Unenäod saavad tõeks

Minul selliseid unenägusid ei ole. Või lihtsalt ei mäleta. Aga pidevalt on deja vu tunne. Vb olengi enne uns näinud seda. Aga sõbrannal suri hiljuti tädi ära. Ja sõbranna oli 3 päeva närvis. Ta ei julgenud magada ja tädi käis vist ta unenäos ka. Ta ema on ka ebausklik ja ta oli kuskil matustel proovinud tädile rääkida et ta on nüüd surnud ja nii.

Tsitaat:Algselt postitas: Nazz
Ega, igasugused tuleviku ette teadmised pole just kõige meeldivamad...

Täpselt!. Kõige rõvedamad on teadmised oma tulevase abikaasa/elukaaslase kohta, keda sa ei ole veel kohanud. Või mõne sõbra kohta. Või mõne enese eluaspekti kohta. See häirib, ja on ebameeldiv, samas need teadmised aitavad sul hoida elu tasakaalus ning vastu astuda noile ootamatutele teadmisele, mis õigel ajal end ilmutavad.

Mul endal on ka niimoodi olnud.
Ma näen midagi unes ja mõne , päeva pärast see juhtub .
Hiljuti oli , ma nägin unes , et õues on ülikuum päev , ma aitan midagi aias teha ja siis ma saan päikesepiste.
Kusjuures nii oligi , ma saingi päikesepiste .

Hei , omaspilves , sinu võimed võivad olla väga tugevad .
Sa peaksid proovima nendest midagi rääkima . Ja sammuti kui midagi ette näed siis kirjuta see kindlasti üles , et näha e kas läheb tõeks.

Mu sõbranna nägi enne oma surma unes, et ta hüppab köögiaknast alla ja saab surma. Täpselt nii see läkski...
Kuid oma unenäos olevat ta näinud, et kui ta surma sai, siis kõik naersid. Tegelikkuses see küll nii ei olnud.

Muudetud: 14-6-07 kell 19:20:09 bridget

ma n2gin unes poomist, [ mingi tydruk vs mina ] poos end ylesse ja ma tundsin seda k6ike l2bi une.

Nägin unes oma surma, aga ei tea, kas ja mil määral see unenägu täide läheb.


Unenägu ise oli selline.


Olin koos sõbraga ja leppisime kokku, et kohtume mõne tunni pärast minu kodus. Siis läksime lahku. Sõber läks mingeid teisi asju ajama ja mina läksin ühte lifti, millega tahtsin 4.korrusele sõita. See lift ise asus ühes supermoodsas kõrghoones ja oli ka ise nii viimasepeal moodne, kui üldse olla saab: puhtad säravad detalid, pehme hääletu liikumine, kohe näha et tuliuus [vahemärkus: ma ei liigu oma "päriselus" tihti sellistes hoonetes ja mul ei ole ka plaanis sinna minna lähiajal]. Vajutasin siis selles liftis number 4 nuppu ja hakkasin sõitma. Siis lift peatus väga lühikeseks ajaks, aga liftiuksed ei avanenud ja lift sõitis kohe jälle edasi. Siis ta jälle peatus hetkeks ja sõitis uksi avamata taas kohe edasi jne jne jne väga palju kordi. Pikka aega ei tundnud ma üldse mingit kõhedust, aga siis panin tähele, et kui ma hooletu olen, siis võin lifti liikumise ajal jääda (näiteks kättpidi) lifti põranda ja liftisahti seina vahele. Kui liftisahti seina puutusin, siis tundsingi, kui kole jõuliselt see liftisahti sein lifti tõustes mu kätt allapoole tõmbas. Püüdsin nüüd hoida ennast võimalikult lifti põranda keskel ja hüüdsin oma sõpra (lootuses, et ka mu sõber on juba selle lifti juurde jõudnud vahepeal). Varsti mu sõber vastaski... Hüüdsin talle, et ma ei saa liftist välja. Tema hüüdis vastu, et püüab välja uurida, mida teha sel puhul. Varsti hüütigi mulle väljast vastu, et ma vajutaksin ühte nuppu. Vajutasingi enda arvates seda nuppu (nupu peal oli number 2 ja veel midagi) ja teavitasin sellest valjusti ka väljasseisjaid. Aga nemad vastasid, et ma olin hoopis vale nuppu vajutanud.
Tegelikult olevat kord selline, et koos selle korruse nupuga, kus seisab selle korruse number, kuhu tahad jõuda, tuleb alati vajutada ka teist (kohe selle esimese nupu kõrval asetsevat) nuppu, mis avab soovitud korrusele jõudes liftiuksed. Kui ma nüüd sellest korrast teada sain, siis hakkasin kergelt muretsema, et ega ma selle vale nupu vajutamisega nüüd mingit suurt häda endale kaela ei kutsu (nt liftikabiini täitumist tuletõrjevahuga vms) - mulle karjuti väljast, et nii hull see asi ei olevat. Samas tundsin, et kõik inimesed väljas peavad mind mu oskamatuse tõttu täielikult nõrgamõistuslikuks. Siis tekkis mul kole suur viha, et miks need liftid on nii kole keerulised tehtud, et lisaks korruse nupule tuleb kohe vajutada veel üht nuppu - normaalne oleks, et piisaks ühestainsast nupulevajutusest [vahemärkus: ka päriselus teen ma ka kõige lihtsamate süsteemide juures tihti selliseid mega rumalaid vigu, et ise ka pärast ei saa aru, kuidas nii mõtlematu võisin olla; samuti vihastan ma pärast oma eksimuses veendumist koledasti selle peale, et süsteem nii hirmus võimatult keeruline on tehtud].

Äkiteselt hakkasin kõiki asju nägema oma sõbra vaatenurgast: ma läksin otsekui tema sisse ja olin nüüd tema. Olin seega nüüd liftist väljas selle supermoodsa kõrghoone fuajees ja küsisin teenindavalt personalilt, kas seda lifti on hiljuti remonditud. Keegi naine vastaski, et just täna hommikul remonditi seda lifti. See vastus tugevdas minu pahameelt ja tekitas millegipärast ka kerge ärevuse. Olin nii vihane, et hoidusin suurivaevu kaupade mahalükkamisest fuajees asuvas väikeses kaupluses.
Vahepeal saadi aga liftisüsteem jälle korda ja lift koos minuga (NB! ma nägin nüüd kõike oma sõbra silmadega: seega seisin all fuajees ja ootasin teiste pealtvaatajate keskel lifti laskumist) liikus allapoole. Lift jõudiski alla ja lõpuks peale suht pikka ootamist liftiuksed avanesid. Ma lamasin lifti põrandal, osaliselt varjas mind kortsutõmbunud pehme põrandakate. Alguses see ei tundunudki väga imelik, sest miks ma ei võinud siis selle pika sõidu ajal pisut puhata. Aga siis ma tulin enda kehale lähemale ja nägin, et see oli täielikult purustatud - ma olin jäänud liftipõranda ja liftisahti seina vahele ning suurt osa kehast sisuliselt polnudki enam. Ma olin väga löödud sellest surmast, sest ma teadsin, et nüüd ei saa me enam kokku saada ja juttu rääkida.


(nägin seda und 28. juunil 2007.a. kl. 14 ja 16 vahel)

jumala vastik deja vu tunne tekib,kui satud olukorda mida sa just unes nägid,omal on niimoodi vääga palju kordi olnd,kusjuures,hommikul tõused ei mäleta unenägu ja siis kui olukorda satud,tleb kõik meelde naq välk selgest taevast.

n2gin kord unes et sain kuskil bensuka juures molli. kogu värk toimus kruusatee peal ja minust vasakul oli mingi pytt. läx paar kuud mööda ja see juhtuski. siia maani ei suuda uskuda

Ma hakkasin mõned aastad tagasi unesid nägema, mis täitusid täpselt nii nagu ma neid unes kogesin. Tegelikult siiamaani pelgan neid ja loodan, et nad ei tule enam üldse.

Näen tavalisi igapäevaseid asju ja ka veidi kummalisemaid.
Tavalised on nt. eksamitulemused või küsimused, mingid konkreetsed olukorrad väljaspool kodu või tööl. Ja reaalne elu on unenäoga identne (nt ruumid, asjad, inimesed, värvid jne.)

Erilisemad on nt. see kui nägin unes, mis nime mu vend oma sündimata lapsele paneb ja sama sõbranna puhul. Enamasti puudutavad need siiski inimesi, keda ma veel ei tunne, aga hakkan tundma mingis olulises eluetapis tulevikus. Nt. nägin oma uut ülemust unes 3 aastat enne kui ta mu ülemuseks sai. Meil on suur asutus ja mingil päeval jalutas ta mulle vastu (vahetult peale une nägemist). Siis lihtsalt muigasin. Aga mida seal muud teha ongi...

see ei ole väga paranormaalne asi , aga lihtsalt mõtlesin et räägin ära .

nii . nägin unes mingit kutti , et tutvusime jne. ja siis hommikul ärkasin üles.. läksin koeraga õue ja see sama kutt läks mööda . täpselt samad riided ja nägu oli kõik sama.. on teil varem nii olnud ? millest see tulla võis ?

Ma seletada päris ei oska. Aga endal on sellist asja küll varem juhtunud. Näen unes mingit inimest ja mõne päeva pärast kohtun temaga päriselt. Siin foorumis on sellised tarku unenäonägijaid-seletajaid küll. Mõni seletab kindlasti ära või õpetab midagi huvitavat sulle

(10-01-2013 17:02 )DaydreamerB Kirjutas:  see ei ole väga paranormaalne asi , aga lihtsalt mõtlesin et räägin ära .

nii . nägin unes mingit kutti , et tutvusime jne. ja siis hommikul ärkasin üles.. läksin koeraga õue ja see sama kutt läks mööda . täpselt samad riided ja nägu oli kõik sama.. on teil varem nii olnud ? millest see tulla võis ?

Äkki see oli märk. Sa oleksid pidanud selle kutiga vestlust alustama, mitte mööda kõndima, ma arvan. : D

Enda kõige reaalsem unenägu, mis ei ole täide läinud ja loodan et ei lähe ka.

Tundsin Tallinna kesklinnas kõndides, et keegi halbade kavatsustega mees jälitab mind ja siis hakkasin Solarise ees jooksma, ning sain seal tee peal kuuli paremasse kopsu. Aegluubis kukkusin pikali ja hästi reaalne tundus see. Pole varem niivõrd reaalset unenägu näinud. Üks tugev energeetik ütles, et see võib vabalt ka nii juhtuda... Loodan, et siiski mitte. Räägin temaga järgmine kord ka sellest, painab kuidagi. : D
Uurisin vähemalt, et sellesse kohta (tean täpselt, kus see koht on, kuhu kuul peaks minema) kuuli saades jääb ellu. Suht hallar ..

Unenäod on oma täitumise ajalisel poolel veidrad.
17 aastaselt nägin und kus mu õde hoidis süles väikest beebit/tüdrukut ja ema sai surma autoavariis piinarikkalt leekides põledes.
Paar päeva hiljem tuli hilja öösel õde meile ja minu tuppa. Mina juba magasin ja kui õde mu üles ajas ja teavitas, et on rase, ütlesin vaid ''Tean, saad tütre''. Ja saigi. 17 lõpus ärkasin öösel üles mingi korina peale. Ema oli minu voodi juurde roomanud ja oli jube-jube. Kui kiirabi tuli öeldi, et kui oleksin 1-2 minutit hiljaks jäänud abi kutsumisega oleks ema surnud.
Aastaid tagasi pikutasin enne jõulu söömaaega ja nägin unes, et mind tulistati selga. Ärkasin ja mul oli reaalselt valus ja palusin oma õel minu selga vaadata. Koht kuhu mind unenäos tulistati oli päriselt ümmargune punane laik ja see oli tundlik.
20 aastaselt nägin unes kolme ilusat hõljuvat naist kes mängisid kuldsõrmusega. Ma tahtsin ka sõrmust sõrme ja nad saatsid minu poole sõrmuse. Kuldsõrmus lihtsalt libises mulle abielusõrme. Nägin paremal pool seismas kauboi kaabuga meest kes naeratas mulle. Pool aastat hiljem kohtasin oma praegust abikaasat Ja ta kandis kauboikaabut kui esimest korda kohtusime. Peale abiellumist nägin unes ühte surnut meest keda olin ennegi näinud. Ta näitas mulle asju ja teavitas, et saan poja. Kui rasedaks jäin teadsin, et saan poja. Saingi poja.
Mina pole siiani aru saanud millal unenäod täituvad.

Nägin üleeile öösel unes, et sõidame lennukiga ja see pidi tegema hädamaandumise läbi tiheda metsa, aga justkui puud oleks sümmeetriliselt istutatud, seega lennuk sai maanduda pikki puudevahelist riba....kuid maandudes pidime kohe lahkuma, kaasa haarates kõike vajalikku, sest see lennuk pidi kohe lõhkema. Mäletan, et soovitasin inimestele kaasa võtta elutähtsaid asju, mida oleks vaja, kui jääme pikemaks ajaks metsa ja inimasustustest kaugele.
Täna uudistes nägin täpselt samasuguse metsa vaadet, mida unenäos, kus see deltaplaan hukkus seal Rapla metsas.
Ja see pole ainus nägemus. Olen tähele pannud, et enamus ennustuslikke unenägusid ilmuvad 2-3 päeva enne sündmust.


http://www.postimees.ee/4224407/fotod-ja...va-pohjuse