Tavanimene (UFO-dest mitte huvituv inimene) pole selle looga üldse tuttav.
Ja mulle hakkab üha rohkem tunduma, et foorumiski ei olda looga tuttav. Eesti wiki artikkel on väga vilets, nii et toon selle loo üksikasjalikumalt siia ära. Ehk tekib siis ometi kellegil huvi ka hiljuti avaldatud FBI salatoimikute üle vaatamiseks.
Materjal pärineb: Universum-Extra 3-1996 ja on vene uurija G.Koltshini sulest
New Mexico osariigis, USA, toimunud UFO-katastroofi kirjeldavas dokumendis öeldakse: "Rantsoomanik teatas, et New Mexico osariigis, 75 miili Roswelli lennuväebaasist loodes juhtus õnnetus mingi tundmatu objektiga."
07. juulil 1947.a. võeti ette salajane operatsioon, et toimetada selle objekti tükid paika, kus neid saaks teaduslikult uurida. Õhuluure tegi kindlaks, et enne plahvatust oli objektist nähtavasti välja kukkunud neli väikest inimesesarnast olendit. Nad langesid maa peale tükkidest kaks miili ida pool. Kõik neli olid surnud ning leidmiseni jäänud nädala jooksul juba lagunenud ja röövloomadest moonutatud. Erirühmale anti ülesanne transportida nad uurimiseks.
Tsiviilisikutest ja sõjaväelastest pealtnägijad instrueeriti, et nad ei tohi nähtut avalikustada, reporteritele aga jagati desinformatsiooni, nagu oleks tegemist allakukkunud meteosondiga.
Kindral Twining ja doktor Bush organiseerisid presidendi korraldusel objekti salajase uurimise. Selle põhjal tehti 19. septembril 1947.a. esialgne järeldus, et tegemist on tõenäoliselt uurimislaevaga, mis tegutses lähiraadiuses.
Objektis viibinud nelja olendi surnukehade analüüsi esialgne kokkuvõte pärineb 30. novembrist 1947.a., ja kõlas nõnda: kuigi olendid olid väliselt inimesetaolised, ei sarnanenud nad bioloogiliselt ega evolutsiooniliselt inimestega. Loodi termin "maaväline bioloogiline olend" (extraterrestrial biological entity e. EBE ).
Pärast seda kui oli kindlaks tehtud, et objekt pole mingi maapealse riigi loodud, tehti mitmesuguseid oletusi: kust see võis pärit olla ja kuidas oli ta sinna sattunud? Tema lähtepunktiks võinuks olla planeet Marss, kuigi mõned teadlased eesotsas doktor Menzeliga arvasid, et tõenäoliselt on tegemist hoopis teisest päikesesüsteemist kohalelennanud olenditega. Tükkidelt avastati kirju, mida ei suudetud deshifreerida. Katsed avastada objekti liikumisprintsiip jäid tagajärjetuks. Tiibu, propellereid, reaktiivmootoreid jms. ei olnud, puudusid ka elektrilised ja elektroonilised seadmed.
Üksikasjalisemaid andmeid selle õnnetuse kohta on toodud Ch. Berlitzi ja W.Moore'i raamatus "Roswelli juhtum" ja T.Goodi raamatus "Ülisalajane", samuti S.Friedmani dokumentaalfilmis "UFOd on olemas". Andmed saadi, küsitledes 92 pealtnägijat, kes olid olnud seotud 1947. a. juulis toimunud UFO-katastroofiga. 31 neist, sealhulgas endised luureohvitserid ja salateenistuse töötajad olid seni seda teavet varjanud. Materjalide analüüs võimaldab kujundada juhtunu kohta ligilähedase pildi.
International UFO Museum and Research Center
in Roswell
1947.a 2. juuli õhtul lendas tundmatu helendav kettakujuline objekt suure kiirusega üle Roswelli loode suunas. Linnast 75 miili kaugusel sattus see äikese kätte, sai välgutabamuse, plahvatas ning osa sellest kukkus alla. Keegi rantšoomanik oli äikese ajal kuulnud imelikku plahvatust ning rantšo lähedalt leiti hulk kergeid tükke.
Pärast plahvatust muutis vigastatud objekt nähtavasti suunda ning lendas lääne poole kaldudes veel 150 miili, enne kui kukkus Socorro linnast lääne pool alla. Sealt avastas selle 3. juuli hommikul grupp arheoloogiaüliõpilasi.
Samast leiti ka inimesesarnaste olendite kehad.
Allakukkunud objekt kujutas endast leidjate sõnul ümmarguse kujuga metallist lennuaparaati, mille läbimõõt oli umbes 9 meetrit. Aparaadi üks serv oli tugevasti viga saanud, navigatsiooniseadmed ja liikumapanev mehhanism aga plahvatusest täiesti purustatud. Leitud inimesesarnastel olenditel olid väga suured juusteta pead, suured sügaval asetsevad silmad, suu- nina- ja kõrvaavad ning ebaproportsionaalselt pikad käed ja sõrmed. Nende riided olid hallid ja paistsid olevat ühes tükis. Tõmblukke, rihmu ega nööpe polnud näha. Näis, et kõik nad olid mehed.
Sõjaväelased piirasid paiga sisse ning käskisid kõigil lahkuda ja nähtu salajases hoida.
8. juulil 1947.a. teatas Roswellis baseeruva 509. pommitusrühma informatsiooniohvitser ajakirjanikele, et nad olid saanud enda käsutusse vigastatud "taldriku". See teade avaldati kohe kolmes kohalikus ajalehes. Paraku lõpetati andmete levitamine õige pea ja Albuquerque raadiojaam sai Föderaalselt Juurdlusbüroolt käsu eetris olev saade kohe lõpetada, sest materjal on salastatud. Pressikonverentsil teatas lennuväe esindaja, et tegemist on allakukkunud meteosondi jäänustega.
Paljutähendav on seegi, et Roswelli lennuväebaasi juhtkond varjas rusud leidnud rantshoomanikku nädal aega ajakirjanike eest ja keelas tal nende küsimustele vastata, hiljem aga konfiskeeris ka tema poja kogutud tükkide kollektsiooni.
Roswelli baasi ohvitseridel keelati kategooriliselt sellest juhtumist rääkida ja varsti viidi nad üle teistesse baasidesse. UFO tükid toimetati lennukiga Wright-Pattersoni lennuväebaasi uurimiseks. 509. pommitajate rühma luureohvitser major Jesse A.Marcel, kes oli 1947 .a. nende tükkide kogumisega tegelenud, teatas 1978.a., et plahvatus oli need umbes 3 km2 suurusele territooriumile laiali paisanud.
"Palju tükke oli väga õhukesest ja kergest lehtalumiiniumi meenutavast materjalist, mis ei põlenud ja oli nii vastupidav, et seda ei saanud ei painutada, katki rebida ega lõigata; tükkide mõõtmed ulatusid meetrini, kõige suurem aga oli nelja meetri pikkune. Palju oli ka vastupidavat pruuni pärgamenditaolist materjali."
Veel oli leitu hulgas väikesi ruudukujulise ristlõikega latte, mis olid tehtud läikivast elastsest materjalist ja millel leidus hieroglüüfisarnaseid märke. Leiti ka mingeid näiliselt sünteetilisest materjalist juhtmeid.
Loetelu lõpetasid must mõnetollise ristlõikega metallkarp ja mingi fooliumitaolisest materjalist osa, mis meenutas äärisega torutükikest.
Marcel oli tükid ise kokku kogunud ja väitis, et need ei saa kuidagi olla mingi meteosondi või maapealse tehnilise seadme jäänused. Tükid olid nii suurele territooriumile laiali pillatud, et see eeldas tugevat plahvatust. Marcel arvas, et need võisid olla hoopis mõne teise õhus plahvatanud UFO tükid.
Socorro linnast lääne pool avastatud vigastatud kettakujuline objekt ja tundmatute olendite kehad toimetati saladuskatte all California osariigi Edwardsi lennuväebaasi.
W.Moore oletab, et rantsho piirkonnast leitud rusude lugu fabritseeriti nimme, et juhtida ajakirjanduse tähelepanu Socorro-lähedase objekti ja meeskonnaliikmete kehade leidmiselt kõrvale. Kui see tõepoolest nii on, siis plaan õnnestus.
Grupp Ühendriikide UFOvastaseid eesostsas professor Philip J.Klassiga püüdis tõestada, et dokument, milles kirjeldati seda UFO-katastroofi, on võltsing.
Esiteks polnud dokument trükitud mitte LKA blanketile, vaid tavalistele paberilehtedele;
Teiseks näis ühel "Majestic-12" dokumendil olev lõik, mis puudutas "rahvusliku julgeolekuga seonduvat täiesti salajast informatsiooni", olevat 10 aastat hiljem juurde kirjutatud;
Kolmandaks ei olevat sellele pandud tempel "declassified!", mis salastatuse tühistab, kinnitatud ametiisiku allkirjaga.
Paraku osutusid UFO-vastaste argumendid objektiivsel analüüsimisel paikapidamatuks.
Fakt, et endine LKA direktor admiral Roscoe H.Hillenkoetter läks pärast erruminekut autoriteetse ufoloogilise organisatsiooni NICAP juhatusse, annab kaudselt tunnistust sellest, et nimetatud dokumendi võis koostada just tema. Märkimisväärne on seegi, et T.Goodi raamatule "Ülisalajane", milles mainitud dokument ilmus, on sissejuhatuse kirjutanud Suurbritannia tuntud riigitegelane lord Norton Hill.
Timothy Good
Katseis tõestada, nagu poleks 1947.a. juulis aset leidnud mingit UFOkatastroofi, oli teisigi.
Vene ajakirjandusest vilksatas 1987.a. läbi teade, et 1947.a. 2. juulil olevat Roswelli piirkonnas alla kukkunud Saksa trofeerakett "Vau-2", mille ameeriklased olid New -Mexico osariigi White Sandsi polügoonilt katsetamiseks üles lasknud. Leitud olendid olevat aga olnud reesusahvid, kes olid paigaldatud raketi peaossa ja plahvatuses hukkunud.
Seda versiooni kontrollides selgus järgmist. Üksikasjalikud andmed White Sandsi polügoonilt aastatel 1948-1951 üleslastud rakettide "Vau-2" kohta on esitatud V.Ley raamatus "Raketid ja kosmoselennud" (1961) ning R.Boyle'i raamatus "Atmosfääri ülemiste kihtide rakettuuringud" (1957).
Nende andmete kohaselt ei olnud White Sandsi polügoonil 2. juulil 1947.a. üldse mingeid starte. Ajaliselt lähimad "Vau-2" üleslaskmised olid leidnud aset 15. mail, kui rakett kukkus alla 56 km kaugusel, ja 10. juulil, kui rakett tõusis 16 km kõrgusele ja kukkus alla 2 km kaugusele.
Üldse lasti rakette "Vau-2" üles peaaegu vertikaalselt ning seetõttu ei lennanud nad enne allakukkumist kaugemale kui 70 km. Tundmatu objekti plahvatus- ja allakukkumiskoht olid rakettide stardipaigast rohkem kui 200 km kaugusel.
Rakette "Vau-2" , milles olid ahvid, lasti üles 1948.a. juulist 1949.a. juulini. Tegemist oli reesusmakaakidega, kelle pikkus oli ainult 65 cm, kuna objekti lähedalt leitud tundmatud olendid olid 4 jalga, s.o. 120 cm pikad. Ilmselt ei saanud 2. juulil 1947.a. Socorrost lääne pool allakukkunud objekt olla "Vau-2".
Suutmata ümber lükata operatsiooni "Majestic-12" reaalsust, tegid "paljastajad" veel ühe kohmaka katse tõestada, et 1947.a. juulis ei olnud üldse mingisugust UFO-katastroofi. 1989.a. teatas vene nädalaleht "Poisk", et 1947.a. juhtus avarii "ühe kosmoselaevaga, mille pardal olid ahvid", selle avarii uurimiseks olevatki algatatud projekt "Majestic-12". Paraku ei olnud 1947.a. mingeid kosmoselaevu, ahve lasti aga üles vanades Saksa rakettides.
Kaudseks tõendiks, et 1947.a. juulis leidis tõepoolest aset UFO-katastroof, võib pidada Föderaalse Juurdlusbüroo toonase direktori Edgar J.Hooveri käega kirjutatud resolutsiooni. Lennuväeluure oli palunud, et neile osutataks lendtaldrikute kohta andmete kogumisel abi. Kuupäeva "15. juuli 1947" kandvas resolutsioonis kirjutas Hoover muu hulgas järgmist: "Enne nõustumist peame nõudma vaba juurdepääsu kettale, mille sõjavägi oma valdusesse võttis, ilma et oleks lasknud meil seda isegi pealiskaudselt uurida." Selle dokumendi koopia on koos Hooveri resolutsiooniga Ameerika ajakirjanduses ilmunud.
Ühtlasi tehti kindlaks, et lennuväe materiaal-tehnilise üksuse ülem kindralleitnant Nathan Twining, kes 1947.a. septembris esitas oma kuulsa, UFOde uurimise vajadust propageeriva ettekande, lendas 8. juulil 1947.a. ootamatult kolmeks päevaks New -Mexico osariiki, jättes ära varem planeeritud läänerannikureisi.
Ameerika lennuväe juhtkond annab millegipärast põiklevaid vastuseid, kui kõne alla tulevad admiral Hillenkoetteri dokumendi tõepärasus ja 1947.a hukkunud UFO. Öeldakse üksnes, et kõik selle kohta käivad dokumendid olevat hävitatud - no comments! "
Tsiteeringu lõpp.
Nüüd võib hakata teemat algusest peale üle lugema, siis saate teada ka seda, mis pärastpoole selgunud on.
Ah jaa, link ka, kust saab ka teiste UFO-katastroofide kohta lugeda:
http://www.otsimrat.net/ufolehekulg/katastr.htm
Kopisin juhtumi, sest alalõpmata mõni link hiljem ei avane.
Abi
euroruubel
