Elektroonika laguneb. Vandenõu?

Tundmatute Hiina firmade aparaadid end vandenõudest segada ei lase. Mul töötab üks Tunex kellraadio juba 5 aastat ja näiteid on veel.

(18-04-2012 20:54 )Leena Kirjutas:  reaalsete asjade puhul lahmimine viitab minu arusaamist mööda ennast täis debiilikule. See on minu isiklik arvamus.

Kuna oli võimalus, et kahekümne viie aastaga oli võinud midagi meelest minna, siis sai seda ka selgesti väljendatud, mis ei anna alust teist inimest "ennast täis debiilikuks" sõimata. Tavaliselt näitab akronüümide mittetundmine, loetust mittearusaamine ja puude taga metsa mittenägemine arengupeetusele. See on minu isiklik arvamus.

See on fakt, et elektroonikasse peidetakse kiipe taimeriga. Kui taimer lööb teatud ajani, lülitub tehnika välja.

(20-04-2012 11:46 )silverm Kirjutas:  See on fakt, et elektroonikasse peidetakse kiipe taimeriga. Kui taimer lööb teatud ajani, lülitub tehnika välja.

Kust see fakt võetud on? Saad anda selle fakti allika? See, et elektroonika sisaldab taimereid on tavapärane. Enamus elektroonikat vajab taimereid oma normaalse töö tegemiseks.

Tõepoolest ootaks mingit mõistlikku allikat.
Vastasel juhul olen sunnitud lugema selle tavapäraseks termini 'fakt' kuritarvitamiseks, mida siin foorumis tuleb kahjuks võrdlemisi tihti ette.

(19-04-2012 20:00 )haneracryth Kirjutas:  

(18-04-2012 20:54 )Leena Kirjutas:  reaalsete asjade puhul lahmimine viitab minu arusaamist mööda ennast täis debiilikule. See on minu isiklik arvamus.

Kuna oli võimalus, et kahekümne viie aastaga oli võinud midagi meelest minna, siis sai seda ka selgesti väljendatud, mis ei anna alust teist inimest "ennast täis debiilikuks" sõimata. Tavaliselt näitab akronüümide mittetundmine, loetust mittearusaamine ja puude taga metsa mittenägemine arengupeetusele. See on minu isiklik arvamus.

Oli küll kirjas, et minu mäletamist mööda. Kui tundsite ennast debiilikuna siis on sellest kahju. Ei olnud plaanis solvata. Väljendasin lihtsalt oma arvamust üldiselt ja konkreetset isikut silmas pidamata.

Olgu siis rahu.

http://www.ohtuleht.ee/480287

Ei tea kas õhtuleht on hakanud Para-webi lugema?

(09-06-2012 13:32 )kivikas666 Kirjutas:  http://www.ohtuleht.ee/480287

Ei tea kas õhtuleht on hakanud Para-webi lugema?

Näpuga ei näita ja nimesi ei nimeta, kuid minu teada on päris mitmes "Eesti väljaandes" tööl inimesi
kes suht regulaarselt külastavad paraweebi. Kirjutavad siin, loevad ja käivad isegi "kokukatel". Asi siis
pole kui mõnest teemast koorub hiljme välja ka ajalehe artikkel. Pealegi - kui mu mälu ei peta siis ju
vähemalt korra on ühes lehes otse ju viidatud para-weebile kui ühele loo allikatest.

Samas ütleb artikkel ju (küll läbi paksude-paksude lillepuhmaste), et jahh - tootjad teevad asju mis ei
pea enam nii hästi kui need "vanasti" tehtud asjad. Ehk siis küsimus on pigem selles kui TEADLIK selline
tootmise süsteem on ja kas on ka olemas "paberil" lepinguid stiilis, et "teeme piisavalt nutuse toote
mis ei tohiks vastu pidada rohkem kui see tesatud aeg" või on see pigem selline "tootjate egregore"
mille sees asjad lihtsalt loksuvad paika ilma otseste lepinguteta. Inimesed lihtsalt teavad piiranguid ja
piirdeid ning arvestavad toodete arendusel nendega ja välja tulebki just nii, et keskmiselt lõpetavad
seadmed töö siis kui garantii aeg on läbi.

(09-06-2012 14:38 )excubitoris Kirjutas:  

(09-06-2012 13:32 )kivikas666 Kirjutas:  http://www.ohtuleht.ee/480287

Ei tea kas õhtuleht on hakanud Para-webi lugema?

Näpuga ei näita ja nimesi ei nimeta, kuid minu teada on päris mitmes "Eesti väljaandes" tööl inimesi
kes suht regulaarselt külastavad paraweebi. Kirjutavad siin, loevad ja käivad isegi "kokukatel". Asi siis
pole kui mõnest teemast koorub hiljme välja ka ajalehe artikkel.

Arvestades ajakirjanduse taset siis ei imesta.

(09-06-2012 13:32 )kivikas666 Kirjutas:  http://www.ohtuleht.ee/480287

Ei tea kas õhtuleht on hakanud Para-webi lugema?

Siin on mitmeid teemasid, mille lugemisi-vaatamisi on loendatud pealt 100'000. Isegi kui eeldada,
et iga huviline on klikkinud vähemalt 2x.. no 3x, siis >=33'000 lugejat on üsna mõjukas arv.
Nii et kui mitte muidu, siis käsukorras on kirjatsurad ikkagi lugema pidanud.

Kas tootjate vandenõu? Miks asjad nii ruttu katki lähevad?
Ka Tartu ülikooli füüsikadotsent Mart Noorma teab, et tehnoloogiliselt on isepurunevate masinate
konstrueerimine hõlpsasti teostatav, kuid temagi ei pea reaalseks, et ükski firma söandaks endale
võtta riski taolise tembuga vahele jääda.

Usk on nii vägev asi, et võib suuri mägesid nihutada ja suuri sõdasid süüdata. Paraku käib see kõik
ikkagi reaalsete teadmiste toel ja usu osa on vaid olla taganttõukajaks. Eriti halb on lugu siis, kui usk
on piduriks või lausa valede kandjaks.
Nii ka siin, tootjad on pidevalt pettustega vahele jäänud ja ei olegi nendega midagi väga hullu juhtunud.
Üks kurioossemaid lugusid, mis meenub, ulatub arvutiajastu i386-perioodi. Puhvermälu tähtsus tõusis
hüppeliselt kui protsessorid muutusid operatiivmäludest tunduvalt kiiremaks. Ühe emaplaadi-tootja puhul
tekkisid nii suured kahtlused, et viitsiti tema toodet põhjalikumalt uurida. Selgus, et kallihinnaliste
puhvermälu kiipide asemel olid lihtsad plastklotsid. Loomulikult uuriti selle peale teistegi tootjate
kraami ja loomulikult oli vahelejääjaid veel. Niipalju siis heast usust.

Küll aga hoolib tootja, et näiteks tema kaubamärki kandev printer teeks head tööd, ei määriks asjata paberit.
Kahjuks ei kinnita praktika seda väidet, nii et taas esitleti usku. Aga siia on juba on pisut ka demogoogiat
sisse segatud ja enam ei ole tegu hea usuga.

Vahelduseks üks normaalne väide, millele pole midagi vastu öelda..
Noorma: "Kui testidest on näha, et paberile tinti kandvad võllid peavad vastu näiteks 20 000 lehekülge,
siis vältimaks olukorda, kus pilt läheb järjest kehvemaks, võib küll olla sisse programmeeritud hoiatusteade:
"Nüüd on elu õhtul, osta uus võll.""

.. ja siis laskub kodanik sujuvalt demagoogiasse:
Meenutame: 1992. aastal, kui rahavahetuspunktis laoti peo peale 150 krooni, maksis Nokia kännukas
– mobiil, mis juba suuremasse taskusse mahtus – 21 000 krooni.
See on aga juba ehtne müügimehe jutt.

Villu Repän toetab sama arvamust: "Ma olen nõus, et tänapäeva tehnika on kehvem kui varasem.
Märksõnaks on kvaliteet – asja pole mõtet liiga kvaliteetselt toota, sest see on ressursi raiskamine."
Kah õige, kuid siin tuleb kõigepealt defineerida mõiste ressurss.
Globaalses mõttes raisatakse hulk maavarasid (materjal, energia), tööjõudu ja aega ning kõike seda sama
veel ka ostja poolelt, kes pidevalt uue rämpsu nimel rügama peab, et säästa ressursse mingil käkerdiste
tootjal. Aga see jutt kuulub juba hoopis teistesse teemadesse.

Ressursi raiskamise näite leiab Repän tellingutelt: "Kui ei olnud korralikke ehitusarvutusi, tehti
igaks juhuks hästi tugevaid, ülepingutatult häid hooneid, aga neil võis olla küljes mingi juhuslik viga.
Ehitusarvutustega tagatakse see, et kvaliteet on ühtlane, et hoonel pole nõrka lüli, ja samas ei raisata
ressurssi liigse varu tekitamiseks."
Kõlab nagu aus jutt, kuid ta siiski ei ole seda, sest muidu püsiksid mitmed staadionid, ooperimajad jmt.
veel püsti. Aga ei ole neid enam, nii kurb kui see ka pole. Näide on mõlemat korraga - nii hea kui halb.
Halb oma traagiliste tagajärgede tõttu, hea näitamaks "ühtlast kvaliteeti". ParaWebis on tuliselt vaieldud
kaksiktornide üle, Empire State Building sai WW2 ajal tabamuse pommilennukilt ja ainuke tõsine kahju oli
sellel korrusel olnud inimeste hukkumine. Ülemäärane varu? Ei, kodanik Repän jätab mulje, et ennevanasti
- kusagil 20. sajandi alguses ei tuntud ehitusarvutusi. Tunti küll ja osati ka arvutada.

(09-06-2012 14:38 )excubitoris Kirjutas:  

(09-06-2012 13:32 )kivikas666 Kirjutas:  http://www.ohtuleht.ee/480287

Ei tea kas õhtuleht on hakanud Para-webi lugema?

...
Ehk siis küsimus on pigem selles kui TEADLIK selline tootmise süsteem on ja kas on ka olemas "paberil"
lepinguid stiilis, et "teeme piisavalt nutuse toote mis ei tohiks vastu pidada rohkem kui see tesatud
aeg" või on see pigem selline "tootjate egregore" mille sees asjad lihtsalt loksuvad paika ilma otseste
lepinguteta. Inimesed lihtsalt teavad piiranguid ja piirdeid ning arvestavad toodete arendusel nendega
ja välja tulebki just nii, et keskmiselt lõpetavad seadmed töö siis kui garantii aeg on läbi.

Pigem see teine variant.
Mingeid konkreetseid lepinguid pole ju lihtsalt vaja kui protsess on juba käima lükatud.
1980. aastatel käis Soomes sel teemal avalik poleemika, rahvast harjutati mõttega et "senine suhtumine
pole konkurentsivõimeline ja nüüdsest tuleb toota nii vähekestvaid asju kui võimalik". Kuni selle ajani
olid Soome tooted väga hea kvaliteediga, kuid "odav" massirämps tõrjus nad turgudelt.
Soomlaste valik oli teadlik kohanemine olukorraga, aga mina näriks protsessi alguse kallal - kas see oli
nii programmeeritud või see lihtsalt juhtus nii? Vastust ei olegi nii lihtne leida, sest kuigi algul paistab
vastuseks "et lihtsalt juhtus nii" (tööstusrevolutsioon jne jne), kipub seinal paistma karvase käe vari.
Selle sama, mis käivitas tarbimisühiskonna. Ma ei näe protsessi mineviku suunas kaugemale kui rahasüsteemi
ümberkorraldamiseni. Võib ju olla et vaatan kõõrdi, kuid pangandus jääb ikka risti-põiki ette.

Oi, Nokitseja, ma olen su fänn!
Sinu postituse viimane lõik ... otse ja tabavalt, kuid kuramuse masendav on ...

Tsitaat: Vastust ei olegi nii lihtne leida, sest kuigi algul paistab vastuseks "et lihtsalt juhtus nii" (tööstusrevolutsioon jne jne), kipub seinal paistma karvase käe vari. Selle sama, mis käivitas tarbimisühiskonna.

Kuidas seda "karvast kätt" saaks nimetada (et see loitsu sisse panna)?
No ja muidugi eks ma tee muud ka - olen viinud odava rämpsu ostmise miinimumi, mu mobla on nt Nokia1100. Aga paraku täiesti vältida ei anna

Pesumasin.
Ei teagi kas töötas natuke või rohkem kui natuke üle garantiiaja, aga töölepingu ta peatas.
Jukerdas juba alguses, kuid vähetähtsa proble tõttu ei viitsinud tegeleda. Probleemseks jubinaks
pesutrumli pöörlemisandur, nimetatud ka parkimisanduriks
Selle järgi kontrollitakse pesutrumli pöörlemist ning pööratakse pealtlaetaval masinal pesutrumli
avamisluuk töö lõpetamisel ülemisse asendisse. Viimane oligi see, millega ta juba algusest peale
hakkama ei saanud.
Sümptomite järgi siis anduri probleem, google otsing kinnitas et jah, kusjuures tüüpviga. Vea põhjus
- valesti valitud komponent. Sellist ei kasuta ükski täiemõistuslik elektroonik pöörlemisandurina, aga
just selle jubina pärast keeldus masin edasi töötamast. Uut pole veel saanud, esialgu sundisin vana
edasi töötama.
Kuni tõrked piirduvad selle nähtusega, olen valmis tunnistama projekteeritud vea loominguliseks
lahenduseks (no miski peab ju katki minema, las siis see odav ja lihtne vidin)

P.S.
Kolakale on peale kirjutatud Made in France (vist mingi uus Hiina provints..).

Ise kasutan pooltööstuslike pesumasinaid ja väga rahul. 15 aasta jooksul teine masin käigus praegu. Mõlemad on ostetud kasutatult ja enne oma 10 aastat laeval töötanud.

(10-06-2012 02:12 )nokitseja Kirjutas:  Ressursi raiskamise näite leiab Repän tellingutelt: "Kui ei olnud korralikke ehitusarvutusi, tehti
igaks juhuks hästi tugevaid, ülepingutatult häid hooneid, aga neil võis olla küljes mingi juhuslik viga.
Ehitusarvutustega tagatakse see, et kvaliteet on ühtlane, et hoonel pole nõrka lüli, ja samas ei raisata
ressurssi liigse varu tekitamiseks."
Kõlab nagu aus jutt, kuid ta siiski ei ole seda, sest muidu püsiksid mitmed staadionid, ooperimajad jmt.
veel püsti. Aga ei ole neid enam, nii kurb kui see ka pole. Näide on mõlemat korraga - nii hea kui halb.
Halb oma traagiliste tagajärgede tõttu, hea näitamaks "ühtlast kvaliteeti". ParaWebis on tuliselt vaieldud
kaksiktornide üle, Empire State Building sai WW2 ajal tabamuse pommilennukilt ja ainuke tõsine kahju oli
sellel korrusel olnud inimeste hukkumine. Ülemäärane varu? Ei, kodanik Repän jätab mulje, et ennevanasti
- kusagil 20. sajandi alguses ei tuntud ehitusarvutusi. Tunti küll ja osati ka arvutada.

Tunti arvutusi muidugi. Kuid materjalid olid teised. Ka tänapäeval ehitatakse, täiesti pillavas stiilis ja tohutult ressurse raiskavaid ülepingutatult häid hooneid. Julgen öelda, et kestavad kauem kui püramiidid. Kui kunagi sai seda endale lubada 1 vaarao 60a jooksul, siis täna on neid inimesi natuke rohkem, ka Eestis. Kui nüüd seada sellised normid kohustuslikuks no kasvõi 20. sajandi alguse omad, siis oleme olukorras kus ei jõutaks ehitada. Igaühe rahakott mängib siin rolli. Ja ka tänaste normide juures kestavad majad ju tunduvalt kauem kui ette nähtud, kõik sõltub hooldamisest. Miks peaksi üks keskmine pank tellides omale kontori hoone arvestama võimalusega, et sinna lendab sisse mingine pommitaja?

(28-10-2012 01:34 )Chaos Kirjutas:  

(10-06-2012 02:12 )nokitseja Kirjutas:  Ressursi raiskamise näite leiab Repän tellingutelt: "Kui ei olnud korralikke ehitusarvutusi, tehti
igaks juhuks hästi tugevaid, ülepingutatult häid hooneid, aga neil võis olla küljes mingi juhuslik viga.
...
Kõlab nagu aus jutt, kuid ta siiski ei ole seda, sest muidu püsiksid mitmed staadionid, ooperimajad jmt.
veel püsti.
...

Tunti arvutusi muidugi. Kuid materjalid olid teised. Ka tänapäeval ehitatakse, täiesti pillavas stiilis ja tohutult ressurse raiskavaid ülepingutatult häid hooneid. Julgen öelda, et kestavad kauem kui püramiidid. Kui kunagi sai seda endale lubada 1 vaarao 60a jooksul, siis täna on neid inimesi natuke rohkem, ka Eestis. Kui nüüd seada sellised normid kohustuslikuks no kasvõi 20. sajandi alguse omad, siis oleme olukorras kus ei jõutaks ehitada. Igaühe rahakott mängib siin rolli. Ja ka tänaste normide juures kestavad majad ju tunduvalt kauem kui ette nähtud, kõik sõltub hooldamisest. Miks peaksi üks keskmine pank tellides omale kontori hoone arvestama võimalusega, et sinna lendab sisse mingine pommitaja?

Empire State Building projekteeriti nõudega lennukit välja kannatada. Ja kannatas.
Kaksiktornid olid kõrgemad, oht pihta saada suurem ja nemadki olid projekteeritud välja kannatama
lennukitabamust. Mõte siis selles, et kõrghooneid ei lubatagi niisama kokku klopsida.

Aga üldiselt Su väga edumeelne mõttekäik mulle meeldib - 400gr leiba päevas hoiab inimese elus
ja toimeka, rohkem polegi vaja. Milleks.
Hiinas käib pilvelõhkujate ehitamine bambustellingutelt, segupump koosneb sõlmedest, kus igas on
kast segu jaoks ja mees labidaga segu järgmise korruse kasti viskamas. Rohkem polegi vaja. Milleks.
Muidugi julged öelda, keegi ei suuda ju kontrollida. Enne midagi vastu öelda ei saa kui järjekordset
katastroofi aietatakse.
Muide, ehitaja ei ole elukutse, see on meeleseisund. Kui projekteerija jätab mõne totruse tegemata,
siis ehitaja hoolitseb et tehtud saaks. Tal rohkem fantaasiat ja materjalide ülejääke, mida osavalt
ära kasutab seal kus ei tohi. Nähtud, kogetud. See oli ka algse jutu mõte - omakasupüüdlikku jura ajavad.

(28-10-2012 03:51 )nokitseja Kirjutas:  

(28-10-2012 01:34 )Chaos Kirjutas:  

(10-06-2012 02:12 )nokitseja Kirjutas:  Ressursi raiskamise näite leiab Repän tellingutelt: "Kui ei olnud korralikke ehitusarvutusi, tehti
igaks juhuks hästi tugevaid, ülepingutatult häid hooneid, aga neil võis olla küljes mingi juhuslik viga.
...
Kõlab nagu aus jutt, kuid ta siiski ei ole seda, sest muidu püsiksid mitmed staadionid, ooperimajad jmt.
veel püsti.
...

Tunti arvutusi muidugi. Kuid materjalid olid teised. Ka tänapäeval ehitatakse, täiesti pillavas stiilis ja tohutult ressurse raiskavaid ülepingutatult häid hooneid. Julgen öelda, et kestavad kauem kui püramiidid. Kui kunagi sai seda endale lubada 1 vaarao 60a jooksul, siis täna on neid inimesi natuke rohkem, ka Eestis. Kui nüüd seada sellised normid kohustuslikuks no kasvõi 20. sajandi alguse omad, siis oleme olukorras kus ei jõutaks ehitada. Igaühe rahakott mängib siin rolli. Ja ka tänaste normide juures kestavad majad ju tunduvalt kauem kui ette nähtud, kõik sõltub hooldamisest. Miks peaksi üks keskmine pank tellides omale kontori hoone arvestama võimalusega, et sinna lendab sisse mingine pommitaja?

Empire State Building projekteeriti nõudega lennukit välja kannatada. Ja kannatas.
Kaksiktornid olid kõrgemad, oht pihta saada suurem ja nemadki olid projekteeritud välja kannatama
lennukitabamust. Mõte siis selles, et kõrghooneid ei lubatagi niisama kokku klopsida.

Aga üldiselt Su väga edumeelne mõttekäik mulle meeldib - 400gr leiba päevas hoiab inimese elus
ja toimeka, rohkem polegi vaja. Milleks.
Hiinas käib pilvelõhkujate ehitamine bambustellingutelt, segupump koosneb sõlmedest, kus igas on
kast segu jaoks ja mees labidaga segu järgmise korruse kasti viskamas. Rohkem polegi vaja. Milleks.
Muidugi julged öelda, keegi ei suuda ju kontrollida. Enne midagi vastu öelda ei saa kui järjekordset
katastroofi aietatakse.
Muide, ehitaja ei ole elukutse, see on meeleseisund. Kui projekteerija jätab mõne totruse tegemata,
siis ehitaja hoolitseb et tehtud saaks. Tal rohkem fantaasiat ja materjalide ülejääke, mida osavalt
ära kasutab seal kus ei tohi. Nähtud, kogetud. See oli ka algse jutu mõte - omakasupüüdlikku jura ajavad.

Kust mis 400.g leiba päevas? Ah ei midagi. Kuna olen ka mina selle valdkonnaga seotud väga otseselt. Siis julgen küll öelda, et normid on meil täiesti OK. Sa enda maja teed ka lennuki, pommi, kiirituse, keemia jne kindlaks? Kui teed siis on see sinu oma asi kuhu sa oma raha matad. Teiseks ei saa ühegi staadioni (sõlmi või konstruktsioone) ehitaja piiksu keerata. Ära nüüd nii naiivne ka ole

(28-10-2012 23:55 )Chaos Kirjutas:  Teiseks ei saa ühegi staadioni (sõlmi või konstruktsioone) ehitaja piiksu keerata. Ära nüüd nii naiivne ka ole

Teema on sujuvalt üle läinud elektroonikast ehituseni aga kuna põhimõte on jäänud samaks siis olgu. Mul ei ole kogemusi staadionitega ga mul on kogemus majaga - suure majaga keset Tallinna linna mis sai "valmis" aastal 2007. Kuna oman kogemust vähemalt kolme sama laadse ja sama otstarbega ehitusega siis võin ütelda, et selle on osanud ehitajad ikka päris hästi tuksi keerata. Ega need projekteerijad ka kõige teravamad pliiatsid olnud. Neis hinnangutes ei toetu ma vaid mitte ainult oma vaatenurgale vaid maja tehnika juhile kes neid vigu on nüüdseks nii 5 aastat "silunud". Ma ei tea kas need vead olid otseselt taotuslikud (mõne puhul see mulje püsib) või on need tollase - buumi - mentaliteedi tulemus aga kurb on küll. Samas teistes majades sellised aspektid puuduvad ja need on ehitatud enne aastat 1980 ja varemgi.

Ehitaja poolt ikka keeratakse küll nihu ja mitte vähe.Põhiline põhjus on ikka selles vähempakkumises.Olen selles valdkonnas oma 17 aastat otseselt ehitusplatsidel viibinud(eritööde esindajana) ja see mis vahepeal(eriti riigihanked )toimus,see on karm.Eriti kui ratsitakse kandevosasid miinimumini.Näitena võin tuua ühe erialakooli abihoone,kus vahelae paneelid kukkusid lihtsalt alla,kuna kandsid lihtsalt mõlemalt poolt paar sentimeetrit.Hoone ise on teraskarkassil ja kraana konks läks korra terasfermi pihta.Paneelid upitati tagasi samamoodi ja kuna meil pole maavärinaid olnud siis seisavad nad praegugi seal.Kusjuures neid paneele isegi peale allakukkumist ja tagasipanemist ei seotud keevitusega.Liigne vahe valati lihtsalt betooni täis .
Viimasel paaril aastal on õnneks jälle jõudnud korralikum järelvalve ehitusse tagasi ja asjad tunduvalt paranenud.Seda ilmselt sellel põhjusel,et tellijatel raha vähem,võrreldes buumi ajaga ja ikkagi kontrollitakse mille eest raha välja käiakse.

(29-10-2012 08:35 )Tharapita Kirjutas:  Kusjuures neid paneele isegi peale allakukkumist ja tagasipanemist ei seotud keevitusega.Liigne vahe valati lihtsalt betooni täis .

Vahelae paneele ei seotagi keevitusega. Vardad painutatakse ploki sisse ja betoneeritakse.

Antud juhul ei olnud plokke kuhu painutada-paneel seisab teraskarkassil,aga see läheb juba teemast välja.

Sellistel teemadel on mõttetu vaielda. Lihtsalt need tehnika juhid jne kõrged spetsialistid kes hindavad miskit kuskil, võiks ju tellida ekspertiisi ja kui ekspertiis tuvastab, tõepoolest mingid sellised vead, nagu teie väidate. Siis vaadake see läheb pettuse alla ja selle eest saab karistada. Ja ma tean, et selliseid ekspertiise tehakse hea meelega ja minnakse kohtusse kui oldakse oma võidus kindlad. Konkurents on tihe.

PS: paneel seisabki teras karkassil? Karkass on kandev konstrui. Ja ei mõjuta paneeli kandevõimat see palju tal emmast kummast otsast toetuspinda on, valatakse ju monoliitseks? Tekkis veel küsimus, et kuhu neid lae paneele(Katuse) siis siduda? Tuulduvasse parapetti?

PS:2 Meenus veel üks seik, kuidas spetsialistide hinnangutest tekivad linnalegendid. Nimelt sai siin hiljaaegu valmis Pärnu ümbersõt ja selle teel olnud õnnetu papiniidu sild. Ja lõppeks tuligi välja, et isegi väga kõrged ametnikud ja tegelased uskusid päris siiralt, et terve raeküla linnaosa on selle silla ehitamiseks mõeldud betoonist rajatud ja selleks ongi sild selline õnnetu ja rööpas

Papinidu sillal on siiani mingi 2-3 meetrine lõik (kui linna sisse sõita siis vana silla poolsel küljel enne jõe ületust) kus mingi piire puudu või mis iganes. Mingi lint on sinna küll pandud, kuid minu viimase 2 kuu kogemuse alusel pole seal seda korda tehtud. Ehk nüüd on sest libedaga kasvab sealt alla kukkumise oht. Kui järgmine kord satun sinna ja see auk alles üritan ka pildi teha - kui meeles on. Igatehes on see "auk" seal suvest saati. Vandenõu või kretinism - otsustage ise.

Sinna pani suvel treiler mille peal ekskavaator sisse.Sellepärast ka paneel puudu.Kõigepealt ju kindlustus jms. ekspertiisid,alles seejärel paneeli tellimine jne.Sellepärast ka tühi auk.

Chaosega ei taha vaielda(tegu vahelae paneelidega),aga põhi põhjus oli ikkagi selles ehituse juhtimises.Juba hoone mahamärkimisega eksiti,kuna koha peal olevatel ehitajatel praktiliselt kogemus puudus.Kaader vahetus igal nädalal-palk reedeti ümbrikus jne.Samas oli tegu riigihankega.Kuue meetriseid sandvits paneele vinnasid vennad käsitsi paika,kuna raha kraana tellimiseks ei leitud või ei tahetud leida.Kui aga ühel päeval külastas tollane minister Mailis Reps kõrval asuvat peahoonet,siis selleks kolmeks tunniks leiti kraana.Peale ministri lahkumist -lahkus ka kraana.Kui poleks seda ja kõike muud tsirkust ise kohapeal pealt näinud ei usukski.
Aga teema rohkem ikkagi Elektroonika laguneb.Vandenõu
See jutt läheb juba ammu siin teemast mööda.

Minu mälu järgi sõitis sinna ka miski tegelane sisse, aga kuna sild oli üle antud, ehk riik oli selle vastu võtnud. Riigi rahade eest tehtud, aga kuna sild kuulub Pärnu linnale siis on selle korda tegemine nüüd juba linnaisade rida. Ei teagi kes seal võimul on, aga nadi küll kui siiamaani puru ja heietavad miskisest kindlustusest!

Kes see peatöövõtja seal oli Et sellist tsirkust lubas. Ega jah teemast kaldub vähe mööda.