Sularaha surm

http://www.eesti.ca/valitsus-ise-kavanda...ticle37559

TULEKUL ON UUS RAHAREFORM, SEST EURO ON VAID AJUTINE VALUUTA

Euroraha loodi vaid ühel eesmärgil: Rahvusriikide valuutade likvideerimiseks või endasse imemiseks. Tegemist on nn sammuga Euroopa Föderaliseerumise suunas. Hetkel on euro kasutusele võtnud juba 17 riiki 27-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Näiteks Eesti loobus kroonist, Austria šillingist, Belgia frankist, Holland guldenist, Soome margast, Prantsusmaa frankist, Saksamaa margast, Iirimaa naelast, Luksemburg frankist, Portugal eskuudost, Itaalia liirist, Hispaania peseetast, Kreeka drahmist, Sloveenia talaarist, Küpros naelast, Malta liirist ja Slovakkia kroonist.

Uus valuuta, mis pärast EURO kokku kukkumist (või kukutamist) kasutusele võetakse, on nn SmartMoney (Nutiraha) ehk täielikult elektrooniline valuuta. Lõpp tehakse igasugusele sularahaga arveldamisele. Esirinnas on Itaalia, kes juba 1. jaanuarist 2013 keelab ära sularahatehingud, mis on suuremad kui 50 eurot. Ja ilmselt juba järgmise aasta teises kvartalis karmistatakse seda seadust veelgi: lubatakse ainult kuni 5 euroseid sularahatehinguid.

Nagu paha uni

(07-10-2012 16:14 )Marina Kirjutas:  Nagu paha uni

Edaspidi hakkame siis sularaha ainult unes nägema. Ärkame ning kohe meenub, millises painajas oled osaline. Kui juba nutiraha, siis juba oma sünniga automaatselt omandatud pangavõlg. Edaspidine töö saab olema puhas rabelemine, et aga oma võlga iga hinna eest miinimumis hoida.
Ei suuda, lähed loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. "Laenuhelbekaka", mahetoode!

Kõik see asi on täiesti võimalik ja usutav. Selle peale mõeldes tuleb siis ka nentida, et turud kui sellised, millega me harjunud oleme, kaotavad ka oma mõtte. Ei usu, et iga inimene, kes turul oma sibulaid, kartuleid jne müüb, teeb lepingu pangaga ja omad turul pangakaardi lugemise seadet ning iga turu külastaja saab turul iga müüja juures kaardiga maksta.
Sularaha kaotamise ja virtuaalse raha lkehtestamise mõte on üheselt arusaadav ja selge - kontrollimise vajadus. Siis on ju ideaalne kontrollimise võimalus, kes mida ostab ja kes millega tegeleb. Nii et kogu tegevus on kontrollitav, suunatav ja likvideeritav. Näiteks on sul täna kontol korralik summa raha ja homme hommikuks ei ole enam (meenutage Eino Baskini humoreski "Kahtlused").

Priest - ei ole siin midagi kiibist kõrvale hiilida raisk neil turumuttidel
Tehnoloogia on olemas ja JUBA käigus. Kõik uuemad nutimoblad omavad tehnoloogiat mille nimi on NFC ehk Near field communication ehk Lähi Välja Kommunikatsioon. Töötab see sisuliselt maksimaalselt paarikümne sentimeetri kauguselt ja seda ka naha all oleva kiibiga. Lähed mutikese juurde - ostad kauba asetad oma käe tema moblale ja voilaaa - tehing sooritatud - raskemal juhul paned sisse veel oma pin koodi. Seega - ei jää ka turud ega tädi Maali Kapa-Kohilast ilma võimalusest maksta ja saada raha ilma sularaha kasutamata.

See asi kisub kiiva ja imelik on asja juures see, et kisub järjest sarnasemaks ühe jutuga, mis algselt tundus ulmejutuna. Jutt, kus räägitakse inimeste kiibistamisest ja et inimesed seda vabatahtlikult teeksid, siis pangateenused käivad läbi kiibi ja tõenäoliselt kogu muu elu ka. Selles loos selgub ka kiibistamise mõte, seda kiibikest saab panna ka plahvatama või andma elektrilööki lisaks pangateenustele. Ehk tuleb siis avalikuks varsti jutt, et enam ei jookse ringi ükski politsei poolt otsitav kurjategija, sest tema kiip pannakse plahvatama jne. ootan huviga uusi uudiseid kiibistamisest.

Milline mittevajalik melodraama - kiip plahvatama panna!! Milleks?
Saab lihtsamalt - lasta kehasse teatud lainepikkusega signaal ja
aju lakkab töötamast - lihtne ja ilma kisa-kärata.

(07-10-2012 20:21 )excubitoris Kirjutas:  lasta kehasse teatud lainepikkusega signaal ja aju lakkab töötamast

Kust see pisike kiip, millel oma toiteallikatki pole, selle energia võtab?

(07-10-2012 20:54 )haneracryth Kirjutas:  

(07-10-2012 20:21 )excubitoris Kirjutas:  lasta kehasse teatud lainepikkusega signaal ja aju lakkab töötamast

Kust see pisike kiip, millel oma toiteallikatki pole, selle energia võtab?

Asja geniaalsus selles ongi, et ta EI vaja energiaallikat.
Töötab samal põhimõttel mis varguse detektorid poodides.
Saades kontroll seadelt (turvaväravad, mobiil) küsimuse
"kes sa oled ja mis sinu nimi on" genereerib kiip korraks
energia "löögi" - koos küsimusega tulnud energia baasil
milles edastab ka vastuse küsimusele.

Kui tahad täpsemat ja tehnilisemat infot siis uuri RFID tagi
tööpõhimõtet. Ideeliselt on sellist kiipi võimalik lugeda isegi
orbiidilt - mitte küll väga kõrgelt aga ISS-i kõrguselt küll...

[/quote]

Asja geniaalsus selles ongi, et ta EI vaja energiaallikat.
Töötab samal põhimõttel mis varguse detektorid poodides.



[/quote]

Siis ongi jälle fooliumimütsi teema aktuaalne - kui need varguse detektorid tulid, kasutasid vargad fooliumvooderdusega kotte. Nähtamatuks tegev kübar - fooliummüts

Siiamaani kasutavad sellise vooderdusega kotte ja siimaani toimib ka

Ei tea mina, kas inimtsivilisatsiooni eesmärgiks on ühiskond, mis töötabki nagu masin, kus ei tohi olla üleliigseid detaile? Ons see mingite lurjuste õigus määrata, kes kuhu ja milleks kuulub?
On hull, on kuritegelik, kui mingid parasiidid võtavad endale omavoliliselt õiguse otsustamaks kes on parasiidid ja kes on kasulikud tööloomakesed. Sularaha asendamine nuti-elektroonilise rahaga, on puhtalt kopeeritud vasakpoolsete utopistide "teadusliku" marksismi mantrast. Teadusega pole sellel absoluutselt mitte mingisugust pistmist!
Sularaha eemaldamine käibest vähendab drastiliselt ühiskonna enda vastupanuvõimet ning elujõudu seismaks vastu sotsiaalsele vähkkasvajale.
Valikuna, on aga nutiraha tervitatav. Ka sularaha kõrval sai ju vahetada. Kauba tegemine on tihti sügavalt intiimne tegevus, pole seda meile vaja, et iga jummala tehingu vahele pressib ennast riik v. tema volitatud ametkond. Sellist õigust ei tohi mitte mingil juhul riigile/pangale/valitsusele delegeerida!
Juhul, kui see tõesti juhtub, siis muutute automaatselt mahetoote "laenuhelbekaka" toorainebaasiks.

(07-10-2012 21:17 )excubitoris Kirjutas:  Kui tahad täpsemat ja tehnilisemat infot siis uuri RFID tagi
tööpõhimõtet.

Ma tean väga hästi, misasi RFID on ja mismoodi see töötab. Küsimus on, mis sagedusega see "löök" peab olema, kui palju energiat peab see "löök" ajusse edastama, kuidas seda "lööki" aju poole peab suunama, kuhu selle "löögi" jaoks vajalik energia salvestatakse, kui kaua seda energiat koguma peab, kuidas näeb välja vajalik sageduskarakteristik ja kuidas seda IRL üldse korraldada tuleks. Lisaks, kui kaugel peab "pahalase" energiaallikas olema ja milline peab olema selle võimsus, kui energiatihedus väheneb kauguse ruuduga võrdeliselt. Lihtsam on kas massidele lajatada (las laastud lendavad), või vihmavarjuga torgata.
BTW, turvavärav hakkab piiksuma ka rulli keeratud patchkaabli peale, seal pole mingit kiipi. Isiklikult üle testitud. Ilgelt piinlik ja samas ka lõbus oli minna piki turvaväravate rida, kui need üksteise järel piiksuma hakkasid

Olen elektroonilise raha poolt, kuid sellisel juhul võiks olla selleks juba bitcoin ehk avatud lähtekoodiga ja hajussüsteemil põhinev krüptovaluuta.

Bitcoiniga liitudes Eesti tõenäoliselt taasiseseisvuks panganduslikult; bitcoin on selles mõistes pankadest ja teistest valuutadest sõltumatu.

Kui pangad kipuvad laenu välja jagades raha juurde trükkima, siis bitcoinide arv on piiratud. Ajapikku saab bitcoine vaid kaduda (juhtub kui keegi kaotab rahakoti parooli), põhjustades bitcoini väärtuse kasvu.

Ise pole veel kasutanud, sest raha tavaliselt kulub juba enne ära kui koguneda jõuab.

Eilses uudistes mainiti näiteks ka seda, et Rootsis juba nii mõned poed juba loobuvad sularaha tehingust, sest inimesed kasutavad üha rohkem ja rohkem kaardi makseid ja muidugi ilma sularahata on ka turvalisem.
Aga mina arvan, et sularaha ei kao kunagi, sest inimesed on alati kaubelnud käest, kätte ja kui peakski kaduma, siis jääb muu kauplemis vahend, väärt metallid jne... Aga elektrooniliseks kogu elu meil ei lähe, sest me ei taha ju enda üle täielikku kontrolli.

(11-10-2012 05:54 )coolymarxy Kirjutas:  Aga elektrooniliseks kogu elu meil ei lähe, sest me ei taha ju enda üle täielikku kontrolli.

Jah! Sina, mina ja tema võime ju mitte tahta kontrolli enda üle, kuid teatud funktsionäärid, kellel on võimu, tahavad aga just nimelt omada kontrolli ja informatsiooni meie ja meie tegemiste kohta.

Ei saa seda sularaha nii lihtsalt ära kaotada miskit. Inimesed hakkavad lihtsalt mõnda välisvaluutat kasutama ja riigil kaob igasugune kontroll.

(12-10-2012 23:47 )postimees Kirjutas:  Ei saa seda sularaha nii lihtsalt ära kaotada miskit. Inimesed hakkavad lihtsalt mõnda välisvaluutat kasutama ja riigil kaob igasugune kontroll.

Täiesti võimalik! USA dollar või Vene rubla näiteks. Virtuaalraha mõte on praegu kõike aktiivsem ja atraktiivsem EvroSojuuzil. No ja kui sularaha tahetakse ära kaotada, siis selle puudumisel leitakse kohe alternatiiv. Venemaal kui rubla kolinaga väärtust kaotas, tekkis paralleelrahaks USD. Ja siiamaani ei saa Venemaa Miki Hiirte "rohelistest maskuvahenditest" lahti. Sama teema on Argentiinas. Peale majanduskrahhi Argentiinas tekkis ka seal peeso kõrvale USD ja siiani arveldatakse seal mõlemas rahas.
Loodus tühja kohta ei salli. Kui midagi kaob, tekib kohe midagi uut asemele. Pakkusin kahe alternatiivse sularaha juhtumi puhul välja majaduslikke krahhe Venemaal ja Argentiinas, kuid välistatud ei ole see ka EU-s. Samas kui sularaha asemele mingit muud valuutat ei teki, siis hakatakse näiteks arveldama muus vääringus. Minu pärast kasvõi näiteks õuntes, kartulites või pirukates. See oleks küll tülikas oma koguste tõttu, kuid vanal ajal olid maksevahenditena kasutusel ju kuld, hõbe, loomanahad jne. Võimalusi on palju. Lähed turule kartuleid ostma ning maksad teiselpool letti mammile näiteks kuld- või hõbeehetes. Mammi kaalub su ehted ära ja annab sulle siis selle eest hunniku kartuleid vastu.

No eks see ole oma põhimõttelt sama, kui kübrnaise/mehe kõrvalt, selle lihast ning luust võrdlus ära kaotada.
Edaspidi piisab anonüümsel haldajal vaid põgusalt "Enter" vajutada ja abielu on käigult lahutatud. Nii kaua, kui
säilib võimalus reaalsele valikule, on teid märksa raskem mõjutada.
Pangad teavad liigagi hästi, et selle sama paberrahaga, on teil käes vahend panga suhtumise mõjutamiseks.
Neile on loomulikult parem ning kindlam teid sellest vahendist "vabastada". Tähendab ju demokraatiagi seda,
et teie maksurahade eest, mitte keegi teie huve tõsiselt ei esinda ega kaitse. Paljugi mis teile lubati. Viimasel
puudub sidusus vastutusega. Olete nimelt "vabastatud" poliitikute mõjutusvahenditest.

(12-10-2012 23:52 )Priest Kirjutas:  

(12-10-2012 23:47 )postimees Kirjutas:  Ei saa seda sularaha nii lihtsalt ära kaotada miskit. Inimesed hakkavad lihtsalt mõnda välisvaluutat kasutama ja riigil kaob igasugune kontroll.

Täiesti võimalik! USA dollar või Vene rubla näiteks.
...
Võimalusi on palju. Lähed turule kartuleid ostma ning maksad teiselpool letti mammile näiteks kuld- või hõbeehetes.

Oh teid lihtsameelseid, teie arvate, et muudkui teete? Ei saa! Ei tohi! Ei või!
Nii lihtne see ongi. Võtke ometi õppust ajaloost ja praegusestki elust.

---

16:10 TEDx Tartu: Raul Eamets

[Raul Eamets] Tartu Ülikooli professor Raul Eamets kõneles 20. novembril 2010. aastal
Tartus peetud TEDx konverentsil, miks eurole üleminek on parim hetk loobuda sularahast
ja kuidas see on oluline Eesti majandusele, millised väljakutsed tooks see IT sektorile
ning pangandusele tervikuna.

Väljakutsujale tahaks kangesti rakendada tagasisaatmist, aga see oleks vist ebaseaduslik.

Nokitsejaga tuleb nõustuda - "ei tohi, ei saa, ei või". Muide, pole mina kuulnud, et euro kõrval veel kuskil kroon käibiks.
Kui kästakse, siis ei ole rohkem mitte ühtegi piiksu, et edaspidi piiksudega arveldada.. piip-piip, tudishh!
On ikka parem ning ilusam, mida rohkem on meil valikuid. Kuid tuleb olla ettevaatlik - valikulaadne ei pruugi veel valikut
tähendada.

(16-10-2012 00:59 )nokitseja Kirjutas:  Oh teid lihtsameelseid, teie arvate, et muudkui teete? Ei saa! Ei tohi! Ei või!
Nii lihtne see ongi. Võtke ometi õppust ajaloost ja praegusestki elust.

---

16:10 TEDx Tartu: Raul Eamets

Nõuka ajal ei tohtinud valuutat omadagi aga omati ja kaubeldi ikka. Milliseid mehanisme siis riik kasutaks, et keelata minu ja naabrimehe oma
vaheline arveldamine näiteks dollarites või minupärast kasvõi viinapudelites.

(17-10-2012 13:13 )postimees Kirjutas:  

(16-10-2012 00:59 )nokitseja Kirjutas:  Oh teid lihtsameelseid, teie arvate, et muudkui teete? Ei saa! Ei tohi! Ei või!
Nii lihtne see ongi. Võtke ometi õppust ajaloost ja praegusestki elust.

Nõuka ajal ei tohtinud valuutat omadagi aga omati ja kaubeldi ikka. Milliseid mehanisme siis riik kasutaks, et keelata minu ja naabrimehe oma
vaheline arveldamine näiteks dollarites või minupärast kasvõi viinapudelites.

Oo jaa, selles on Sul õigus, ka nõukogude riigis oli eraisikute valduses välisvaluutat ja väärismetalle
ning kaubeldi nendega ka. Oli ka põrandaaluseid miljonäre, neist mitmed jäid ellugi.
Kiuslik küsimus - oskad hinnata kui palju oli liikvel ehtsat välisvaluutat, näiteks usa dollareid või saksa marku?
Uudishimu küsimus - ehk mäletad juurikate , liha või piima hindu välisvaluutas? Majade, autode hindu?
Oskad seletada mis juhtub siis kui riigisiseselt kehtib ainult virtuaalraha, pärisraha üle piiri kotiga vedada
ei saa ja maksud, muide, tuleb tasuda virtuaalrahas?

P.S.
Eriti meeldib mulle arveldamine viinapudelites - ostad naabri käest samakat ja tasud viinaga.

Tean juhtumit kus osteti auto NL-i ohvitseri käest soome markade eest. Konkreetne tehing toimus Leningradis kaheksakümnendatel. Hinda kahjuks ei mäleta aga eks selliseid tehinguid oli rohkemgi. NLis oli alternatiiv paberrubla näol olemas ja alati sai ka valuuta lepalehtede vastu vahetada kui tehinguks läks. Muidugi pidi seda kõike tegema salaja. Kui praegu sularaha üldse ära võtta, siis peab midagi riigikorralduses väga muutma, et takistada välisvaluutas arveldamist. Rahavahetuspunktid keelustama jne. Muide sa maksad juba praegu oma maksud virtuaalrahas.

Swedbank alustas kampaaniat, et sularaha oleks vähem ja inimesed raha välja ei võtaks vaid maksaksid kaardiga.
NB! Võid võita uhkeid auhindu!

https://www.swedbank.ee/cashfree/