[vasamasa]

Päike ei ole galaktika keskpunkt ja seega ei ole paigal ja liigub galaktikas edasi.
Planeedid "sõidavad" päikesega kaasa ja samas teevad ümber tema ringe.
Kas selliseid spiraalitamisi ümber päikese saab nimetada tiirlemiseks ?

Päikesesüsteemi liikumiste analüüs [ENG][RUS]

[haneracryth]

See vend on inertsiaalse taustsüsteemi mõiste käsitlemise ajal ilmselt poppi teinud. Miks ta ekliptikatasandi just valitud liikumissuunaga risti keeras, oleks võinud ju Päikesesüsteemi serviti liikuma lükata? Aga siis poleks ju nii kauneid spiraale saanud... IRW.

[kage]

Nojah, 5:52 ja järgnev ütleb idee allika ära - "Selle mõstmine on tähtis üleminekul järgmisesse dimensiooni". No ei saa lihtsalt ilma...

Selle video järgi peaks tiirlemise mõiste siin maapeal üldse ära unustama. Mingi asja/olevuse ümber ei saa enam tiirelda vaid spiraalis või veel keerukamalt liigelda kuna Maa ju liigub, Päike liigub ja Galaktika liigub. Mis sõna selleks kõige paremini sobiks? Keerukuju?

[Thorondor]

Proovime teemas püsida.
Haneracryth, uurisin, et päikesesüsteem ei asetse risti liikumissuunaga nagu videos, vaid pidavat olema mingi 60 kraadise nurga all. Spiraalid oleks suht sarnased saanud.

Video teooria järgi, kus me ei tiirlegi ümber Päikese jne tänu gravitatsioonile, vaid kosmoses on lihtsalt spiraalid (iga keha ümber ilmselt), mis kuidagi veab teisi asju ringi enda läheduses.
Kas siis gravitatsiooni üldse ei ole? Mis mind jalgupidi Maa peal hoiab, kas mingi spiraalide koosmõju.

Jääb mulje, et videos mängitakse inimeste harimatusele. Kui seal mingi sügavam mõte on, siis selles videos jääb see korralikult põhjendamata.

[tulejumal]

Nägin ka seda videot. Polegi varem mõelnud, et sedamoodi võiksid planeedid liikuda (igal pool näidatakse ju Päikesesüsteemi liikumist/toimimist pealtvaates). Kui nüüd mõelda, siis planeedid on Päikesesüsteemi ekliptikatasandiga kaldu - mõni planeet ühele poole, mõni teisele poole. Keegi teab äkki linki mõnele videole, kus on meie kodutähesüsteem külgvaates, liikumises ning arvesse on võetud ka planeetide võnkumisi ekliptika suhtes?
Muidu oli esimeses postituses mainitud video päris ilus

[vasamasa]

Ma teema algatajana vastan iseendale kinnituseks - päikese suhtes ikka tiirleb küll.
Kooliõpilaste on-line füüsika-mängu küsimustest ja vastustest leidsin:
Küsimus:Milline on lennuki propelleri trajektoor lenduri suhtes, milline maa suhtes?
Vastus:Ringjoon lenduri suhtes.Spiraal maa suhtes.

[Balzzar]

Nassim Haramein räägib antud teemast:
http://www.youtube.com/watch?v=Ex283trHBgE

[vasamasa]

Ma pooldan selliseid spiraale :
http://www.youtube.com/watch?v=EpSy0Lkm3zM&list

-Liikuvale kivile sammal peale ei kasva- kellegi tsitaat.

[excubitoris]

Ma pooldan selliseid spiraale :
http://www.youtube.com/watch?v=EpSy0Lkm3zM&list

-Liikuvale kivile sammal peale ei kasva- kellegi tsitaat.

Ilus muster, kuid arvan, et igapäevaseks mudeliks atuke liiga keeruline.
Soovitan läbi viia väike katse - pange pesukaussi mingi kogus hulpivaid
esemeidja siis hakake seda vett keerutama ringikujuliselt. Kui algselt
need esemed hulbivad kuis juhtub siis mingil ajal liiguvad kõik ühes suunas.
Kui anum on piisavalt suur ja esemete kaalu/suuruse erinevused piisavad
on ilusti jälgitav teatud "kihistumine" kus tekivad ka trajektoorid mis erineval
kaugusel anuma keskpunktist. Mingil hetkel liiguvad kõik nad anume äärtesse
aga protsess on ilusti jälgitav.

Päikesesüsteemis toimivad analoogsed jõud ja kuigi teatud võnklemine on
täheldatav siis pikemas perspektiivis nii keerulised orbiidid on tipake nagu
laest võetud.
Loodan, et kunagi areneme nii kaugele, et iga isik võib võtta kosmoselaeva
ja sõita piisavalt kaugele, et jälgida neid trajektoore. Seniks aga arvan, et
(vähemalt mina) lähtun mudelist mis on lihtsam ja ka loogilisem.
Võimalik, et mingi hetk veel minu elu ajal see kummutatakse aga hetkel ei
kaota ma selle pärast oma ööund.

[kage]

Nassim Haramein räägib antud teemast:
http://www.youtube.com/watch?v=Ex283trHBgE

Lühidalt väidab mees, et mittepöörlevaid kehi ei saa universumis eksisteerida ja kui näiteks Maa pöörlemine seisma panna ning Maa kuhugi kaugele, teiste taevakehade mõjust eemale, viia, siis hakkab ta ise pöörlema.

Ja paistab, et ta on asja välja mõelnud mille kohta ta ise ka midagi muud öelda ei oska kui kokutades "pöörlev yin-yang".

[Nielander]

Ma pooldan selliseid spiraale :
http://www.youtube.com/watch?v=EpSy0Lkm3zM&list

-Liikuvale kivile sammal peale ei kasva- kellegi tsitaat.

Pooldad? Ega siis loodus pole demokraatia, kus võimalus ühte või teist kandidaati pooldada oleks. Ptolemaios kasutas oma geotsentrilises maailmapildis planeetide näilise liikumise õigustamiseks epitüskleid, mis kujutavad endast mõttelisel orbiidil asuva mõttelise punkti ümber tiirlevat mõttelist punkti, millel omakorda...jne. Kõvem mees oli see, kes suutis võimalikult väikse arvu epitsüklitega hakkama saada. Teaduslikus mõttes oli see muidugi täielik lollus, kuna kogu teooria sai alguse eeldusest(Kirik ju ütles), et Maa on keskel ja kõik teised taevakehad pöörlevad tema ümber. Kuu ja Päikesega on asi lihtne, kuna esimene tõepoolest tiirleb meie ümber ja teisega saab põhimõtteliselt kohad vahetada, aga planeetidega läheb asi raskeks - ja siis tehtigi tõsist ajugümnastikat, et planeete ümber Maa tiirlema saada. Kuna aga epitsükkel on täielikult õhust leiutatud matemaatiline mehhanism, siis oli vaid aja küsimus enne kui keegi(peamiselt Calileo) lihtsamat ja loogilisemat teed kaalus ning Päikese kõige keskele asetas. Tema argumenti kinnitas vahest kõige paremini tema Jupiteri nelja suurima kuu avastamine omavalmistatud teleskoobiga - kui need neli taevakeha ilmselgelt tiirlesid ümber Jupiteri, siis järelikult ei tiirle kõik taevakehad ümber Maa. Ühtäkki kadus vajadus niigi absurdse päritoluga epitsüklite järele ning Kepleri seaduste poolt antud elegantne kirjeldus asetas Päikese oma õiguslikule kohale Universumi keskel. Hiljem muidugi avastati, et Universumil ei olegi keskpunkti...

[vasamasa]

Kui maa pöörleks ja tiirleks ja koos päikesega omakorda millegi ümber ja siis veel galaktikaga jne.Lõppkiirus oleks maal juba üle valguskiiruse.
Ei oleks siis kuu laserlokatsioon võimalik, ei saaks maamunal laseriga maid mõõta jms.

[Nielander]

Kui maa pöörleks ja tiirleks ja koos päikesega omakorda millegi ümber ja siis veel galaktikaga jne.Lõppkiirus oleks maal juba üle valguskiiruse.
Ei oleks siis kuu laserlokatsioon võimalik, ei saaks maamunal laseriga maid mõõta jms.

Kiiruse üle valguskiiruse mille suhtes? Universumis ei ole mingisugust paigalseisvat substansi või võrgustikku, mille suhtes kiirusi võrrelda...

Kõik oma vastused leiad sa Einsteini reliivsusteooriast. Selle seletamine siin läheks pisut liiga pikaks, seega soovitan sulle seda raamatut.

[vasamasa]

Relatiivsusteooria on ka teooria, "kõigub" samamoodi kui Darwini teooria.
Kuidas kuu laserlokatsiooniga jääb? Kuidas saadakse Armstrongi kuule paigutatud 60 x 60 cm peegelprismale pihta? Matemaatikud ei jõua ju ometi kõiki maa liikumisi arvestada, mis suunas ja kui palju ette või taha peab laseriimpulsi saatma, et see "märklauani" jõuaks ja ka tagasitulev impulss õigeskohas kinni püüda.

[excubitoris]

Vasamasa aga sa lähtu PRAKTIKAST. Mõõta saab - järelikult on kuskil midagi teadmistes nihu.
Ei ütle kelle omades - kas sinu või mõõtjate omades sest ei tea vastust. Midagi ju mõõdetakse
ja vastuseid saadakse järelikult nende teooriad on praktiliselt loogilisemad.

Lisaks on selline asi kui kohalik ja globaalne. Kuigi globaalses mastaabis tundub kõik olevat, kuidagi
selline TEISITI siis tegelikult on kõik sama. Lihtsalt inimene oma väiksuses tunnetab globaalseid
suurusi toimivat natuke teisiti kui lokaalseid. Ehk see on rohkem tunnetuse küsimus.

[Nielander]

Relatiivsusteooria on ka teooria, "kõigub" samamoodi kui Darwini teooria.
Kuidas kuu laserlokatsiooniga jääb? Kuidas saadakse Armstrongi kuule paigutatud 60 x 60 cm peegelprismale pihta? Matemaatikud ei jõua ju ometi kõiki maa liikumisi arvestada, mis suunas ja kui palju ette või taha peab laseriimpulsi saatma, et see "märklauani" jõuaks ja ka tagasitulev impulss õigeskohas kinni püüda.

Saladuskatte all võin öelda, et evolutsiooniteooriat nimetab teadusringkond juba pea et faktiks. Ja sama võib öelda ka relatiivsusteooria kohta, kuna vaatamata sellele, et seda on mitmeid kordi proovile pandud, on see oma ennustusi täpipealt täitnud...

Kõige lihtsam vastus su küsimusele on, et valgus liigub alati sama kiiresti ja seda kiirust ei ole võimalik ületada või isegi mitte aeglustada(samas keskkonnas). Kui valguse kiirusel liikuvast kosmoselaevast lasta taskulambiga välja valguskiir, siis suhtes laevaga liigub see ikkagi valguse kiirusel. Aga vaadates seda paigal olles kõrvalt ei liigu valguskiir 2X valgusekiirusega, vaid ikka ainult valgusekiirusega. Tundub mõistatuslik, kas pole?

[tapsix]

Kuidas selle Doppleri efektiga seda siduda annab?

[Nielander]

Kuidas selle Doppleri efektiga seda siduda annab?

Näiteks niimoodi:
(klipp Carl Sagani dokumentaalsarjast Cosmos, inglise keeles, kestus 4:32)

[excubitoris]

Kuidas selle Doppleri efektiga seda siduda annab?

Äkki niimoodi - Halton C. Arp kosmosest ja ka Doppleri efekti paikapidamatusest - muude asjade seas.
Halton Arp's official website

[vasamasa]

Kõige lihtsam vastus su küsimusele on, et valgus liigub alati sama kiiresti ja seda kiirust ei ole võimalik ületada või isegi mitte aeglustada(samas keskkonnas). Kui valguse kiirusel liikuvast kosmoselaevast lasta taskulambiga välja valguskiir, siis suhtes laevaga liigub see ikkagi valguse kiirusel. Aga vaadates seda paigal olles kõrvalt ei liigu valguskiir 2X valgusekiirusega, vaid ikka ainult valgusekiirusega. Tundub mõistatuslik, kas pole?

Ei saanud vastusest aru, lähed üle kosmoselaevadele.
Ma lähen ka siis üle:
Kui kaks kosmoselaeva kõrvuti paralleelselt lendaksid ühes suunas, ühel joonel, ühesuguse valguskiirusega. Ütleme, et nende vahel on 50 m .
Ühel laeval on külje peal täisnurga all paigutatud laser suunaga teisele kõrval lendavale kosmoselaevale. Kas sel juhul laserimpulsiga teisele kosmoselaevale pihta saab ? Ise ma mõtlen, et peaks ette laskma.
Laserkiirele ju ei kandu üle liikuva laserkahuri inertsjõud nagu püssikuulile liikuva püssitoru inertsjõud.

[excubitoris]

Laserkiirele ju ei kandu üle liikuva laserkahuri inertsjõud nagu püssikuulile liikuva püssitoru inertsjõud.

MIKS?!
Valgus on osakesed, osakestel on kaal - laseris antakse neile ka külgkiirendus kui lähtuda kirjeldatud olukorrast.

[Nielander]

Kõige lihtsam vastus su küsimusele on, et valgus liigub alati sama kiiresti ja seda kiirust ei ole võimalik ületada või isegi mitte aeglustada(samas keskkonnas). Kui valguse kiirusel liikuvast kosmoselaevast lasta taskulambiga välja valguskiir, siis suhtes laevaga liigub see ikkagi valguse kiirusel. Aga vaadates seda paigal olles kõrvalt ei liigu valguskiir 2X valgusekiirusega, vaid ikka ainult valgusekiirusega. Tundub mõistatuslik, kas pole?

Ei saanud vastusest aru, lähed üle kosmoselaevadele.
Ma lähen ka siis üle:
Kui kaks kosmoselaeva kõrvuti paralleelselt lendaksid ühes suunas, ühel joonel, ühesuguse valguskiirusega. Ütleme, et nende vahel on 50 m .
Ühel laeval on külje peal täisnurga all paigutatud laser suunaga teisele kõrval lendavale kosmoselaevale. Kas sel juhul laserimpulsiga teisele kosmoselaevale pihta saab ? Ise ma mõtlen, et peaks ette laskma.
Laserkiirele ju ei kandu üle liikuva laserkahuri inertsjõud nagu püssikuulile liikuva püssitoru inertsjõud.

Ma ei saa su küsimusest aru. Kas sa mõtled, et tulistav laev on teisest tulistatavast laevast 50m eespool või on nende vahel 50m? Kui eespool, siis laseb laevast mööda(eeldates, et laevad pole mingisugused kilomeetri pikused), kui samal joonel, siis laseb pihta.

[Lorenz]

Kui kaks kosmoselaeva kõrvuti paralleelselt lendaksid ühes suunas, ühel joonel, ühesuguse valguskiirusega. Ütleme, et nende vahel on 50 m .
Ühel laeval on külje peal täisnurga all paigutatud laser suunaga teisele kõrval lendavale kosmoselaevale. Kas sel juhul laserimpulsiga teisele kosmoselaevale pihta saab ? Ise ma mõtlen, et peaks ette laskma. Laserkiirele ju ei kandu üle liikuva laserkahuri inertsjõud nagu püssikuulile liikuva püssitoru inertsjõud.

See on minu mäletamist mööda klassikaline mõtteeksperiment, millega näidatakse aja aeglustumist kiiresti liikuvates kosmoselaevades. Inertsjõud ei mängi siin rolli, sest kui kaks laeva liiguvad kõrvuti pea valguse kiirusel, siis üksteise suhtes võivad nad ju liikumatud olla. Kui üks laev suunab laseri teise suunas, siis mis seda laseri kiirt tahapoole peaks painutama. Kui sa näitad laserit 50 merti kaugusele kõrvalmaja seinale , siis ei oota sa ju, et see kuhugile painduks.
Kui ma aga olen planeedil, millest need paevad mööduvad ja üks laseb teise laeva küljes oleva peegli suunas lendu lasrerkiire, mis peegeldub ja liigub tagasi esimese laeva küljes olevasse detektorisse, siis minu jaoks moodustab kiire trajektoor V tähe. Laevalt vaadates liigub kiir sirgelt edasi-tagasi ja moodustab sisuliselt l tähe . Kuna kiir katab kolmnurksel trajektooril rohkem distantsi, aga valgus saab liikuda vaid valguse kiirusel ja peab võtma rangelt ühepalju aega, siis järelikult on midagi mäda. Kui eeldus on see, et valguse kiirus ei saa muutuda, siis ei jäägi üle midagi muud, kui öelda, et muutub aja liikumise kiirus.

---

Tundub mõistatuslik, kas pole?

Relatiivsus on jah selline natukene kummaline kohati. Ühest küljest ei saa valguse kiirust kunagi ületada, aga teisest küljest pole probleem istuda kosmoselaeva ja lennata aastaga 100 valgusaasta kaugusele. Miks? Sest aeg paindub.

[Marconato]

See on umbes sama küsimus, et kui sa sõidad autoga valguskiirusel ja paned kaugtuled põlema. Mis siis juhtub?

[vasamasa]

Lingil heliotsentrilise ja geotsentrilise (Tycho Bahre) süsteemi interaktiivne simulatsioonide võrdlus:
http://www.jgiesen.de/geocentric/index.html
Ptolomei ja Tycho Bahre geotsentrilise süsteemi erinevuseks on see ,et Ptolomei süsteemis tiirlevad kõik planeedid ümber maa.
Tycho Bahre süsteemis tiirleb ümber maa kuu ja päike , päikese ümber aga kõik ülejäänud planeedid ja komeedid.
Tycho Bahre pakkus oma süsteemi välja peale Kopernikut.