Millest kõnelevad tähed ja planeedid.
Taevamüsteeriumi teejuht.
Geoffrey Cornelius
Avebury
Inglismaa
lk 256
http://www.megalithic.co.uk/modules.php?...ll&gid=148
Wilthsires asuv Avebury on maailma kõige haruldasem neoliitikumist (nooremast kiviajast) pärinev paik. Kui vähem tuntud kui Stonehenge, asudes sellest umbes 80 miili (32 km) lõuna pool on Avebury kompleks palju suuremas mastaabis ja üks maailma kõige paremini säilinud neoliitilisi maastikke, selle monumendi loodi õmblusteta sulanduma ümbritse topograafiaga.
Sellest pühast maastikus on kõige paremini tunud Avebury henge , maailma suurim kiviring, mis nüüd hõlmab rohkem kui poole Avebury külas. Henge'i välise mudavalliga kraavi, mis algselt oli 33 jalga (10m) sügav, kuid nüüd ajajooksul täitunud, on aga pragugi põnev vaadata. Kraav piirab rohkem kui 28-aakrise (11,5 ha) maa-ala.
Oma kohale jäänud püstised kivid paiknevad henge kraavi sisemise serva ümber. Selle tohutu ringi sees, mille läbimõõt on 1140 jalga, (347 m) on kahe väiksema ringi jäänused. Lõunapoolsema ringi keskpaika tähistas "obelisk", tohuti kivi , mille kõrgus on 20 jalga (6m) ja ümbermõõt 8 jalga (2,5 meetrit). ümber oli see juba siis kukkunud kui antikvaar William Stuklley selle 1723 aastal skitseeris. See purustati hiljem ja viidi minema. Selle algset asukohta tähistab uus valatud sammas, mis püstitati 1930-ndatel aastatel.
Suure kividest sissepääsutee, "Kenneti avenüü" jäänused juhatavad henge lõunapoolsest sissepääsust ligi miili (1,6 km) jagu lõunasse, kuni tohuti palkehitiseni Kenneti jõe kalda, ja pöörduvat sealt itta, üle Overtoni Hilli pühamusse. Olnud kord nähtavasti palkehitise või tootemsammaste sarnaste rituaalsete sammaste rühm, oi ka Pühamu lõppkokkuvõttes kividest ring: sellest annavad tunnistust leitud inimlud ja jäljed peetud pidustustest. Kui Stukeley nägi, et kiviring on hävitatud , oli ta maruvihane.
Avebury hengei dateetitakse umbes aastasse 2600 eKr ja arvatakse, et ta on miili võtta edelas asuva Silbury Hilli kaasaegne. Silbury Hill on Avebury kompleksi osa, tehislik muldehitus (maund) lameda tipu ja kriidist alusehitisega. 130 jalga (40 m) kõrgusena on see kõige kõrgem eel-ajalooline seda liiki moodustis Euroopas. Väljakaevamised aastal 1969 - 70 näitasid, et see on neoliitikumist pärit ehitis ning ei sisalda matuseid ega kambreid, nagu alguses arvati. Ometigi leidsid arheoloogid selle muldehitise seest peaaegu 5000 aastat säilinud heina - ikka veel roheline ! - ja lendavaid sipelgaid. Kuigi ei suuga keegi täpselt öelda aastat, millal Silburile alus pandi, saame ikkagi määrata, et see oli juuli viimasel või august esimesel nädalal.
Vähem kui veerand miili (400m) Silburyst idapool on looduslik kõrgendik, mida tuntakse Waden Hillina; huvitav on, et see on tegelikult sama kõrge kui Silbury. Silburyst lõunas kulgevad pikki kompleksi vanimad piirjooned West ja East Kenneti pikad kivikalmed. West Kennet on dateeritud umbes 3600 eKr ja see ei ole tavapärane haudehitis. Selle idapoolses osas megaliitfassaad ja maudi sissekäik viib kivist kambrisse. Sissekäigus külgnevates külgkambrites leiti hoolikalt sorteeritud inimluud, vahest tunnistused esivanemate riitusest. Ajal mil silbury ja hange olid kasutusel, oli kivikalme suletud ja sissekäik blokeeritud. Ometigi hõlmab kambrite komlpleks väikese osa kogu muldehitisest, mis on 33 jalga (100 m ) pikk ja keskmiselt 33 jalga (3 m) kõrge. On arvatud, et kunagi oli see lühem. Selle pikendamise põhjused on jäänud saladuseks., kuid vähemalt üks teooria seostab seda muistseta vaatlusjoontega
Üle Avebury piirkonna kõrgub Windmilli hill, looduslik moodustis veidi üle miili hengeist põhjapool. inimesed on seda teadmata eesmärkidel kogunemiskohana kasutanud juba umbes aastate 4000 eKr, ammu enne seda, kui kivid püstitati.
Läbi selle pika maastiku voolab Kenneti jõgi, mis saab alguse silbury poole miili (800 m) kauguselt asuvast allikast. Allikal on arvatavasti alati olnud eriline tähendus, kuna see talve kuivab ja hakkab tõusva päikese suunas taas voolama veebruaris. Arvatakse, et sellel on ravitoime.
Kuni hiljutise ajani pole Aveburyst saadud astronoomiaga seotud leide. West Kenneti pikk kääbas oli orienteeritud võrdpäevsuse aegsele päikesetõusule, kuid see võib olla ka juhus, kuna kääbas on ida-lääne suunaline. Paljud uurijad on püüdnud sells paigas leida teisi võimalikke astronoomilisi seoseid ja 1989 aastal kirjutas uue teooria Geoffrey Cornelius.
Kompleksi keskne koht on Silburi Hill, mitte henge. See oli nagu rattarumm, mida ümbritsesid henge, Pühamu, kaks pika kääbast ja veel üks Beckhamptonis. Silburyt neist erinevatest paikadest vaadeldes või märgata huvitavat kokkulangevust; horisondijoon ristus alati Silbusi Hilli profiiliga selle lameda tipu ja etteulatuva veeru jäänuste vahel., umbes 17 jalga (5 m) allpool mäetippu, ning seda polnud kunagi püütud seletada.
Obeliski juurest vaadatuna on Silury hill nähtav just kauge horisondi ja tagaplaanil olevat Waden Hilli nõlva vahel. See vaatesiht võis olla seotud lõikusajaga, sest kui teravili on Waden Hillil oma kõrguse saavutanud, varjab see näiliselt Silbyt. Teatakse, et neoliitikumi-aegse Avebury vili kasvas kõrgemaks ning lõikusaja kätte jõudes vaateväli olla täielikult varjatud. See võis olla seotud faktiga, et Silbury oli rajatud juuli lõpus, augusti alguses, traditsioonilisel lõikusajal (Kristlikus kalendris Peetruse ahelate päev ehk lõikuspüha 1.august, keldi kalendris lugnasad). Nagu on väitnud Michael Dames võis Silbury olla "lõikusemägi" , mis asus Kenneti allika ligiduses, sümboliseerimaks heldet Maaema.
Horisondi ühtimine tekib Weast Kenneti pikalt kääpalt, kuid ainult selle läänetipust. Arheoloogid kahtlustava, et laienemine juba niigi muistse kääpani leidis aset Silbury ajal ja siis ehitati ka henge. Kas sellepärast seda maundi laiendatagi ?
Niisiis moodustab selle horisondi. mis ristub Silbury profiiliga selles punktis, tegelikult Windmill hilli koguks. Vaatejoon ühendab seetõttu kõik erinevaid perioodid, mis seda kompleksi hõlmavad.
Mis on horisondi sellise kokkulangevuse põhjuseks?
Milline on Silbury eendi tähendus?
Vaadetes Silbury lamedat mäetipult ida poole, terendub laialt esiplaan Waden Hill koos kauge Marlborough Downsi horisondiga, mis on nähtav sellest veidi ülevapool. Silburi on piisavalt kõrge, et eraldada need lähedased ja kauged horisondid ja et Waden Hilli konuurid aimasid tähelepanuväärselt järele seda kaugemat horisonti, väljaarvatud üks sektor, kus horisont veidi langeb. Silbury tipust allpool asuvalt veerult vaadatuna lengeb kauge horisont kokku täpselt Wadeni tipuga, kuid langev sektor alaneb just selle taga. Oli arvestatud, et see sektor moodustaks "akna" Peetruse ahelate /lugnasad'i päeva päikesetõusuks (ja ka 1.mai paiku, keldi kalendri beltine ajal, mil päike samuti tõuseb idahorisondi sellest osast): "kahekordse päikesetõusu" efekt tekkis neil kordadel, kui koit oli nähtav kõigepealt Silbury tipul ja seejärel selle eendilt.
Vaatlused 1 august 1989 näitasid, kui põnev see efekt tegelikult oli. Silbury tipus tõusisu päike üle kauge horisondi. Kui vaatleja liikus kiirsti alla eendi suunas, näis päike ka tõusvat teist korda, paar minutit hiljem, üle Waden Hilli. tseremoniaalne päikesetõus efekt..
Ja siis oli varuks veel üks üllatus. Vaadetes Silbury tipust läände, nägi vaatleja pikka kuldse valguse kiirt, mis kerkis muldehitise varjus, nagu oleks Silbury, maaema sümbol, õnnistanud viljasaaki ja maad. Selline efekt on optiline illusioon, mille põhjustab kiirte murdumine kastes. Kui seisate põllul, selg päikesetõusu poole, võite näha oma pea varju ümber tekkivad hõõgust, mida tuntakse "aupaiste". "Silbury Aupaiste" on selle efekti liialdatud versioon ning see on jälgitav vaid läbi päikesetõusu "akende" Peetruse ahelate päeva /lugnasad'i ja beltine ajal.
Tõendid väidavad, et Silburi sümboliseerib Maaema, kosmoloogiliselt Maa ja taeva ühinemist Avebury pühal maasikul.
Muudetud: 29-3-05 kell 15:37:08 naine
Abi
Pigem siis juba viikingid ehitasid selle Stonehenge? Ja vbl pole teil kunstiajaloo tundi olnud, et mujal Rooma Impeeriumis ja enne seda veel ehitati ka mujal selliseid kujukesi...kes teab mis veel olla võis, ega kõik ei pea tänini säilinud olema ju....
