Uneparalüüs ehk unehalvatus

Huh...sellist teemat ei tasu just öösel lugeda, eriti see luupainajate teema siia otsa. Ma olen ka ise midagi sarnast kogenud, aga mul pole päris halvatus olnud, vahel on pool-uni ja vahel olen päris ärkvel aga hirmust kangestunud. Nt poolunes ma tihti tunnen et miski surub rinnale vms ja raske on hingata, siis kui üless ärkan on see tunne ka kohe kadunud, vahepeal ärkan ülesse ja sisi tunnen et keegi on sealsamas minu kõrval, mitte inimene aga justnimel vaim vms j ajälgib mind w siis olentundnud et keegi istub mu peal, v keegi surub vms, või sis kuulen hääli, ja ma tean, et need ei ole nt mu ema w isa tekitatud hääled, ma suudan kuidagimoodi tajuda sellejärgi kuidas arvuti klahvid klõbisevad w hiirega klikamise järgi kes arvutis on, sellejärgi enamasti tean, et see pole keegi tuttav ja siis on nagu hirm, ning ei julge liigutada kuni see kõik kaob, samas silmad on mul kinni, aga uuesti magama jääda pole õnnestunud. Tglt suht oleks päris huvitav vast ise ka korra päris uneparalüüsi kogeda. Ainult, et see võib mul olla väga hirmutav kogemus, sest mul viimaselajal käivad sellised kollid külas, et...ei taha mõeldagi. Ma täna öösel vist ootan kuni keegi üles ärkab, ei suuda magama jääda, liiga palju olen lugenud ja kirjutanud siia foorumisse oma kogemustest...ma tunnen isegi ärkveloleku ajal, et keegi tuleb ja katsub, ma olen sellega suht harjunud juba, aga tuba tuleb kiiremas korras puhastada, või muidu võivad jälle sellised toredad tegelased nagu poltergeistid tulla, ja no, eelminekord lampi virutas vastu maad pooleks, seekord aga võib mulle riiulipealt lillepott otsa kukkuda, et seda pole vast vaja. okei natuke teemast välja läks jutt...

Need on huvitavad kogemused.Endalgi kunagi ammu kogetud aga pole hullu ,võta kontroll endale,sina oled looja ja ainuke mida sa saad teha on tegutseda mõttejõuga.Kõigepealt tuleb lahti lasta hirmust,lõdvestuda ja siis võid teha mida tahes nendega.

Maaavalgusel on õigus ka minul olid sellised unehalvatused lapsepõlves ma nägin vist iga öö terve aasta jooksul et mingi sarviline olend haarab mu kaenlasse ja tassib mind minema see oli ka täiesti reaalne tunne,ei saanud midagi tema vastu teha kui ainult hirmunult silmad kinni suruda ja oodata mis saab tavaliselt ärkasin ikkagi lõpuks aga hirm oli üüratu,kuni ühe ööni kui taas tuli see olend mu unenäos,otsustasin et saagu mis saab enam ma silmi kinni ei pane ja hakkan talle vastu kuigi varem ma peale silmade muud ei olnud suuteline´liigutamagi mul piisas ainult mõttest ja kui see tuli siis ma ei pannud silmi kinni ja ma tõusin voodist ja see kadus aga mina seisin ka realselt voodi ees püsti,siiani ma arvasin et see asi oli päriselt olemas et mingi deemon või midagi kes toitus minu hirmust ja arvasin et võitsin teda sellega et loobusin kartmast teda,ja siiani pole enam mul sellist kogemust enam olnud!
Nüüd siis tean et see oli see unehalvatus,või kas ikka oli?

Olen viimasel ajal mõtlema hakanud, et nn uneparalüüs ja kohtumine vaimolenditega ei pruugi sugugi teineteist välistada. Ehk need kehatud vaimolendid eksisteerivadki tasemel, mis on meile kättesaadav vaid seesuguses teadvusetuse staadiumis? Šamaanid ju ka justkui magasid, kui nad erinevates ilmades ringi rändasid...
Kunagi ammu, kui seoses ühe operatsiooniga narkoosi all olin, kogesin ma väga täpselt erinevaid teadvuse-teadvusetuse üleminekuid. Oli hetk, kus ma polnud veel päris reaalsuses, ma ei teadnud sellest muud, kui et mind üritatakse arstide poolt äratada, aga ma olin omamoodi teadvusel, minatunnetus oli täitsa olemas. Olin tulnud just kuskilt äärmiselt meeldivast kohast, kuhu oleksin tahtnud jäädagi ja ei tahtnud seetõttu üldse ärgata. See vahepealne olek, mis on üsna sarnane uneparalüüsiga, ongi ehk seisund, mil võimalik teiste teadvustega kontakti saada. Ja mis kujul nad meile siis ilmuvad, sõltub "unenägija" tõlgendusest.

mul on viimasel ajal olnud palju kogemusi uneparalüüsiga, sellest ka siis sügavam huvi seisundi olemuse ja põhjuste vastu.
1 kogemus oli möödund aasta aprillis, magasin õndsat und, kui äkki tundsin eriti tugevat gravitatsiooni muutust, tekkis selline tunne nagu miski imeks mind maasse. Ärkasin selle peale üles aga tunne oli edasi... vaatasin toas ringi. Mõtesin et tõusen istukile, aga ei suutnud, siis sain aru et keha ei liigu absoluutselt. Mingit hingamishäiret ei olnud. Aga proovisin ikkagi kõigest väest istuli tõusta ja hakkasingi tõusma, aga ma tõusin nagu otse üles samas asendis nagu ma magasin (asend oli üsnagi ebaloomulik, käed 90 kraadi juures laiali ja jalad sirged) . Sain kohe aru et see on mingi kehaväline kogemus või midagi ja proovisin siis kaugemale saada... tõusingi täitsa oma toa lae alla ära, aga see tunne oli nii võimas, et sattusin paanikasse, otsustasin et pean kehasse tagasi saama, sest mul on siin elus veel nii mõndagi korda saatmata. Arvasin et selline võimalus tuleb niikuinii veel ja ma kasutan seda maksimaalselt ära siis kui ma selleks valmis olen. ÜHesõnaga lendasin mõttekiirusel kehasse tagasi, sel hetkel ma hingata ei saanud ja sattusin paanikasse. Kui lõpuks paralüüs lahti lasi, sain istuli tõustud, tuba oli täpselt samasugune nagu enne, laup higine ja süda peksis, gravitatsioon oli ikka kuidagi kordades suurem ja kiskus mind pikali tagasi. Võtsin paar suurt hingetõmmet ja tõusin püsti, jõin klaasi vett ja mõtisklesin kogetu üle ja läksin tagasi magama.
Teine kogemus millest räägin juhtus mõned päevad tagasi.. Nägin unes et olin oma isa juures ja vaatasin telekat kui ühtäkki tajusin mingisugust ohtu. Selle peale nägin justkui vaimusilmas maja õhust, õues oli pime ja ümber maja askeldasid mingid inimesed. hüppasin teleka eest püsti, haarasin taskulambi ja läksin õue vaatama... tegin välisukse lahti pistsin pea välja, kuulsin mingeid hääli kõrval maja juures. Taskulamp muutus luuaks (või muutsin) ja tõusin sellega lendu. Ise samal ajal parema käega vehkides nagu lind ja parema jalaga justkui tsiklit vändast käima lüües. Lendasin luuaga küla kohale ja tulin kaarega tagasi kihutades kahtlaste kujude suunas justkui pasknäär kes oma poegi kaitsma sööstab. Kui need kujud mind märkasid pandi üle tee asuvas teeotsas vilkurid tööle... tuli välja et politsei otsis midagi seal. Selle peale ehmatasin ja ärkasin üles. Olin seal samas isa juures, keha halvatud, ise hirmul... kartsin et politsei tahab nüüd selle nõia kinni püüda. proovisin halvatusest jõuga jagu saada, aga ei suutnud. Siis mõne sekundi pärast ärkasin uuesti üles, siis olin juba oma reaalses asukohas ja paralüüs oli eriti ebameeldiv kuidagi, kestis veel nii 5 sekundit kuni lõplikult ärkasin.
Ja viimane kogemus oli täna, seekord unenägu ei mäleta, ärkasingi lihtsalt tuttava tunde peale. Paanikasse ei sattunud, sain vabalt hindata ja kõik oli korras, korra isegi mõtlesin et prooviks lendu tõusta aga siis ärkasin hoopis üles.

---

kirjutasin teemakohase värsijupi ka

Astraalist anaalini

tol ööl kui und ei tulnud mul
sai igast nippe proovitud
Ei toimind üks- ei toimind teine
kuni lõpuks vajusin unne.
Tegelikult oli kummaline tunne,
ei saand aru kas ilmsi või unes.
Sain minna kuhu eales isu
sain näha isegi enda sisu.
See kõik läks järjest hirmsamaks
kuni otsustasin et perse kah -
ja ärkasin:

kasutage 1..2 nädalat bensodiasepiine-rahusteid ja uinuteid ja siis jätke need järsku ära, tekib kah uneparalüüs.

Võiks ikka midagi adekvaatsemat soovitada, tuletan meelde, et meil foorumis käivad ka väljakujunemata isiksused ja lapsed. Seega Wilholmensis, ma ei usu, et tahaksid TEGELIKULT ka kellelegi sellist asja soovitada

Tore et sattusin sellisele saidile.
Minu painaja on üks müstiline tegelane olen 29. Niikaua kui mäletan on mul olnud painaja.
Ta laulab, nutab, räägib, kükitab nurgas, võtab sõprade nägusid endale. Ükskord kuulsin inglite tavalikku laulu. Ma ei ole usklik, kui üles sain ennast aetud olid mul ihukarvad otseses mõttes püsti.
Kõige huvitavam mis ta teeb on see. Oskab minuga täielikult manipuleerida.
Ütleme, et ta tuleb jälle surub kägistab ahh see juba nii tavaline minujaoks, siis olen õppinud vasaku jalaga ennast üles ajama, nii sain ülesse kõik ok kuigi ta tegi mulle reaalsuse et ma olen üleval aga ei olnud. See nagu andis talle tohutu jõi et mind üle kavaldas ja tugevamat füüsilist vägivalda pole ma ennem tundnud.
Mina ei ole õppinud temaga ära harjuma. Ma ei oska. Leppinud lihtsalt sellega.
Minna nüüd siis närviarstile mis ma saan hunniku katsetamatta tablette - ja siis saan veel mingi muu jama kaela

(17-02-2012 16:58 )Jesicca Kirjutas:  Lugedes siis kõike seda mis kogemused teil olnud ei jäänud mulle silma sellist kogemust mida ma tunnen.Ma ei teagi kust alustada see on kestnud aastaid juba kuus või seitse aastat.Kõige meeldejäävaim juhtum oligi siis kui see alguse sai nii,et tundsin surinat jalgadest,keha oli halvatud ja ykshetk oli ufotaldrik akna taga(magan alati aken lahti,et värsket õhku hingata aitab paremini magama jääda)..nad hakkasid sisse tungima ja ma jooksin,et suruda akent kinni-ytlesid mulle,et ma võtan su kaasa kuna mu ema ei saa minuga hakkama(tol ajal tõesti polnud just parim puberteedi eas neiu,hakkasin emale vastu kui midagi ei meeldinud jne.aga kes meist seda poleks teinud)ma keeldusin kaasa minemast ja nad lahkusid.Ma näen unenägusid ette ja saan läbi nende ennustada mis juhtuma hakkab või hoiatada oma lähedasi halva eest.käin ka erinevates kohtades saades aru,et see on uni aga ma ei saa seda kontrollida.Nyydseks olen lugenud palju igast erinevaid raamatuid,neid võiks siia loendama jäädagi.kuna mure on nii suur ja miski kohe tõmbab mind neid lugema ja uurima.Nimelt,kui ma syndisin hakkasid mu ema kylastama ufod,,teda puuriti aastaid,tehti igast asju(neid on nii palju)pluss siis kuidas siin seda nimetatakse "unehalavtus" seda kogeb ta väga tihti.Ta on kogenud seda juba 21 aastat ja nyydseks ta enam ei karda neid.Viimati nägigi kuidas ufo seisis voodi kõrval võttis oma peast kinni ja tõmbas selle lahti,ema kysis,et sa pole ju inimene sellepeale vastas ta,et ei ole jah.Talle on näidatatud hälli kuhu tuleb tema laps.Need on nyyd viimased asjad,sest ma ei jõuaks seda siin ära rääkida mis kõik 21 aasta jooksul tal juhtunud on.Nyyd on aga minul võimatu magama jääda(kunagi oli seda harvemini),sest tajun kohe kuidas elu käib mu toas ja kui ma silmad sulen siis miski suunib neid avama ja on raske neid kinni hoida aga ma ei taha neid avada,sest kui ma seda teen näen ma neid liikumis enda toas.Kõige jubedam on yks "olend" kes tuleb minuga sõna otseses mõttes seksima.Ma tunnen kõike ja saan aru,et see pole uni kuigi olen magama jäänud,et ylesse ärgata võtab mul aega,et oma keha liikuma saada.Alati ta ei jõua nii kaugele kuna hirm mis minus tekib ajab mind ylesse... jne...

Mina näen ristkülikut mis on täidetud tähtede ja tühikutega. Loetavaks muutuks see siis kui sellise pika teksti puhul kasutada korraliku teksti vormindamist (tähendab ka tühikut peale koma ja punkti).

jepjep,see oli kyll nyyd vastus mida siin ootasin saada))telefoniga kirjutada nii pikka teksti on siiski yks suur ...))ei hakanud end vaevamagi sellega)

(17-02-2012 19:05 )Jesicca Kirjutas:  jepjep,see oli kyll nyyd vastus mida siin ootasin saada))telefoniga kirjutada nii pikka teksti on siiski yks suur ...))ei hakanud end vaevamagi sellega)

Arusaadav, et telefoniga pole mugav kirjutada, aga kui sina ei hakka vaevamagi ennast teksti loetavaks tegemisega, siis on suur tõenäosus, et teised ei hakka vaevamagi ennast teksti lugemisega. Või vastamisega. Sest, nagu ütlesin, mina näen sümbolitega täidetud ristkülikut ning mul ei teki vähematki tahtmist seda lugema hakata. Edu teistele.

Sain sinust esmalt valesti aru. Minu vabandused. Polnud võimalik jah arvutit kasutada ja telefoniga on tõesti ebamugav, lykkab valesi sõnu ja tähti vahele rääkimata koma kohtadest ja tyhikutest..eriti veel nii pika kirja puhul. Ei tea, võin proovida uuesti seda kirjutada kui võimalus tekib arvutit kasutada, et parandada need vead. Vb. pidigi nii minema. Mulle näitab, et kõik on nähtav. Aga tänud mainimast))

Aitäh korralikumalt vormindatud teksti eest. Asi polnud varem selles, et midagi näha poleks olnud vaid pea kaks ekraanitäit teksti ilma lõikudeks tegemata, kohati puuudvate tühikutega ja igasugu muude vigadega ei ole loetav tekst vaid lihtsalt sümbolite jada (mille foorum paigutab ristkülikusse).

Nüüd on parem teksti lugeda ja kuigi ise ei oska aidata oskab võib-olla keegi teine nõu anda.

Jessica - esmalt tänan, et Kage nõuannet kuulda võtsid ja asja natuke paremini ära vormistasid.
Teiseks tahan sind hoiatada selle eest, et kuigi hetkel on asi rahulik (ja loodan, et nii ka jääb) siis
vahest liiguvad meil isikud kes põhimõtteliselt mõnitavad asju millest nad aru ei saa või ei taha siis
saada. Seega ole selleks valmis ja püüa üle olla - kahjuks me siin garantiid anda ei saa, et midagi
sellist ei juhtuks.
Kolmandaks - meil on siin inimesi kes on sarnaseid asju kogenud ja mõned oskavad ka abi anda. Asi
on aga selles, et nad on vahest "pirtsakad" (mitte pahas mõttes), ning alati ei tõtta oma abi pakkuma.
Võta rahulikult ja oota, ning ühel hetkel saad ka vastuseid mis sind aitavad edasi minna.

Asjast - mõned sinu poolt kirjeldatud episoodid on vägagi sarnased mitmel pool varemgi kirjeldatuna
esile toodud juhtumitega. Mida sina täpselt kogesid on raske ütelda - soovitan sul leida ja lugeda
sellise autori kui Whitley Strieberi teoseid.
Samuti ka ühe teise autori kirjutatu (ka filmi kujul) on see mis peaks avardama arusaamist antud asja
suhtes: John Edward Mack
Edasi kaks nõuannet - esmalt - pane kõik kirja mis koged ja teiseks ära pane seda kõike kohe siia.
Põhjusest juba eelnevalt rääkisin. Kui leiad isiku kellega asjast täpsemalt arutleda siis on parem kui
jagad täpsemat infot selle isikuga või isikutega.

Kui sul läheb hästi siis on tegu lihtsalt "pubeka ealise keeva vere sündroomiga" ja mingil hetkel kõik rahuneb.
Kui nii väga hästi ei lähe siis jätkub sulle vintsutusi kauemaks. Seni kuni need "kohtumised" sulle otseseid
füüsilisi vigastusi ei tooda ei maksa sul väga paanikasse minna - ela ja ole ning võta seda kui ühte osa elust.

On olnud juhtumisi kui inimesed on saanud sellistest külalistest lahti tänu usule. Samas tuleb asjaga olla
ettevaatlik. Üks asi on usk teine aga religioon. Inimesi on abistanud palved Jeesus Kristuse suunas, ning
ka Jumala, Tema Poja ja Püha Vaimu meenutamine ja nende abile viitamine.
Kuid peale ühinemist mõne kirikuga on asjad pigem hullemaks läinud. Lisaks on veel abiks olnud kui olukorras kus
tunned, et algab järjekordne külastus väljendad selgelt ja valjuhäälset protesti sellise käitumise vastu.
Täpsed sõnad peavad tulema SINU südamest ja hingest - täpselt nagu ka Jeesuse variandi puhul. Peamine
on see, et pead väliselt jääma rahulikuks ja vaoshoituks. Ülemääraselt välja näidatud emotsioonid pigem
kahjustavad sind sisemiselt ja teevad elu raskeks. Vahest on inimesi aidanud ka kerge trenn. Tundes olukorra
eksaleerumist lihtsalt tõuse voodist, pane riidesse ja tee väike sörkjooks või lihtsalt kõnd õues.

Arvata võib, et lisaks minule tuleb veel inimesi kes mingit nõu annavad. Võta seda kõike kui VÕIMALUST mitte
kui ära proovitud ja kindlat "ravivahendit". Mis ühe isiku puhul aitab ei pruugi seda teise puhul mitte teha.
Lõpliku lahenduse pead leidma sina ISE ja seda enda seest.

Loodan, et suutsin sulle midagi anda mis aitab sind edasi.

Jesicca, tahad "abi", siis ristimisest ja niisama kogu hingest Jeebuse-Jummeli palumisest jääb väheks. Tuleb ikka korduvalt ja korralikult lasta endale piibliga vasta pead taguda. Siiamaani on seda küll kõvasti tehtud, aga millegipärast mitte piisavalt. Tõenäoliselt asi tugevates isikuomadustes, aga püüad liiga hea ja korralik olla, ehk semmid ja poed parasiitidega, kuigi päris parasiidistunud ei ole. Kes aga veel üdini seda pole, vaid kuskil vahepeal korralikult valikut tegamata, see on tugevamatele loodusjõududele-vaimudele mõnus mängukann, kelle parasiitlikkust lõhkuda.

excubitoris-Tänud vastamast ). Ma saan aru sellest ja mul polegi plaanis siia kirjutama jääda oma kogemustest, lihtsalt oli hetkel värskest kogemusest tuua näiteid, mida kogenud olen.

Ma olengi selleks valmis, sest ma tean, et ma pean olema. Hirm on see mis mängib hoopis minuga.
Kindlasti üritan leida seda kirjandust. Puberteedieast olen ma juba ammu välja tulnud )
Ometi ei saa mul ju 7. aastat halvasti minna, et see ei mängi rolli minu puhul.
Peale ristimist ei ole hullemaks läinud, lihtsalt olen ise vanemaks saanud ja nii nagu ma ise areneb ka see asi aina edasi.

Ma lihtsalt tean, et nad on olemas!

Olen just nimelt neid ära ajanud kui tunnetan seda aga alati pole neid kohe minu juures ja kui nad tulevad siis ma magan ei saa ma end ette valmistuda.Rahulikuks jääda on hea soovitus küll aga raske rahu säilitada kui see kõik toimub.
Ma tahaks ikka magada.. mitte tõusta keset ööd ja minna trenni tegema. Teen seda niigi päeval ja see oleks liig juba mu kehale. Nii ei saa ma elada reaalset elu milleks olen siia maapeale tulnud.

Justnimelt loodangi siit leida kedagi kes veidigi valgustaks mind.. kes teab ja kogeb ise neid asju. Oleks hea rääkida kellegi sellisega omavahel mitte siin foorumis. Kui aga mitte siis sellest pole midagi, jah, ma arenen nkn. edasi ja lõpuks vb. 40-50 olen saanud vastuseid kui mitte varem aga kõik need aastad seda kannatada kuna see kurnab mind ikka vahel. Tahan ise end aidata ja teha selleks midagi, mitte lihtsalt istuda tuimalt ja mitte näidata huvi välja kui mul see on olemas.




Krt- Nooremana kui see mul algas polnud isegi aimu sellest, polnud kursis üldse nende teemadega. Nüüdseks kus ma olen juba 21. aastane on asi lihtsalt süvenenud ja läinud aina sügavamale, sellest ka see huvi tekkinud. Varem pole mul aegagi olnud sellega tegeleda ja uurida neid asju, löönud ka käega ja segaduses olnud mis minuga toimub. Aga aeg on näidanud, et see ei lõpe. Uurinud just nimelt sellel põhjusel, et mis minuga toimub. Viinud rohkem end kurssi selliste asjadega. Hea ja halb käib elu mõtte juurde nagu pluss ja miinus. Ma ei püüa midagi enamat olla kui ma olen. Semmimisest on asi kaugel, ma ei saa kontrollida seda, tema jõud käib minust üle ja ma ei saa teha valikuid. Kui ma ise tahaks nendega
" mängida " ja nö. kujutaks omale asju ette siis ma saaks ise oma mängu juhtida.

Tänud )

Hirmust need tegelased toituvadki...et hirmu tekitada ja ise toituda...selleks loodi ka need "carlos castaneda kollid" ja muud... Milllal need "tulnukad" külas käisid viimati?
Kollidele ja parasiitidele ei meeldivat jää - enne magamaminekut mõelda ennast jääonni - iglusse. Nii olen lugenud. Ristimisest ja kirikust tuleb miskitmoodi lahti saada - see kuulub sellesamasse parasiteerivasse süsteemi.

Jessica - alusta neist 2 raamatust mida soovitasin. Neid uurides saad edasi minna.

(18-02-2012 18:08 )excubitoris Kirjutas:  Jessica - alusta neist 2 raamatust mida soovitasin. Neid uurides saad edasi minna.

Millistest kahest raamatust?
Ja kui pole raske, siis ehk seletad oma soovituse
lahti ka. Miks just need raamatud.

Mnjahh - oleks ehk võinud ütelda pigem, et kahest autorist - Mack ja Strieber aga olgu.
Postituses #64 on lingid nende nimedega ja sealt on nende toeste juurde jõudmine lihtne.

---

John Edward Mack.
Tooks esile 2 raamatut - Abduction: Human Encounters with Aliens (1994) ja Nightmares and Human Conflict (1970)

Psühholoogina alustas sellest, et viis kokku mitmete erinevate patsientide elulood kes kogesid ka siin
mainitud nähtusi. Asus asja uurima ja esmalt püüdis ümber lükata välise mõjutuse faktorit. Mida rohkem
ta asja uuris seda rohkem veendus, et ainult sisemise mõjutusega ei ole võimalik seletada patsientide kogemusi.

---

Louis Whitley Strieber.
Tooks esile tema esimese raamatu - Communion (1987)

Isik koges röövimist mis on seletatud kui tulnukate poolt sooritatud akti uurimise eesmärgil.
Kui esimene raamat oli mõnevõrra kuiv, kuid rohkem "teaduslik" siis järgmistes läks ülekaalu selline üldisem
jutt ja arutlused, kuid vähem fakte ja teavet. Mõnes hilisemas raamatus on toodud ka teiste isikute poolt
läbi elatud kogemusi ja nende analüüse. Mingi hetk läks mees aga pea puhtalt Hullumetsa rahamasina järele.
Ka tema mitmed kogemused kattuvad mõnes aspektis päris hästi Jessica poolt kirjeldatule.

---

Miks need ja mitte teised. Kuigi olen lugenud ka teisi raamatuid teemasse siis need 2 autorit on jätnud
parima mulje aja jooksul. Võimalik, et see on seotud sellega, et need olid antud teema osas esimesed
täies mahus (lehe artiklite koopiad ja neti väljatrükid olid tegelikult varemad) raamatud.

Macki osas on veel detail, et üks tema juhtum sai kinnitust - kui seda võib nii kutsuda ka teistest allikatest.
Toon selle lühidalt ära, kuid aasta arv hetkel ei meenu.

Macki juures oli konsultatsioonil naine kes oli kogenud korduvaid röövimise episoode. Isik elas New Yorgis
ja oli Macki juures käinud episooditi mitmel korral. Kord sattus Mack lugema, et tema elukoha läheduses
on ufoloogide konverents, ning ta otsustas seda külastada, et kuulta mida "nood" räägivad asjast.
Selleks ajaks oli ta juba veendunud, et isikud kogevad reaalseid - väliste jõudude poolt esile kutsutud
sündmusi. Konverentsil kuulis ta grupi ufoloogide vestlust milles mainiti juhtumit NY-s kus tunnistajad nägid
aknast välja hõljuvat naist kes ühel hetkel kadus õhku. Tunnistajaid oli 2 gruppi ja 2 eraldi isikut. 1 grupp
olid perioodika sorteerimise keskuse töötajad kes olid suitsupausil, teine grupp oli samal tegevusel pagarikoja
töötajad ja siis olid 2 taksojuhti kes erinevatest firmadest erineva nurga nägid sama juhtumit. Mack vestles
nendega ja selgus, et maja oli tema patsiendi oma. Kirjeldatud sündmus vastas ajas ja ruumis tema patsiendi
poolt kogetuga. Hetkel ei meenu mis asjaoludel, kuid mingil hetkel selgus, et samal juhtuil oli veel kolmas
grupp tunnistajaid. Selgus, et tollane ÜRO peasekretär oli külas oma naistuttaval ja sõitis samal ajal üle ühe
silla mis ühendab Manhattani saart maismaaga. Kuna see maja kus röövimine toimus oli just paigas, et üle selle
silla sõites ei saanud seda sündmust mitte näha tõusis küsimus kas see juhtum ei olnud sooritatud just sellel
põhjusel, et too peasekretär seda näeks.
Ahhjaah - see tuli nii välja, et sellest sündmusest tuli kuskil jutuks ja üks ihukaitsja arvas ära tundvat juhtumi
kirjelduse ja võttis ufoloogidega ühendust ning kirjeldas juhtumit. Kolonn oli lausa sillal seisma jäänud ja kõik
olid autodest väljunud. Kuid ihukaitsja ei soostunud mingil tingimusel ütlema, et kes oli see VIP keda ta saatis.
Et tegu oli peasekretäriga pandi kokku deduktsiooniga (mis on usutav kui antud detaile meenutada) ja mingi
hetk hiljem see sama sekretär mingis esinemises (kitsale ringile) meenutas kidakeelselt seda juhtumit.
Kes soovib minu mälu kontrollida see peab selle Macki raamatud läbi lugema.

No näed, hoopis teine asi
Jutuga ja soovitatud raamatute osas sinuga täiesti nõus.
Ainuke mis jäi puudu, on see, et rahamasina järgi läksid
ikka mõlemad mehed, mitte ainult üks neist.

(18-02-2012 20:42 )Jesicca Kirjutas:  excubitoris -
Ootan huviga juba, et saaksin Eestisse minna ja lugeda neid raamatuid kui neid on kuskilt saada!

Kui oled väljaspool Eestit on neid raamatuid sul isegi lihtsam leida.
Ei tea, et nad ka eesti keeles oleksid olemas. Ise lugesin neid USAs
olles ja nö originaalis ehk inglise keeles.

(18-02-2012 22:48 )excubitoris Kirjutas:  

(18-02-2012 20:42 )Jesicca Kirjutas:  excubitoris -
Ootan huviga juba, et saaksin Eestisse minna ja lugeda neid raamatuid kui neid on kuskilt saada!

Kui oled väljaspool Eestit on neid raamatuid sul isegi lihtsam leida.
Ei tea, et nad ka eesti keeles oleksid olemas. Ise lugesin neid USAs
olles ja nö originaalis ehk inglise keeles.

Ma ei oska öelda kas torrentites on raamatuid saada,
aga John Mack-ga seoses on kindlasti väga huvitavat
materjali seal olemas.

Torrentites on raamatuid saada - hulgi.
Raskem on õige leidmine.

(18-02-2012 23:59 )excubitoris Kirjutas:  Torrentites on raamatuid saada - hulgi.
Raskem on õige leidmine.

Pidasin silmas eelpool nimetatud raamatuid.