Keha erinevad kihid: hing, vaim, aura, jne

Mul on ka tekkinud oma teooria ja see on väga lihtne.
Hing on seotud füüsilise kehaga. See on nagu laps (ja käitub ka nagu laps - emotsionaalne, saja hirmuga)
Vaim on seotud ühisteadvusega. See on lapsevanem.
Kui inimene sureb, siis keha ja sellega seotud hing hävib, kuid osad teadmised kanduvad edasi läbi vaimu ühisteadvusesse.

Enim levinud teaduslike avastuste ja teooriate kohaselt on kogu teadvuse mistahes kvaliteet paralleelselt seotud vastavalt füüsilise keha kvaliteediga. Selle kohaselt, kui keha sureb, siis laguneb ka mistahes aktiivne teadvuse tasand algosadeks. Väga hüpoteetiliselt oleks võimalik vaid midagi umbes sellist, et teadvuse kvaliteet või muster säilub peale füüsilise keha surma kuskil algenergias(algmateerias) mittetöötaval ja täiesti passiivsel kujul, mis kuidagi mitteteadaoleval viisil pöördub kunagi tagasi ellu ja hakkab uuesti koos kehaga tööle. Analoogiks võiks tuua näiteks info salvestumine energialainetes, mis näiteks kunagi vastavalt oma kvaliteedi tasemele vastava tasemega keerukusega tühja arvuti riistvarasse kuidagi siseneb. St. et keerulisema kvaliteediga teadvus ei kaldu vastavalt oma tasemest vähemkeerukasse elusorganismi sisenema, mis teda töödelda ei suudaks, sisenedes automaatselt vaid endale sobiva tasemepotensiaaliga kehasse. Selle hüpoteesi ja analoogi nõrkus aga seisneb selles, et kas arvutitehnoloogias toimuvat põhjendust saab üldse kuidagi loomuliku eluslooduses toimuva arenguga võrdluseks tuua. Ehk see on liiga kunstlik, väheusutav ja mitte piisava tõestusega analoog. Kui tühja arvutisse programmid sisestada, siis töötavad kõik programmid täpselt sama edukalt koguaeg, inimesed aga valdavalt ei mäleta oma eelmiste elude konkreetseid mõttekäike. Samas jälle on võimalik, et me ei mäleta neid seoses konkreetsete sündmuste, piltide ja emotsioonidega, sest need segaks liigselt praegust elu vabalt avastamast, aga siiski ilma mäletamata teame ja kasutame neid sellegipoolest. Teisalt jälle on põhiküsimus selles, et kui teadvuse muster peale surma salvestub kuskil algenergias, siis peaks see olema kuidagi kaudselt tuvastatav, või vähemalt selle erimustrid olema kuidagigi eristatavad. Samuti peaks kuidagi olema jälgitav ka teadvusemustriga algenergia ühendumine emakaga.

(14-10-2012 19:10 )Krt Kirjutas:  Enim levinud teaduslike avastuste ja teooriate kohaselt on kogu teadvuse mistahes kvaliteet paralleelselt seotud vastavalt füüsilise keha kvaliteediga. Selle kohaselt, kui keha sureb, siis laguneb ka mistahes aktiivne teadvuse tasand algosadeks. Väga hüpoteetiliselt oleks võimalik vaid midagi umbes sellist, et teadvuse kvaliteet või muster säilub peale füüsilise keha surma kuskil algenergias(algmateerias) mittetöötaval ja täiesti passiivsel kujul, mis kuidagi mitteteadaoleval viisil pöördub kunagi tagasi ellu ja hakkab uuesti koos kehaga tööle. Analoogiks võiks tuua näiteks info salvestumine energialainetes, mis näiteks kunagi vastavalt oma kvaliteedi tasemele vastava tasemega keerukusega tühja arvuti riistvarasse kuidagi siseneb. St. et keerulisema kvaliteediga teadvus ei kaldu vastavalt oma tasemest vähemkeerukasse elusorganismi sisenema, mis teda töödelda ei suudaks, sisenedes automaatselt vaid endale sobiva tasemepotensiaaliga kehasse. Selle hüpoteesi ja analoogi nõrkus aga seisneb selles, et kas arvutitehnoloogias toimuvat põhjendust saab üldse kuidagi loomuliku eluslooduses toimuva arenguga võrdluseks tuua. Ehk see on liiga kunstlik, väheusutav ja mitte piisava tõestusega analoog. Kui tühja arvutisse programmid sisestada, siis töötavad kõik programmid täpselt sama edukalt koguaeg, inimesed aga valdavalt ei mäleta oma eelmiste elude konkreetseid mõttekäike. Samas jälle on võimalik, et me ei mäleta neid seoses konkreetsete sündmuste, piltide ja emotsioonidega, sest need segaks liigselt praegust elu vabalt avastamast, aga siiski ilma mäletamata teame ja kasutame neid sellegipoolest. Teisalt jälle on põhiküsimus selles, et kui teadvuse muster peale surma salvestub kuskil algenergias, siis peaks see olema kuidagi kaudselt tuvastatav, või vähemalt selle erimustrid olema kuidagigi eristatavad. Samuti peaks kuidagi olema jälgitav ka teadvusemustriga algenergia ühendumine emakaga.

Mingi osa teadvuse kvaliteedist ongi ilmselt seotud kehaga. Minu teooriakese kohaselt kasvavad hing ja keha koos. Ja hing on pigem kanali moodi kui "hingekeha" nagu teised on pakkunud. Hing on põhimõtteliset sama mis alateadvus (kehateadvus), vahemees füüsiliselt tajutava keha ja meie tavamõtlemise vahel. Vaim siis üliteadvus, samas ka ühisteadvus. Minu arusaamist mööda võiksid need abivaimud ja inglid, kellega mõned arvavad end suhtlevat ja kes neid kaitsevad ning nõu annavad just ollagi personifitseeritud ühisteadvus. A la suurele teadmiste kogumile antakse inimlikust mõtlemisest lähtuvalt kuju ja "suheldakse" siis sellega. Ja kõik ühisteadvuses liikuv eipruugi olla vaid "hea", seal võib olla ka negatiivseid kogemusi, mida siis liigitatakse kurjadeks vaimudeks ja deemoniteks. Samas ma ei välista ka, et oletades, et hing on mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni kanalina ühisteadvuse ja keha vahel, siis pärast kehasurma võib mingi osa infot jäädagi kuidagi ripnema, tekitades neid kogemusi, mida tuntakse üldiselt "vaimude" ja "kummituste" nime all. Mingid kehateadvuse räbalad seega.
Ühisteadvuses ei pruugi hinge poolt edasiantud info tervikuna st isikustatuna säilida, vaid jääb lihtsalt hunnik kogemusi, mida seob võib-olla mingi tugevam emotsioon. Seega see, mida mõned arvavad mäletavat kui eelmist elu, ei kuulu tegelikult neile, vaid on tükike kellegi varasemalt elatud elust. Ja võimalik, et isegi kellegi hetkel elatavast.
Aga kuidas need infoülekanded ja säilitamised mateerias võiksid välja näha, pole mul aimugi. Kas teooria vale või pole teadus selle avastuseni veel jõudnud

Tänapäeva teadus klassifitseeriks sinu teooria paraku pehmeltöeldes koheselt mitteusutavaks, sest seal on täiesti teine ettekujutus antud küsimusest. Teaduse antud üldine seisukoht on vägagi põhimõtteline - sisemine ei saa olla lahus välimisest, need kaks on alati lahutamatud. Kui hingerännud toimuvad, siis vaid kuidagi sellest ettekujutusest lähtuvalt. See aga peab olema juba väga keeruline ja peen materiaalne mehhanism. Samas on see ka iidne Taoistlik seisukoht, kus lisaks mõisteti loodust arenevat väga sarnaselt tänapäeva evolutsiooniteooriaga.

(14-10-2012 20:46 )Krt Kirjutas:  Tänapäeva teadus klassifitseeriks sinu teooria paraku pehmeltöeldes koheselt mitteusutavaks, sest seal on täiesti teine ettekujutus antud küsimusest. Teaduse antud üldine seisukoht on vägagi põhimõtteline - sisemine ei saa olla lahus välimisest, need kaks on alati lahutamatud. Kui hingerännud toimuvad, siis vaid kuidagi sellest ettekujutusest lähtuvalt. See aga peab olema juba väga keeruline ja peen materiaalne mehhanism. Samas on see ka iidne Taoistlik seisukoht, kus lisaks mõisteti loodust arenevat väga sarnaselt tänapäeva evolutsiooniteooriaga.

Nuh, ega geneetilisest info ülekandest ka kõike teata. Ega alateadvusest. Samas teaduses räägitakse mõlemast.

Muidugi räägitakse sellest, aga siiski väga rangelt seoses mateeriaga. Kusjuures kehateadvust ja alateadvust saab samuti teineteisest suht selgelt eristada.

(14-10-2012 21:02 )Krt Kirjutas:  Muidugi räägitakse sellest, aga siiski väga rangelt seoses mateeriaga. Kusjuures kehateadvust ja alateadvust saab samuti teineteisest suht selgelt eristada.

Oleks ikka ime küll kui teaduses räägitaks millestki mittemateriaalsest
Nii, aga kuidas eristatakse siis selgelt kehateadvust ja alateadvust? Kusjuures minu meelest kehateadvus polnud alles hiljuti küll mingi eriti teaduslik termin. Olen kuulnud sellest räägitavat peamiselt seoses alexanderi tehnikaga (ei ole teab mis "teaduslik" tehnika).

Nalja teed või? Teaduse põhiline töövahend on mittemateriaalne ja see on sellest vägagi teadlik. Igast jama kah ei tasuks uskuda, mida mõned müstikud teaduse kohta jahuvad.

Üks näide kehateadvuse ja alateadvuse eristamisest oleks, et keha koosneb erinevatest rakkudest, rakud aga omavadki kehateadvust, mitte alateadvust. Kuhu täpsemalt piiri võiks tõmmata, ma hetkel ei viitsi järele vaadata. No igatahes taimedel ja vast mõnel algelisemal loomal pole samuti alateadvust, vaid kehateadvuse tasemel organism.

Mitte, et ma noriks nüüd, aga zen fran teadus ei tegele materiaalsega. Ega sa ometi arva, et neuronid ajus koguaeg ringi liiguks või midagi sellist

(14-10-2012 21:26 )Chaos Kirjutas:  Mitte, et ma noriks nüüd, aga zen fran teadus ei tegele materjaalsega. Ega sa ometi arva, et neuronid ajus koguaeg ringi liiguks või midagi sellist

Mitte, et ma nüüd noriks, aga materiaalne ei kirjutata J-ga

(14-10-2012 21:29 )zen faran Kirjutas:  

(14-10-2012 21:26 )Chaos Kirjutas:  Mitte, et ma noriks nüüd, aga zen fran teadus ei tegele materjaalsega. Ega sa ometi arva, et neuronid ajus koguaeg ringi liiguks või midagi sellist

Mitte, et ma nüüd noriks, aga materiaalne ei kirjutata J-ga

Sorry parandasin vea, aga sa mu pointist said aru?

(14-10-2012 21:19 )Krt Kirjutas:  Nalja teed või? Teaduse põhiline töövahend on mittemateriaalne ja see on sellest vägagi teadlik. Igast jama kah ei tasuks uskuda, mida mõned müstikud teaduse kohta jahuvad.

Üks näide kehateadvuse ja alateadvuse eristamisest oleks, et keha koosneb erinevatest rakkudest, rakud aga omavadki kehateadvust, mitte alateadvust. Kuhu täpsemalt piiri võiks tõmmata, ma hetkel ei viitsi järele vaadata. No igatahes taimedel ja vast mõnel algelisemal loomal pole samuti alateadvust, vaid kehateadvuse tasemel organism.

Ausalt öelda tundub mulle, et enamus asju mis pole otseselt silmaga nähtavad ja käega katsutavad üritab teadus esialgu eitada ja jaatab alles siis, kui muud võimalust üle ei jää (sama teadvuse puhulgi) või leitakse mõni matemaatiline valem, mis kuhugi auku sobib, andes alust asja vähemalt edasi uurida.

Kehateadvuse ja alateadvuse vahele ei saa piiri tõmmata, sest alateadvusest ei teata piisavalt. Minu teada on kehateadvus on vaid teooria, mida pole otseselt tõestatud.

---

(14-10-2012 21:33 )Chaos Kirjutas:  

(14-10-2012 21:29 )zen faran Kirjutas:  

(14-10-2012 21:26 )Chaos Kirjutas:  Mitte, et ma noriks nüüd, aga zen fran teadus ei tegele materjaalsega. Ega sa ometi arva, et neuronid ajus koguaeg ringi liiguks või midagi sellist

Mitte, et ma nüüd noriks, aga materiaalne ei kirjutata J-ga

Sorry parandasin vea, aga sa mu pointist said aru?

Oot, minuga räägid või? Ma mõtlesin, et pead monoloogi mingist "zen fran teadusest".

(14-10-2012 21:44 )zen faran Kirjutas:  mis pole otseselt silmaga nähtavad ja käega katsutavad üritab teadus esialgu eitada ja jaatab alles siis, kui muud võimalust üle ei jää

Väga ilusti öeldud. Sellisel moel saab väita, et teadus on see, millel enam tuul jalge alt läbi ei puhu.
Võtame lihtsuse mõttes näiteks geomeetria. Oletame, et me oleme kahemõõtmelise ruumi teadlased ja meie ruumi torgatakse sisse kolmemõõtmeline koonus. Kui see koonus seisab paigal, tekib meie maailma ketas ja mitte ükski teadlane ei saa aru, mis see tegelikult on. Hullemaks läheb asi siis, kui see koonus hakkab kahemõõtmelise ruumi pinnanormaali sihis veel liikuma - siis ei saa ilmselt enam keegi aru, mis toimub. Ketas läheb suuremaks ja väiksemaks nagu ise tahab. Alles siis, kui kahemõõtmelise ruumi teadlased aktsepteerivad kolmemõõtmelise ruumi ja ketta liigutaja (jumal? ;-) olemasolu, hakkab seletus ilmet võtma, enne seda kleebitakse sinna külge küll jumalikke ja müstilisi ja kognitiivseid ja misiganes silte. Samas ei paku ükski neist siltidest mingitki võimalust tegelikku olemust selgitada.

(15-10-2012 12:26 )haneracryth Kirjutas:  Alles siis, kui kahemõõtmelise ruumi teadlased aktsepteerivad kolmemõõtmelise ruumi ja ketta liigutaja (jumal? ;-) olemasolu, hakkab seletus ilmet võtma, enne seda kleebitakse sinna külge küll jumalikke ja müstilisi ja kognitiivseid ja misiganes silte. Samas ei paku ükski neist siltidest mingitki võimalust tegelikku olemust selgitada.

Rahvakeeles nimetatakse müstikaks ka ebausku ja salaõpetusi (esoteerikat).
http://webcache.googleusercontent.com/se...clnk&gl=ee

Mu enda jaoks pole küll müstika - aurade nägemine, selgeltkuulmine, selgeltnägemine, telepaatia, orbide/energiapallide nägemine jms.
See on lihtsalt meie antud arenguprotsessis veel saavutamata võime, ajule vastuvõetamatu teave.
Ja need, kes seda saavutanud pole, jäävadki kahtlema ja urgitsema selle kallal, kuni ka ise selle võime saavutavad.
Ja siis tulevad uued nähtused, dimensioonid ja võimed ... ja kahtlused ning eitused jne, jne.
See vist ongi areng .

(14-10-2012 21:44 )zen faran Kirjutas:  Ausalt öelda tundub mulle, et enamus asju mis pole otseselt silmaga nähtavad ja käega katsutavad üritab teadus esialgu eitada ja jaatab alles siis, kui muud võimalust üle ei jää (sama teadvuse puhulgi) või leitakse mõni matemaatiline valem, mis kuhugi auku sobib, andes alust asja vähemalt edasi uurida.

Kehateadvuse ja alateadvuse vahele ei saa piiri tõmmata, sest alateadvusest ei teata piisavalt. Minu teada on kehateadvus on vaid teooria, mida pole otseselt tõestatud.

Sinu tunne on sedapuhku pigem ekslik. Vihjeks niipalju, et ükski teaduslik hüpoteeski pole otseselt füüsiliselt nähtav. Isegi arusaam füüsilisest mateeriast endast on teaduses esoteerilistest tajudest ja teooriatest tuletatud. Niisamuti kõik see, mida oma silmadega näeme ja käega katsume, on meie immateriaalne sisemine kogemus-tõlgendus. Veelkord, vaimne teadvus on teaduse põhiline ja esmane töövahend, (mis oli ka iidsetele indiaanlastele täiesti selge), aga mitte et teadvus oleks mingi igavene loll, kes oma soovunelmatest tulenevalt absoluutselt kõike määrab ja kamandab. Meil pole lihtsalt võimalik mittevähematki välist näha ja tajuda ilma sisemise teadvuse "hologrammillusioonide" vahenduseta. Esoteeriline teadmine, et väline füüsiline mateeria üldse mingil lõpuni mõistetamatul kujul eksisteerib, on empiirilise kui sisemise immateriaalse meeltetaju ja sügavama teadusliku mõtlemise koostöö tulem.

Keha- ja alateadvuse vahele piiri tõmbamine on suht üldine filosoofiline probleem ja kokkuleppe küsimus. Hoopis keerulisem teaduslik küsimus on see, kuimitu ja milliseid erinevaid alateadvuse ja kehateadvusekihte on tuvastatavalt olemas. Üldine kehateadvus aga on sellega juba tõestatud, et ajusurmas(kus alateadvus enam ei toimi) on võimalik inimkeha tehniliste abivahenditega elus hoida nii, et kõik kehalised protsessid siiski edasi toimivad.

Saan aru, et teema on mõeldud inimkeha kohta, aga siiski,
kuidas näiteks lameussi kohta ..... kuidas tema hingega jääb? Millised on tema chakrad?
Kuidas koostada tema horoskoopi

Kui ta pooleks lõigata, areneb juppidest kaks identset indiviidi. Kui ta kaotab pea, kasvab talle uus. Ja ta väldib vanadust, uuendades jooksvalt oma organeid. Lameuss Schmidtea mediterraneal on ebaharilikult visa hing.
100 aastat tagasi viis bioloog Thomas Hunt Morgan läbi koleda eksperimendi. Ta lõikas ühe lameussi skalpelliga väikesteks tükkideks. Tükke sai kokku 279 ja igaühest neist kasvas uus elav uss. Hämmastusega järeldas Morgan, et lameussil oli arusaamatu võime ennast taastoota ja et vaid 10 000 rakuga tükike suutis eluvõimeliseks indiviidiks areneda.

Imelise taastootmisvõimega uss Vahemere rannavetest, kes keeldub suremast

Personaalne hing on AINULT inimesel. Vähemalt siinse planeedi ja süsteemi elanikest kindlasti.

(06-02-2013 15:33 )Celtic Kirjutas:  Personaalne hing on AINULT inimesel. Vähemalt siinse planeedi ja süsteemi elanikest kindlasti.

Hm, kas Sa nüüd puusalt ei pane?

(06-02-2013 15:48 )tapsix Kirjutas:  Hm, kas Sa nüüd puusalt ei pane?

Selle puusalt panemise jutu asemel oleksid siis võinud ise meid valgustada, et kuidas või mis lood tegelikult personaalse hingega on.

Surematud lameussid ja lõppematu DNA (video ingl. k)

(06-02-2013 15:33 )Celtic Kirjutas:  Personaalne hing on AINULT inimesel. Vähemalt siinse planeedi ja süsteemi elanikest kindlasti.

Kui sa mainid personaalset hinge, siis kas on olemas ka mittepersonaalne hing?

Kollektiivne nö. kambapeale, kasvõi neil lameussidel siis: või inimese osistel eraldivaadatuna. Kana mingi aja jookseb peata edasi, väidetavalt refleks, samas inimesel nii vinget refleksi pole kõrvale panna.
Aga mõnede loomade kohapealt ei julge väita, koerad-kassid näiteks, et vähemalt mõni neist ei võiks majutada täit hinge.

(06-02-2013 19:46 )Jõhvikas Kirjutas:  

(06-02-2013 15:48 )tapsix Kirjutas:  Hm, kas Sa nüüd puusalt ei pane?

Selle puusalt panemise jutu asemel oleksid siis võinud ise meid valgustada, et kuidas või mis lood tegelikult personaalse hingega on.

(06-02-2013 20:27 )Lorenz Kirjutas:  Surematud lameussid ja lõppematu DNA (video ingl. k)

(06-02-2013 15:33 )Celtic Kirjutas:  Personaalne hing on AINULT inimesel. Vähemalt siinse planeedi ja süsteemi elanikest kindlasti.

Kui sa mainid personaalset hinge, siis kas on olemas ka mittepersonaalne hing?

Hm, lootsin ka kuulda mäs asi see personaalne hing on. Mitte muhvigi ei tulnud vastuseks.
Hingest on siin aegajalt jahutud ja ilmselt tuleb seda ka edaspidi ette. Kordame siis: http://www.para-web.org/showthread.php?t...ht=vasmann postis 44 kirjutan tiba sellest.
Arvata võib, et nüüd mõni leiab, et kivil, vihmaussil, koeral, inimesel pole võimalik, et oleks ühesugune hing. Kas personaalse all mõeldi seda?
Selles teemas http://www.para-web.org/showthread.php?t...+tulnukaga postitus 286 on jupike tõlget. Kahjuks pole seal rohkem tõlgitud, aga lühidalt tulnukad otsivad oma kaaperdatud hingi. Selleks moodustati kolm eraldi rühma:
- maapinnalt otsimiseks
- veest otsimiseks
- lähikosmosest otsimiseks
VS on palju sellest siin foorumis kirjutanud ja lausa teemasid teinud.
Üks tegelane, kellest pole eriti palju räägitud oli veeekspeditsiooni liige Oannes
Nüüd üks aspekt veel. Mida näevad sensitiivid transis - aurasid. See on kaunis värviline vaatepilt.

Personaalse hinge näiteks on inimeste täiesti erinev käitumine sama välismõju korral - näiteks kui inimestele öelda "sa oled loll", siis järgnevad seinast seina reaktsioonid: sõnumitooja näo segi löömine/kraapimine, sõnumi tagasi peegeldamine, mõtisklus selle üle kas sõnumis võiks olla tõde, sõnumi sisu eitamine, jne.

Ühishinge näiteks on linnuparv: kui üks tõuseb lendu, siis tõusevad ka teised lendu - kui üks keerab pead, siis keeravad ka teised pead, jne.

Samas on üleminek arenenud ühishinge ja arenemata individuaalse hinge vahel üsna väike: näiteks arenenud lehm/koer võib omada palju rohkem iseloomu erinevusi/nüansse, kui sopa-joodik.


Ühesõnaga võiks "piiriks" olla mentaalkeha arengu tase: primitiivsel lameussil on mentaalkeha täiesti arenemata - loomadel on mentaalkeha mingil määral arenenud - inimese mentaalkeha on palju rohkem arenenud kui loomadel - tulnukate mentaalkeha on veelgi rohkem arenenud, kui inimestel.


Veelgi suurem erinevus on aga selles, et inimeste hinge animeerib vaim (kes soovib kogeda erinevaid olemise kogemusi) - kuid loomade hingi ei animeeri vaim, vaid eluprintsiip (lihtsustatult soov elada).


Teema alguses olnud joonised ja käsitlused on vahepeal veidi edasi arenenud:
http://www.upload.ee/image/2911023/peenkehad75.JPG
ning täiustuvad ka tulevikus.
Sama teema kohta on Arlich teinud mahuka PDF faili "Inimese ja Universumi olemus":
http://www.hot.ee/wandermast/failid/inim...olemus.pdf

Kui üks hing on kehastunud mitmes kehas korraga, siis kuidas teie teooria seda nimetab? Või pole see üldse võimalik?

---

http://www.hot.ee/wandermast/failid/inim...olemus.pdf
see on tühi

(06-02-2013 20:27 )Lorenz Kirjutas:  Kui sa mainid personaalset hinge, siis kas on olemas ka mittepersonaalne hing?

Jah, loomadel on ühishing, ehk üks hing või nö. kobarhing terve hulga loomade kohta. Seega nendel lemmikloomadel, kes inimesi õhtuti kodus ootavad on hing, ent samas nende hing pole selline nagu on meil. Loomad on küll eraldiseisvad bioloogilised üksused, ent neid animeeriv hing on üks. Lisaks puudub neil vaim.

(07-02-2013 07:22 )tapsix Kirjutas:  Hingest on siin aegajalt jahutud ja ilmselt tuleb seda ka edaspidi ette. Kordame siis: http://www.para-web.org/showthread.php?t...ht=vasmann postis 44 kirjutan tiba sellest.
Arvata võib, et nüüd mõni leiab, et kivil, vihmaussil, koeral, inimesel pole võimalik, et oleks ühesugune hing. Kas personaalse all mõeldi seda?
/.../
Nüüd üks aspekt veel. Mida näevad sensitiivid transis - aurasid. See on kaunis värviline vaatepilt.

Ma ei oleks eriti vaimustuses Vassmanni sõnadest, see mees üldjuhul ei tea üldse, millest ta räägib, või mida teeb. Kui kivil on hing, siis peab ka liivateral olema hing. Hirmus mõeldagi milline massimõrv pidevalt meie ümber ja meie sees toimub. Mõtle, kui väiksed lapsed võtavad liivale kukkunud luti ja matsutavad surnuks tuhanded liivatera-hinged. Hirmus mõeldagi!

Kuskil peab siiski piiri pidama ja tõsimeeli väita, et kõigel siin ilmas on hing... no ma ei tea. Selle peale ikka annab tulla.

PS. mis see aura värvus siia puutub?

(07-02-2013 10:13 )lahendused Kirjutas:  Veelgi suurem erinevus on aga selles, et inimeste hinge animeerib vaim (kes soovib kogeda erinevaid olemise kogemusi) - kuid loomade hingi ei animeeri vaim, vaid eluprintsiip (lihtsustatult soov elada).

Väga hästi formuleeritud vastus!

(07-02-2013 10:52 )tapsix Kirjutas:  Kui üks hing on kehastunud mitmes kehas korraga, siis kuidas teie teooria seda nimetab? Või pole see üldse võimalik?

Hinge sündimise eelduseks on loomisvõime potensiaali kasutamine maksimaalsel määral. Loomadel on see lihtne - sihitu hing loob kehad, laotab ennast mööda kehastusi kärjena laiali ning paljuneb, ehk loob uut mateeriat. Mida kõrgemalt arenenud organisme hing loob, seda väiksemaks muutub tema võimalus kehastuda mitmesse kehasse, ehk siis kõrgemad organismid nõuavad hingelt rohkem pühendumust selel keha käigus hoidmiseks. Kuni inimeseni välja, kus hing on piisavalt arenenud, et luua keha ning luua süsteem, mis on võimeline ka läbi loomisprotsessi arenema, ehk siis TEADLIKULT muutma loomisprotsessi täiuslikumaks. Loomade puhul toimub areng läbi mutatsioonide ja geenimuunduste vastavalt keskkonnateguritele, ehk siis suund arengule tuleneb välistest teguritest, inimese puhul aga seesmistest teguritest. Need pärinevad aga vaimult, kes animeerib hinge, mis omakorda loob omandatud teadmiste kohaselt keha.