Väga raske juhtum raamatu kadumise ja ilmumisega

Siiamaani üks kummaline asi. Ei tea, kas see ongi mingi "parajuhtum". Aga painab siiamaani.

Nimelt laenasin sõbrale kunagi ühe raamatu (ajakirjanduslik), mille olin tellinud välismaalt. Siin pole seda autorit saada lihtsalt. Tõlgitud polnud kah. Igatahes tundis sõber huvi ja siis hea meelega laenasingi talle. Oli paar kuud vaikust, küsisin kuidas oli. Luges ära, aga ütles, et tooks tagasi kuid kaotas kuskile ära. Umbes segamini tuba, kursus pooleli käimasj a pole aega kohe otsida. Siis hiljem otsis, aga ei leidnudki.
Natukene aega hiljem tuleb talle teade linna raamatukogust, kust palutakse sama raamatut tagasi. Palusin kirja ise näha, aga see jõuti enne ta vanemate poolt ära visata. Põhimõtteliselt pole Eesti raamatukogudes ta teoseid sees (tol ajal küll mitte, seepärast ostsin välismaalt) ja teiseks polnudki see laenutatud raamatukogust. Kuidas nemad pidanuksid teadma mida kellele laenan?
Ei suutnudki reageerida, asi oli lihtsalt üle mõistuse. Raamat oli ikka kadunud ja alles pool aastat hiljem oma riiuleid sorteerides leian selle raamatu nüüd kõige tagumisest äärest.

Siis jooksis mõistus kokku. Ma ei saa aru... Sõber ise minu pool kordagi ei käinud, nii et ise tagasi ei sokutanud ja miks pidanukski. Lihtsalt üle mõistuse. Siiamaani mõtlen vahel, et mida kuradit.

(29-11-2012 21:19 )põlduba Kirjutas:  Natukene aega hiljem tuleb talle teade linna raamatukogust, kust palutakse sama raamatut tagasi. Palusin kirja ise näha, aga see jõuti enne ta vanemate poolt ära visata.

Veits irooniline...
Mulle jäi umbes selline mulje, et sõber otsis kogu aeg mingeid väljavabandavaid ettekäändeid, et raamatut mitte tagasi tuua (kaotas ära vms). Leidsin selliseid ettekäändeid Su tekstist vähemalt kolm

Ta unustabki tihti ja see on ta puhul normaalne. No tema polnud kodus, kui teade lehega tuli ja talle helistati, et peab mingi asja siis tagasi viima ja kui lõpuks kodust läbi hüppas siis oli juba see lipik jõudnud kaduda.

Sul selle sõbraga ühiseid sõpru oli, kes võisid sul külas käia?

Too hetk mitte, kuna ei ela just linnas ja niisama keegi siia ei saa, keegi ikka näeks jne. Samas on ta lähedane sõber ja poleks põhjust seda salata ka. Aus ja siiras inimene, et kui unustab midagi siis ütleb otse ja ei keeruta.

Noh, siis näen ma küll vaid ühte võimalust, mr. Moriarty

Ju sa laenasid talle mingi muu raamatu
Myth busted!

Seda oli ikka üks koopia.

Irvhambad reas.
Mul sarnane asi: seoses ühe teise teemaga hakkasin otsima oma riiulist Barbara Ann Brennani "Valgus kätest". Leidsin kaks teist köidet, aga esimesest ei mingit jälgegi(ei tule meelde , et oleksin välja laenanud).
Varem on ka raamatute kadumisi ette tulnud, aga kui ütled kõvasti: "hea poltergeist anna tagasi", siis paari päeva pärast on välja ilmunud.
Nuh, seekord pole jõudnud veel majavaimule oma soovist teatada - elame näeme.
Põlduba puhul tundub mängus olevat midagi veel suuremat(peenemat) kui majavaim.

---

Imelikke asju juhtub rohkemgi: laenatakse tööriistu ja millegi pärast igasuguseid töökindaid - terve kuhi kindaid aga kõik vasaku käe omad.

Kahtlane tundub, kuigi endlagi selliseid asju juhtunud. Nimelt kaovad mul järjekindlalt kõik dokumendid, mis esimese abielu kohta käivad, olen tellinud dublikaate jne.Pannud ikka oma hajameelsuse arvele. Seni kui eelmisel sügisel haihtusid otse töölaualt nii abielu- kui mehe surmatunnistus koos kaustaga. Senini pole välja tulnud, neid lihtsalt ei ole. Juhtuvad need asjad ikka kadunukese sünni-aastapäeva paiku. Ju ta, sinder, ei taha, et ma teist korda mehele läheks ja käib oma pabereid kokku korjamas. Olgu öeldud, et olen dokumentidega väga korralik, need on ühes kindlas kohas ja ühtegi teist dokumenti pole iial kaotanud.

(30-11-2012 06:27 )kodukäija Kirjutas:  Kahtlane tundub, kuigi endlagi selliseid asju juhtunud. Nimelt kaovad mul järjekindlalt kõik dokumendid, mis esimese abielu kohta käivad, olen tellinud dublikaate jne.Pannud ikka oma hajameelsuse arvele. Seni kui eelmisel sügisel haihtusid otse töölaualt nii abielu- kui mehe surmatunnistus koos kaustaga. Senini pole välja tulnud, neid lihtsalt ei ole. Juhtuvad need asjad ikka kadunukese sünni-aastapäeva paiku. Ju ta, sinder, ei taha, et ma teist korda mehele läheks ja käib oma pabereid kokku korjamas. Olgu öeldud, et olen dokumentidega väga korralik, need on ühes kindlas kohas ja ühtegi teist dokumenti pole iial kaotanud.

No näed siis, põhjus ka teada ja puha
Kadunud postituste kohta vist ei saa seda öelda, aga provokaatorid elavad meil võis.

Lase oma sõbral detailselt kirjeldada pisut selle raamatu sisu ja sa saad kõigile oma küsimustele vastused!