selle kohta. Ma usun, et vanaema juures ma külastan raamatukogu ja võtan mõne raamatu, kuid nüüd on mul tarvis välja nuputada, mida ma vanaemale ütlen, kui too küsib, miks ma taolisi raamatuid laenutada soovin. Ta ise on usklik, usub Jumalasse, inglitesse, jne. Ma mäletan, kui ma ühte tema raamatut lugesin, mis rääkis Jumalast ja deemonitest. Kui ma talle aga õhinal rääkisin, mida ma sealt deemonite kohta lugesin, ütles ta mõrudalt: "Ära parem loe selliseid asju."
Aga ma olen vägagi veendunud, et enne, kui ma tõepoolest tahan selliste asjadega tegelema hakata, tuleks mul selle kohta hoolikalt uurida. Raamatuid deemonite kohta (ja üleüldiselt) peaks vist nagu raamatukogus olema.
Wilholmensis, ma tõesti ei tea. See kõik tundub nii süütu ja igav olevat. Satanism ja deemonid on aga sügavam ning müstilisem teema. Ja kindlasti mõnevõrra huvitavam. Kuid ma nagu ei teagi konkreetset põhjust, miks ma just satanismiga tegeleda tahan.. Ju siis ma pean selles selgusele jõudma.

Mind kah huvitab demonoloogia ja vicca, kuigi ise roomakatoliiklane. Aga ainult nimetatud valdkondadest teadmisi hankida, muutub seegi igavaks lõpuks, pealegi kitsendab maailmavaadet. Kui sa algul sisened vaid deemonite valdkonna teadmiste omandamiseks, siis lased sa neil enda üle võimust võtta. Ehk siis, enne õpi "ohutustehnika" selgeks, siis mine lahinguväljale!
Möödaminnes mainin, et näiteks luterluses pole seda teemat tänapäeval enam ei käsitseta, roomakatoliikluses kõige enam, ortodoksis mingil määral, islamis kah enamvähem, new-age tüüpi sektides on pilt väga kirju, valdkonna uurimine pärandita või siis laenatakse teavet teistelt konfessioonidelt ja tõlgendatakse omamoodi. Aga selgeltnägijad ja ra vitsejad, kes ei kuulu New Age konfessioonidesse, nende kohta täpselt ei tea mainida. Need, kes on saanud oma teadmised audentsetest allikatest, nemad on ka üsna teadlikud ja need, kes on lihtsalt soolapuhujad, need blufivadki.....
Kuna satanism on ka religioon, siis peaks selle vaatlemisele lähenema religioonide seisukohtadest.

LaVey Satanism ei ole religioon, pigem ratsionaalsus. Ratsionaalsus on religioossusest aste kõrgem level.

LaVey põle neh religioon, see nagu pseudosatanism, vanema põlvkonna satanistid tema algusajal ei tunnustanudki teda ja ta eraldus tavapärasest satanismist....

(23-03-2013 22:30 )Darkness Kirjutas:  Issand, kui keeruline tekst siin vahepeal on ja ma vahin seda kõike nagu idioot pealt.
Igatahes - tõesti, ma tahaksin hakata deemoneid kummardama. See tundub suhteliselt põnev olevat (kuid see ei ole kindlasti piisav põhjus, miks seda tegema hakata, puhas rumalus, eksole!) ja ma ei tea, lihtsalt.. tahaks. Ma ei teagi sellist konkreetset põhjust.
Kuid minu arust on natuke imelikuvõitu ju see, kui ma ise usun Jumalasse, inglitesse ja säärastesse asjadesse ning järsku tahan tegeleda deemonite ja taoliste asjadega, mis on inglite, Jumala, jne, täielik nö. "vastand".
Ja see oleks justkui reetmine. Nii et, ma ei tea. Selline tunne, nagu ma kaotaksin Jumala "usalduse" i g a v e s e k s, kui ma hakkan deemoneid kummardama, jne. APPI, SEE KÕIK ON NII KEERULINE!

"Jumala usaldusega" on asjad kahte moodi.
Üks äärmus kuulutab tõesti, et sind praagitakse igaveseks välja pelgalt 1 pisikese eksimuse tõttu. Selle järgi võib arvata, et juba oma mõtteavaldusega antud teemas oled "seal üleval" lindpriiks kuulutatud ning kuna tagasiteed sinna enam pole, siis on valik - kas jääd elu lõpuni unistama ja paradiisi taga igatsema, või heiskad purjed ja seilad julgelt tundmatuisse vetesse.
Teine äärmus leiab aga, et sa võid "pattu" teha nii palju, kui süda soovib - tähtis on vaid peale iga "patuakti" andeks paluda ja ehk ka korrapäraselt pihil käia. "Jumal on niikuinii tugevam, kui kurjus, ja samas ülimalt halastav" - nii see äärmus oma teguviisi põhjendab. Suhtle deemonitega, kui tahad, küll sulle see andestatakse.
Seega sul on valikuvabadus. Hirmu kiiks üritab sind veenda "jumala juurde jääma", aga mingi teine huvi kisub sind muudele radadele. Kuid mis mõtet on karta, kui sa enam niikuinii paradiisi ei pääse? Või mis mõtet on karta, kui nagunii tead, et sulle halastatakse? Tulebki välja, et hirm vaid pidurdab sind. Kui sa hirmu likvideerid, saad kasutada oma õigust uurida ja vaadelda.

Millisena näed sina deemoneid?
Arvesta sellega, et tõsikristlane paneb deemonite hulka kõik, mis "pole jumalast". Pole vahet, kas see "jumalaväline" on loov, neutraalne või hävitav - kristlase meelest on ta deemon. Nii lähevad samasse patta antiikmaailma jumalad, voodoo-vaimud, aasid ja vaanid Põhjalast, meie oma metsahaldjad jms. Nad on inimesega sarnased, sest neil on tujud, emotsioonid, soovid jne. Jumala inglitel väidetavalt puudub igasugune oma tahe, neil pole emotsioone, isiklikke soove. Nad on loodud vaid bossi poolt antavat infot vahendama, "ülevalt" saadetud nänni maa peal laiali jaotama ja surelikelt "makse" koguma.

Teine äärmus leiab aga, et sa võid "pattu" teha nii palju, kui süda soovib - tähtis on vaid peale iga "patuakti" andeks paluda ja ehk ka korrapäraselt pihil käia. "Jumal on niikuinii tugevam, kui kurjus, ja samas ülimalt halastav" - nii see äärmus oma teguviisi põhjendab. Suhtle deemonitega, kui tahad, küll sulle see andestatakse.

Sa pole vast ise kunagi pihil käinudki. Pärast absolutsiooni ütleb preester mine, ja ära tee enam... See tähendab, et sult nõutakse meelepärandust ja andestus on antud sulle tingimusel kui sa muudad oma meelt....

Oeh, selge. Ma ei tea, mida teha..
Lähen lolliks. Hulluks. Mida iganes!
Ma pean mõtlema.