Mõtlemine

Tere,
Ma olen märganud, eriti viimasel ajal, et enamik asju, mis ma mõtlen lähevad täide, näiteks, mõtlen, et peaks kiriku minema ( mitte, et ma oleks mingisugune usklik) , vaatan mingit filmi, ja järgmisel päeval saan kutse kirikusse kontserdile. Mõtlen, et võiks mingit inimest näha, kes ütleks mulle seda või seda, ja siis kohtun temaga üsna varsti, ja tegu ongi täiesti suvalise inimesega, kes oskab minu küsimustele vastata. Mõtlen, et võiksin selle või tolle niisama saada, ja üsna varsti, tavaliselt järgnev päev see juhtub minuga. Olen märganud seda juba üle aasta. Aga miks ma kirjutan on see, et kui täituvad sellised suhteliselt labased ja lihtsad soovid, siis miks ei täitu näiteks see, mida ma igapäev palun ja mida ma igapäev loodan. Milles on asi?
See võib isegi totter tunduda, et ma niimoodi siia kirjutan sellisel temaatikal, aga kas osadel on veel nii, et mõtlevad miskit ja üsna varsti see täitub. Vahest isegi võiks öelda, et parem oleks, kui see poleks täitunud. Vahepeal tekkis juba tunne, et ei julgegi midagi soovida, kuna üldiselt läheb kõik täide, aga alati on mingi konks. Üldiselt valus konks, mida ma soovi eest pean maksma. Ma ei mõista, kas mu mõtetel on mingi eriline jõud, või kehtib mulle reegel, et ole ettevaatlik mida soovid?
Seega, ehk keegi võiks oma kogemusi või nõu jagada.

Kas ei või olla lihtsalt nii, et tegemist on mingil määral tuleviku ette nägemisega, mitte suvaliste soovide täitumisega. Viimasel juhul peaks ju tõesti küsima, et miks ei saa siis soovida loto peavõitu vms. Kui 'soov' on aga 'mälestuse killuke tulevikust', siis on ju loogiline, et suvalised soovid ei täitu.

No teoreetiliselt jah, ma tean mõningaid sündmusi ette, mis hakkavad toimuma. Palju asju, mis ma olen aimanud on täide läinud, Aga tavaliselt, lihtsalt mul tekib mingi suvaline mõte ja üsna varsti midagi selle sarnast juhtub. Ka unenägudes juhtuvad asjad lähevad täppi. Aga see peab tõesti nagu olema suhteliselt suvaline pilt, mis mulle silme ette kerkib. Aga ma alati nagu näen neid asju justkui enda soovina. Tegelikult need on ka suvalised fraasid mu peas, pildid. Näen kedagi ja pähe kerkib mingi lause, mingi suvaline mõte, ja üldiselt midagi sellist läheb ka selle inimesega, noh nagu minu suhted tolle inimesega. Vahest on see isegi häiriv, sest ma ei taha alati teada, mis hakkab saama. Parem on olla mitte teadlik. Seega, tekib mul küsimus, et näiteks, kui mul ei tekiks mingi selline mõte või pilt silme ette, kas siis läheks kõik teisiti, sest äkki, kuna ma alateadlikult olen mõelnud mingile temaatikale, siis ma nagu hakkan ennast juhindama sellest mõttest. Muidugi, see jääbki mulle vist saladuseks.

---

Näide: Näen mingit suvalist inimest esimest korda ja tean, et temas on midagi kahtlast ja midagi, mis mulle tulevikus ebamugavusi valmistab. Või näiteks, näen kedagi ja tean, et tema on see, kes minus midagi muudab. Või inimene, kes midagi minule näitab. Või inimene, kelle pärast ma pean veel palju kannatama jne. Aga need peavad olema just need kõige esimesed mõtted, nii et ma veel ei tunne seda inimest, ei tea, kes ta on, mis ta nimi on jne. Algul ma ei märganud seda, aga hiljem igakord, kui midagi juhtus, meenus kohe mulle mu esimene mõte. Ja see tekitab hirmu. Hetkel ma tunnen ka, et midagi hakkab toimuma, ja vastik on nii, sest nüüd kuii ma olen hakanud seda tähendama on lausa ebamugav olla. Teadmatus on parem.

Hm, kui Sa juba mõtled, siis äkki oleks kasu ka vastavast asendist

(25-11-2012 10:44 )Minaelan Kirjutas:  

(25-11-2012 07:54 )tapsix Kirjutas:  Hm, kui Sa juba mõtled, siis äkki oleks kasu ka vastavast asendist

Ei usu, parimad ja loovavamad mõtted tulevad pähe mitte pingutatud olekus, vaid ikka spontaalselt - vannis või õunapuu all.

Nojah, maitseasi. Ma ei saa sinna midagi parata, kui keegi räägib mõtlemisest, siis ma näen kohe kuulsa kujuri kõige kuulsamat teost - alati, mitte kunagi lootose asendis mediteerijat.

Täpselt sama asja täheldanud Mõtteid kokku pannes avastanud, et asjadele mõeldes olen varem seostanud asju tulevikuga.

Päris õudne eks. Nüüd vahepeal ei teagi millist otsust teha. Näiteks, kui seostad mitut asja. Või samas, tead mingit seostust, mis arvatavasti tuleb, aga lootuses, et ehk ikka ei tule, tahad ikka seda varianti proovida. Reha otsa astuda.

(25-11-2012 07:54 )tapsix Kirjutas:  Hm, kui Sa juba mõtled, siis äkki oleks kasu ka vastavast asendist

Seda et kui võtta sisse õige asend, siis võib täie tõsidusega mõelda:
mida rohkem ma tean, seda kindlamalt saan aru, et ma midagi veel ei tea.
Aga reha otsa tuleb ikka kaks korda astuda - muidu lihtsalt ei tea, et oligi reha.

(25-11-2012 00:23 )Topaas Kirjutas:  See võib isegi totter tunduda, et ma niimoodi siia kirjutan sellisel temaatikal, aga kas osadel on veel nii, et mõtlevad miskit ja üsna varsti see täitub. Vahest isegi võiks öelda, et parem oleks, kui see poleks täitunud. Vahepeal tekkis juba tunne, et ei julgegi midagi soovida, kuna üldiselt läheb kõik täide, aga alati on mingi konks. Üldiselt valus konks, mida ma soovi eest pean maksma. Ma ei mõista, kas mu mõtetel on mingi eriline jõud, või kehtib mulle reegel, et ole ettevaatlik mida soovid?
Seega, ehk keegi võiks oma kogemusi või nõu jagada.

Millist nõus sa vajad, sellist ka saad.
Mis puutub mõtte ja soovijõudu. Neid tasub vaadelda kui ühte tervikut. Meie mõtted muutuvad soovideks, meie soovid muutuvad mõteteks. Seda, et saad mida soovid, on vist ammustest aegadest meie õpetatud. Eks ole tuntud ütlus ka see, et palju tahad, vähe saad. Vähe tahad, midagi ei saa.
Tänapäeval tahame me olla kõik popid ja targad ning üsna tihti vaatame esivanemate tarkusele ülevalt alla. Mida nad ka teadsid. Neil polnud haridust ega midagi. Ometigi on neis hariduseta inimeste ütlustes rohkem tarkust kui kooliraamatus, mis õpetab meid materialistlikus maailmas „edukas“ olema.
Soovi jõud on alati olemas olnud ja seda ei tasu alahinnata. Mis meil aga üsna tihti selle juures käest ära läheb ongi soovimise oskus. Oskus soovida õigeid soove on üks osa sellest tarkusest. Teine on oskus saadud sooviga targalt toimetada. Kolmas osapool on soovide kindlus.
Kindlasti mängib siin rolli ka isiku eripära. Ühel on soovijõud tugevam ja teisel nõrgem. Ehk siis, ühe soovid lähevad kergemini täide kui teisel.

Sa ütled, et alati on soovide täitumisel konks. Kas sa pead silmas seda, et kui soovid ühte, jääb mõni teine asi saamata või seda, et igale soovile järgneb n.ö negatiivne tagasilöök?

Esimesel puhul on piltlikult öeldes tegemist ühe karahvini ja kümne pokaaliga. Ehk siis, kõik oleneb kuhu sa rohkem karahvini sisu valada, kas kõigisse võrdselt, või ühte kohta rohkem ja mõni pokaal jääb seetõttu kas päristühjaks või jagub sinna vaid piisake. Hetkel kui jagad, jagad sa vastavalt sellele, mida sa kõige enam antud hetkel soovid. Mõne aja pärast aga avastad, et mõni oluline pokaal on päris tühi ja sa oleks justkui millestki ilma jäänud. Alustad taas ümberjagamisega. See ongi lõputu protsess, jagada oma soovid nii, et kõik oleks tasakaalus ja sa ise seejuures rahul.

Teisel juhul, kus igale soovile järgneb n.ö negatiivne tagasilöök, on tegemist sootuks muuga. Kas su soovid on uitsoovid ja soovimise hetkel ei mõtle sa neile tagajärgedele mis soovidega kaasneda võivad, või on soovid kergekäeliselt soovitud, ehk sõnastatud. Ehk siis sa sisemas tahad hoopis muud, kui soovides väljendad.
Kõige parem näide sellele on meile kõigile tuntud kuldkalakese muinasjutt.
Soovimisega on ikka nii, et enne mõtle ja siis ütle/soovi

(25-11-2012 23:52 )Topaas Kirjutas:  Päris õudne eks. Nüüd vahepeal ei teagi millist otsust teha. Näiteks, kui seostad mitut asja. Või samas, tead mingit seostust, mis arvatavasti tuleb, aga lootuses, et ehk ikka ei tule, tahad ikka seda varianti proovida. Reha otsa astuda.

Kuula oma sisehäält ja talita selle järgi. Mõnikord peabki reha otsa astuma, et asjadest aru saada.

Mõistlikult mõistlikest mõtetest mõtlemine teeb targaks.
Kui vähe mõtled oled kas puruloll või väga tark, et enam pole vaja mõelda ja tead niigi kõike.
Palju mõeldes mõtled ennast lolliks ja sellest pole kasu nii kui nii peale ülemõtlemist rahuned maha ja mõtled uuesti samale teemale ja siis juba mõistlikult ja targemalt.
Su soovid täituvad ainult siis kui Sa neid tõesti soovid. Enamus soove on aga mittekindlad ja mittevajalikud. Seepärast nad ka ei täitu.
Soovid endale ideaalset meest-naist, raha, suurt maja või head töökohta. Mis kasu sellest on kui kõik see on olemas - ei mingit arengut.....inimene on kord selline kes jääb loorberidele puhkama.
Su soovid võivad olla isegi väga inimlikud, et soovid oma lähedastele head tervist ja kõik saaks üksteisega hästi läbi. OK! Tegelikult hakkad sa hoopis nende elu korraldama oma soovidega ja mis pole mitte üks hea tegevus. Ära muretse küll kõik saavad oma elus seda mida nad on tellinud.
See lotovõidusoov ajab ikka naerma, raha käib ikka ja alati nendest teemadest läbi. Elage ikka selle ütluse järgi: Ära osta endale seda, mida Sa vajad, osta vaid see, milleta Sa hakkama ei saa!

(28-11-2012 02:06 )Heakuulaja Kirjutas:  See lotovõidusoov ajab ikka naerma, raha käib ikka ja alati nendest teemadest läbi. Elage ikka selle ütluse järgi: Ära osta endale seda, mida Sa vajad, osta vaid see, milleta Sa hakkama ei saa!

Ei peaks ta niiväga naerma ajama midagi. Keegi pole öelnud, et sellega peaks ostma kauplused tühjaks ja siis mammona sees suplema. Pigem saad lahti palgatööorjusest, saaksid mõningase vabaduse teha mida tähtsamaks pead. Pigem näitab see naermine hapusid viinamarju - kuna soovimine tulemust ei anna, siis ütleme et see on vale asi ja seda ei tahagi

Mul töötab etteaimdus selliselt , kui ootamatult tuleb pähe mingi inimese nimi , siis ta kindlasti helistab või tuleb läbi . Sõbranna puhul on see normaalne , aga tihti juhtub seda ka klientide puhul . Mõnda ei taha vahel kohe üldse näha , aga kohal ta on . Olen püüdnud siis endale süvendada - ära mõtle ta peale , abi sest pole .

Jah, pigem see, et soovin midagi kogemata, uitmõte, ja siis ei lähe kaua, kui whops nii lähebki, algul tundub nagu kõik on ideaalne, midagi paremat ei osanud tahta, ja siis hakkab kuidagi minema rappa. Siis hakkan mõtlema, et miks küll nii läks ja hakkab silme ette kangastuma mu uitmõtted, mida ma ka soovisin. Ühesõnaga, tundub, et saad seda mida tahad ja siis hakkab kooruma ja kooruma, ning näed, et kõige selle`` ideaalse`` all peitub midagi hoopis nutusemat.
Samas olen mõelnud ka, et näiteks situatsioon: Kõik tundub ideaalne, igas asjas on kõik ideaalne, paremini ei oskagi asju näha. Oled lausa imeliselt õnnelik, nii õnnelik, et raske on uskuda, et sina saad nõnda õnnelik olla. Siis järsku hakkavad pähe tekkima mõtted, et see on kole kahtlane, et kõik nii hästi on. Hakkad kartma ja jälgima, ootama isegi, et midagi kohe juhtuks. Õnneks ei pea tavaliselt kaua ootama, sest ilmneb varsti, et see ilus õun ikkagi ussitab.
Seega, mõtlen, et ehk inimene rikub ise oma õnne ära, sest ta hakkab ootama miskit, mis kohe peaks õndsa momendi ära nurjama, seega, ta kisub ise endale jama kaela. Või siis teine variant, et kui asjad tunduvad liiga head, siis nad lihtsalt ongi liiga head, et tõsi olla. Mine sa tea.

---

Aga mu soovid on olnud uitmõtted tihti: Umbes, oh võiks nii minna minuga ka. Või oh see tundub põnev, mul võiks samamoodi olla. Ja siis kui ma taban ennast vahest nii mõtlemast, mõtlen kohe, et appi, ei ei, ma ei taha ju seda. Aga ikka kurat läheb

(28-11-2012 23:35 )Topaas Kirjutas:  Aga mu soovid on olnud uitmõtted tihti: Umbes, oh võiks nii minna minuga ka. Või oh see tundub põnev, mul võiks samamoodi olla. Ja siis kui ma taban ennast vahest nii mõtlemast, mõtlen kohe, et appi, ei ei, ma ei taha ju seda. Aga ikka kurat läheb

MÕTTEL ON SUUR JÕUD, Sa ise just praegu ütlesid selle välja.
Kui "Peetruse" ette astuda, siis lahatakse isegi Sinu mõtteid.
Kahju et maal nii pole, ups..., siis oleksid kõik milleski süüdi.
Kui tädil oleks küüned perses siis istuks ta laes.
Nii et ettevaatust nende mõtetega, asendist hoolimatta, nad mõjuvad ja üldjuhul jah saad seda mida mõtled.

Pigem.. Ole ettevaatlik, mida sa soovid.
Kui olin 11-12, nägin endast vanemaid, kes kandsid prille ja mulle see hirmsasti meeldis. Noore lolli peaga mõtlesin, et nii tore oleks, kui mul ka prillid oleks. Loll laps. Nüüd ongi mul miinused. -.-
13-aastasena nägin ema rinnahoidjaid ja mõtlesin, et mul pole eriti midagi, ainult väikesed muhud, võiks suured rinnad olla. Tadaa..Läksin paksuks ja sain oma suured rinnad...
Nägin teisi kõhnakesi ja ilusaid ning mõtlesin, miks ma ei võiks nii kõhn olla. Tadaa. Pool aastat hiljem diagnoositi allergia piimatoodete, muna, kala, õuna, säilitusainete vastu. Eridieedile- nagu arst seda nimetas. Kolme kuuga võtsin 10 kg alla ja nüüd olen kõhn allergik.
Kõige positiivsem on see, et rinnad jäid sama suureks.

(06-12-2012 15:18 )-Kellu- Kirjutas:  Pool aastat hiljem diagnoositi allergia piimatoodete, muna, kala, õuna, säilitusainete vastu. Eridieedile- nagu arst seda nimetas. Kolme kuuga võtsin 10 kg alla ja nüüd olen kõhn allergik.
Kõige positiivsem on see, et rinnad jäid sama suureks.

Ja mis allergiast sai?
Positiivne kui Sa endale meeldid(korvi suurus pole oluline, punk on põhiline).

(06-12-2012 15:18 )-Kellu- Kirjutas:  Kõige positiivsem on see, et rinnad jäid sama suureks.

See sõltub vaatenurgast - mõnele sobivad sellised - teisele aga nati teise suurusega
Ei arva, et mõtte jõud määrab tisside suuruse - kui oleks nii siis oleks paljudel naistel
päris raske ringi liikuda. Üldjuhul tekib omapärane asi - mehed unistavad üldjuhul suurtest
aga praktikas tahavad siiski tipa tagasihoidlikuma suurusega - kergem hakkama saada

Aga mõtte jõud "dieedi" osas on juba praktilist kasutust ammu leidnud. Olen kuulnud, et
dieedi arstid/nõustajad teevad oma hoolealusele varakult selgeks, et asi hakkab eelkkõige
mõtlemisest. Kui sul on ikka "kama2" siis ei aita ükski dieet - sa pead oma mõttes asjaga
kaasa minema - siis on kergem üle saada raskustest ja asi läheb soovitud suunas.

tapsix- mul siiani allergia, nüüd olen juba harjunud toodete eriamisega, mis mu nahale atoopilise põletiku võib tekitada.

excupitoris- Jah, sul on õigus.

(06-12-2012 15:46 )-Kellu- Kirjutas:  tapsix- mul siiani allergia, nüüd olen juba harjunud toodete eriamisega, mis mu nahale atoopilise põletiku võib tekitada.

Ehk siis psoriaas. Ilmselt lööb see vastu kevadet märtsis- aprillis rohkem välja, hoolimatta sellest, mis Sa sööd?

(06-12-2012 15:18 )-Kellu- Kirjutas:  Pigem.. Ole ettevaatlik, mida sa soovid.

Pigem tea oma piire, sest kõigil inimestel ei tööta soovimine ühtemoodi hästi ja osadel võib üldse mitte midagi juhtuda.

(06-12-2012 17:42 )tapsix Kirjutas:  

(06-12-2012 15:46 )-Kellu- Kirjutas:  tapsix- mul siiani allergia, nüüd olen juba harjunud toodete eriamisega, mis mu nahale atoopilise põletiku võib tekitada.

Ehk siis psoriaas. Ilmselt lööb see vastu kevadet märtsis- aprillis rohkem välja, hoolimatta sellest, mis Sa sööd?

Mitmed võimalused selle "tüütu" nähtusega tegelemiseks: http://www.hot.ee/hempster/Kanep_kui_ravimtaim.htm

Tsitaat:3.3.1. Psoriaas ja atoopiline dermatiit
Tegemist põletikuliste nahahaigustega, millega kaasneb sageli tugev sügelemine. Nahk on väga kuiv ja kestendav. Kui 1950. aastatel arvati, et haigusseisundini viib v-6-polüküllastumata rasvhapete defitsiit, siis hiljem avastati, et atoopilise dermatiidi korral organismis LA puudust ei ole. Vähenenud oli hoopis linoolhappe GLA-ks muundumine (Horrobin, 2000). Kliinilised katsed GLA-ga on näidanud atoopilise dermatiidi sümptomite hüppelist taandumist (Wright & Burton, 1982; Fiocchi jt., 1994). Kanepiõli on GLA-sisalduse tõttu sobiv vahend selle tülika haiguse vältimiseks ja raviks. Kolmekuulise ravikuuri vältel oleks sobiv doos 20 ml kanepiõli päevas (Leson & Pless, 2002). Nahahaiguste puhul on suureks abiks ka välispidine hooldus GLA-d sisaldava salviga. Kanepiõli kreemid vähendavad sügelust ning aitavad hoida naha kaitsefunktsiooni.

Selleks sobib ka tavaline kanepiõli, mida on näiteks "Eliksiiris" saada.
D-vitamiinist oleks ka abi: http://www.aigarsade.com/Vitamiinidest_j...lidest.pdf

Tsitaat:Aitab psoriaasist lahtisaamisel, tugevdades
samas immuunsüsteemi.

Olen ka ise imestanud, kui mõtlesin, et ohoo pole oma isale enam ammuilma helistanud, et peaks talle täna õhtul helistama ja uurima kuidas läheb, isa helistab mulle kümne minuti pärast või siis sedasi, kuna mu ema on haige ja ma käin talle mitu korda nädalas süüa viimas, mõtlen, et ai-ai täna pole kuidagimoodi võimalik minna, et pole kõneaega ka, et leppida kokku emaga uus päev ja uurida kas nad täna saavad kuidagimoodi hakkama, helistab natukese aja pärast minu elukaaslane mulle ja küsib, et kle kuna täna ilm on sant, et su ema vajab süüa, siis kas sa tead mida ta soovib, ma saaksin ära viia? Ja niimoodi viimasel ajal mitu korda on selliselt juhtunud. Ja on ka sedamoodi olnud kus mina olen mõelnud midagi ja keegi ütleb selle lause välja.

(09-12-2012 22:48 )siilupart Kirjutas:  Olen ka ise imestanud, kui mõtlesin, et ohoo pole oma isale enam ammuilma helistanud, et peaks talle täna õhtul helistama ja uurima kuidas läheb, isa helistab mulle kümne minuti pärast või siis sedasi, kuna mu ema on haige ja ma käin talle mitu korda nädalas süüa viimas, mõtlen, et ai-ai täna pole kuidagimoodi võimalik minna, et pole kõneaega ka, et leppida kokku emaga uus päev ja uurida kas nad täna saavad kuidagimoodi hakkama, helistab natukese aja pärast minu elukaaslane mulle ja küsib, et kle kuna täna ilm on sant, et su ema vajab süüa, siis kas sa tead mida ta soovib, ma saaksin ära viia? Ja niimoodi viimasel ajal mitu korda on selliselt juhtunud. Ja on ka sedamoodi olnud kus mina olen mõelnud midagi ja keegi ütleb selle lause välja.

Mõned nimetavad seda "nooreks telepaatiaks". Ma ei hakkaks siin näiteid tooma, sest seda tuleks nii palju, et adminnid teeksid mulle "füüsilise" märkuse, aga toimib ja väga hästi.
Üks teine nähtus kummitab viimasel ajal: kui midagi otsid, siis nagu juhuslikult "leiad" selle.

Ma saan enam-vähem aru. Ise ma nimetasin seda mingitmoodi dejavuuks. Dejavuust rääkides oli ka üks naljakas hetk. Me rääkisime sõbrannaga Facebookis juttu ja ma palusin tal soovitada mulle mõnda paar head lugu mida kuulata enne magama minemist. Kuna mulle ei meeldi hipp-hopp ega rnb muusika aga mu sõbrannale meeldib sellist muusikat vahest kuulata siis ma mõttes palusin, et mitte ainult seda rnb ega hipp-hoppi ja kirjutasin ka selliselt. Hetkel ise kuulasin Pitbulli lugu Back In Time ja sellel videol oli peal link mille peale saab Facebookis minna ja ma läksingi, mõeldes et võibolla leian sellelt lingilt miskit huvitavat ja mis arvate mis muusika liigid olid seal lehel kirjas esimestena pealkirjaks, Rnb ja Hipp-Hopp