Armastus

Kusjuures armastuse objekti olemasolu on ka tingimus

(28-12-2010 11:44 )Marina Kirjutas:  Kusjuures armastuse objekti olemasolu on ka tingimus

Sa mõtled väljaspool asuvat objekti? Kui inimene ise on olemas (tema hing), siis kas armastus eksisteerib kohe või alles siis kui on objekt, kellele see üle kanda?

(28-12-2010 12:49 )Preilikass Kirjutas:  

(28-12-2010 11:44 )Marina Kirjutas:  Kusjuures armastuse objekti olemasolu on ka tingimus

Sa mõtled väljaspool asuvat objekti?

Jah, siin mõtlesin välist objekti.

(28-12-2010 12:49 )Preilikass Kirjutas:  Kui inimene ise on olemas (tema hing), siis kas armastus eksisteerib kohe /.../?

Põhimõtteliselt jah, kuid igasugune "saast" hingel, mida nt budistid meeleplekkideks nimetavad, tekitavad selles moonutusi, seisakuid. Ja armastus, sarnaselt valgusele ei saa eksisteerida seisvana (valguseosakesel puudub seisumass). ... Nojah, mingismõttes on seegi tingimus ... Aga kui liigub puhtana ja kirkana inimese keha ja algallika vahel mööda hinge "kanalit", hõlmates (ja tekitades?) samal ajal ka kogu muud maailma, siis ei ole midagi muud vaja (kõige vähem mingit ideaalpartnerit, aga loomulikult ka partneri olemasolu pole takistus).

See kirjeldus ei ole minu väljamõeldis, tsipake on isegi Celticut, tsipake veel siit-sealt, aga see lihtsalt sobib praegusel hetkel minu maailmapilti.

Eks see ole igaühel (ja -ühega) eri värvi.

Ma küll ei oska sõnadega seletada, misasi armastus on... kuid ma olen sügavalt veendunud, et ta päästab maailma.

P.S. Ja kas ongi päris kõike tarvis sõnadega lahti lõhkuda...? Kusagiltmaalt pole ju enam oluline, kuidas just see puu või too mägi tehtud on... nad lihtsalt on.

Jah sul tõesti WW õigus! Armastus on alati olnud müstiline ja las ta ka jääb müstiliseks.
Lisaksin siia ühe enda tehtud luuletuse (loodetavasti ei loeta seda spämmiks)



Miks uskusin Su sõnu
kõik valed olid need
nüüd jäänud aind valu
lahku läksid me teed

Miks uskusin Su sõnu
tõtt nii vähe oli neis
nüüd tunned vaid mõnu
et keen põrguvees

Miks uskusin Su sõnu
vandusid igavest truudust
maha jätsid ootamatult mu
kesk metsikut suudlust..

Minu arust on küll põnev, kuidas üks mägi või puu tehtud on. Teadmine ei muuda asja vähem müstiliseks, minu arust annab see isegi asjale väärtust juurde.
Armastus päästab maailma? Oeh, romantika Aga usume ja loodame

Ja sellega seoses, kaunist ja armastuserikast uut aastat

(31-12-2010 21:45 )Preilikass Kirjutas:  Minu arust on küll põnev, kuidas üks mägi või puu tehtud on. Teadmine ei muuda asja vähem müstiliseks, minu arust annab see isegi asjale väärtust juurde.

Nojah, see eeldab ikka wäga konkreetsest teadmist ja wajadust, mida selle puu wõi tolle mäega teha...
...aga muidu on puud ju etem waadelda puuna ja mäge mäena... mitte aatomite kogumina.
Silm lausa puhkab

Armastus kui haigus
Seda, mis on armastus ja armumine ning mille poolest need erinevad, on raske seletada ning ilmselt peab igaüks seda ise tunda saama. Kuid nii mõnigi teadlane on püüdnud vastata sellele igavesele küsimusele. Vaatame üle 4 huvitavat teooriat, mis püüavad armumise olemust avada.
Armastus kui haigus
Ameerika psühholoog Dorothy Tennow kirjeldas oma raamatus „Armastus ja armumine” kirglikku romantilist armastust kui bioloogilist mehhanismi, mis andis meie eellastele lisaks paljunemissoovile ka vajaduse koos lapsi kasvatada. Tennow ei pea „armunud olemist” tõeliseks armastuseks, vaid pigem haigusseisundiks, millel on järgmised sümptomid.
- Oma armastusele objektile mõtlemine ja temast unistamine, mis ei lase rahulikult töö ja igapäevatoimingutega tegeleda.
- Terav, haiglane vajadus objekti vastastikuste tunnete järele.
- Eufooria vastastikkuse korral.
- Keskendatus oma armastuse objektile paneb inimese ignoreerima oma kohustusi ja probleeme.
- Oma armastuse objekti moonutatud tajumine, mis sarnaneb haiglase sonimisega. Seejuures ülistatakse objekti positiivseid omadusi ning eiratakse negatiivseid.
- Seksuaalne iha objekti vastu.
Tennow rõhutas, et kuigi armumine ja lihtne soov seksida ei ole üks ja sama, ei eksisteeri armumist ilma seksuaalse ihata, kuna viimasel armumine rajanebki.
Armumise vastu on vaid kaks tõhusat ravimit. Üheks neist on objektiga kontakti lõpetamine. Teiseks on suhte alustamine. „Haiglase armumise” eripärasuseks on selle lühiajalisus – see kaob enamasti 1-4 aasta möödudes.
Armastus kui keemia
Väga paljudes uurimustöödes lähenetakse armastusele hoopis füsioloogilisest vaatevinklist – teadlasi huvitab, missugused biokeemilised protsessid aitavad kaasa romantiliste tunnete tekkimisele. Nii selgus, et mõned hormoonid ning ained seostuvad just armumisega.
Fenüületüülamiin – aine, mis toodetakse vähestes kogustes ajus. Toimelt sarnaneb kokaiini või teiste stimuleerivate narkootikumidega. Tekitab erutuse ja seksuaalse iha. Kahjuks on fenüületüülamiini toime lühiajaline ning mõne aja möödudes ei tekita armastatu nägemine enam samasugust „keemilist reaktsiooni”.
Oksütotsiin – hormoon, mis tekitab inimeste vahelist usalduse-, empaatia-, ja armumise tunnet ning mõjutab suguorganeid. Lisaks eeltoodule aitab hormoon võidelda stressi vastu. Tema tase tõuseb, kui me suhtleme lähedaste inimestega. Oksütotsiin aitab armastust säilitada siis, kui fenüületüülamiini mõju on muutunud liiga nõrgaks.

Armastus kui kolmnurk

Zick Rubin on välja pakkunud omapärase lähenemise. Nimelt on armastus omapärane kombinatsioon, mis koosneb kolmest elemendist: kiindumusest, hoolitsusest ja intiimsusest.
Kiindumus on psühholoogi seletuse järgi vajadus hoolitsuse, heakskiidu ja füüsilise kontakti järele. Siia alla kuulub näiteks kallimale oma muredest rääkimise soov.
Hoolitsus on kallima vajaduste ja õnne pärast muretsemine, enda vajaduste ignoreerimine.
Intiimsus tähendab ühiseid mõtteid, tundeid ja soove, mis kahte inimest ühendavad. Mida suurem on intiimsus, seda rohkem teineteist usaldatakse.
Rubin on koostanud nende kolme komponendi alusel erilised skaalad, mis aitavad sõna otseses mõttes armastust „mõõta”.

Armastus kui palett

Psühholoog John Alan Lee ei keskendunud oma raamatus „Armastuse värvid” armastuse olemuse seletamisele, vaid vaatles hoopis armastuse liike, võrreldes armastust värvidega.Värvipalett koosneb kolmest põhivärvist, nii ka armastuses on kolm põhistiili. Nimed on neil ilusad, kreekapärased: Eros, Ludus ja Storge.
Eros – erootiline armastus ideaalse inimese vastu.
Ludus – mänguline armastus.
Storge – sõbralik armastus ilma kireta.
Analoogiliselt paletiga väitis Lee, et põhivärve kombineerides saab lisavärve. Selle tulemusena sai ta 9 armastuse eriliiki. Näiteks segades Erost Ludusega saadakse Mania, maniakaalne armastus, Ludust ja Storget saadakse Pragma, praktiline armastus. Erose ja Storge kombinatsioonist sai Agape ehk altruistlik, ohvrimeelne armastus.

Kahjuks seisneb kõigi nende teooriate sarnasus selles, et reaalses elus on neid peaaegu võimatu kasutada: iga paari armastus on unikaalne. Samas on võimalik luua oma teooria, mis on teie jaoks ideaalne.


Allikas: mees.eu

Armastus on keemia või füüsika? Armastus on psühholoogia? Armastus on vaimne või füüsiline? Ma olen kuulnud, et eestlastel puudub armastuseks tõeline võime, me olevat liiga ülbed ja kitsad. Kui paljud ütlevad oma kaaslasele üldse: Ma armastan sind... Öeldakse ka, et see on ajus toimuv protsess, mis mõne aja pärast hääbub ning jääb harjumus olla teise inimesega koos, sest üksi ei osata enam olla. Ja öelge mulle miks peab olema armastus seotud teadusega? Kõik siin üritavad ( ärge võtke seda üldistusena, võib olla ka erandeid) defineerida armastust, kuid miks te ei võiks öelda, mis see on teie jaoks ning see ongi see õige tähendus.
Mina eelistan olla armastuse koha pealt setode moodi, neil ei olegi sellist asja nagu armastus. Nemad kasutavad sõna hoolimine. Seda räägiti meile Värskas setu talumuuseumis. Selle hoolimisega elasid nad ühe kaaslasega kogu oma elu. Sõna armastus on minu jaoks sõnakõlks. Hoolimine on aga juba see, mis väljendab kõike seda, mida üritatakse armastuse pähe määrida ja teaduse valdkonnas defineerida. Ma võiks lausa terve raamatu armastusest kirjutada

Kallis Iiris!
Armastus ja hoolimine on ikka kaks täiesti erinevat asja.
Vähemalt minu arvates küll.

Armastus on ainus, mis pole illusioon. Ja siin ei mõtle ma armastust kui tunnet, vaid kõike, mis on olemas.. Armastus on tingimusteta, seda võib ka Jumalaks nimetada.
Kurjus on armastuse puudumine südames nagu pimedus on valguse puudumine.

Minuarvates on armastus ainuke hea asi mis inimestel veel alles jäänud, ülejäänud on kõik juba maha tehtud "lastud halvaks minna", kuigi jah armastus toob kaasa väga palju muresid, viha jm halba aga siiski. Armastuse puhul on hea võidab kurja

Armastust, kogevad väga vähesed...
Enamusele meist ainult tundub, et nad armastavad. Ei usu? Vaadake ringi...

Suht tõsi jah, et tõelist armastust on vähe aga siiski kui inimesed on armunud või neil on kedagi keda armastada siis on nad palju vähem vägivaldsemad kui muidu, sest "armastus võtab kogu mõistuse". =)

Armastus mõistust ei võta,... ikka pigem annab!

Nendest kommentaaridest loen küll välja väga hästi jällegi, et paljudel pole ilmselt õrna aimugi mis see armastus endast kujutab.

Piziinglito! Ma ei usu ühtegi su sõna.
Aga siiski... - proovi. Parandad end minu silmis. Mida armastus endast kujutab?

Ei usu, et paljudel pole aimugi? Mul ei ole vajadust end kellegi silmis parandada (sellega ennast kellegi pjedestaalil tõsta v langetada), aga kahju hakkab lihtsalt kui inimesed ei mõista! No vaata, üks räägib et armastus on hoolimine, teine kleebib sellele iha külge, kolmas arvab, et armastus ongi armumine ja ajukeemia muutused. Ott on minu arust õigel teel Ma ei saa aru isegi sellest, miks on vaja armastusele läheneda ainult kahe inimese vahelise sümpaatia seoses. Armastus eksisteerib ju kõiges.

PiziIngliito kas sa ei arva, et igal ühel võib meil olla eri arvamus armastusest ja, et meil kõigil on õigus? Sest mitte keegi ei ela meist ühesugust elu, me kõik oleme erinevad ning ka sellest järeldus, et tunded on kõigil erinevad aga see ei tee neid veel mingiteks valedeks tunneteks
See, et sa Ott-iga oled nõus tähendab, et te näete mingeid asju sama moodi, mitte et kõik ülejäänud arvavad valesti.

Saan aru mida silmas pead, et kõik ei tunne identselt, aga on ka natuke veider sellised asjad ühte patta panna, sest näiteks, kuigi ploom ja kirss kasvavad sarnaselt, siis ometi ei ole nad ju üks ja sama.

Just täpselt, vahet pole kui sarnased kaks objekti omavahel on, ei ole need kunagi täpselt samasugused. Nii on iga objekti, inimese, tunde või läbielatud kogemuse suhtes.

Armastusel on vägagi otsene seos biokeemiaga.

On tehtud uuringuid inimeste feromoonide sobivuse kohta. Näiteks lasti inimestel tunda võõraste vastassoost isikute lõhna (ilma deodorandita) ja valida endale meeldivaim. Hiljem võrreldi neid andmeid nende inimeste geneetiliste iseärasustega, mis määravad järglaste tugevaid omadusi. Leiti, et kõige meeldivamad olid selliste inimeste lõhnad, kellega on võimalus saada geneetiliselt kõige tugevamaid järglasi.
Ajus on neli peamist ainesüsteemi/-ringi, mis määravad inimese iseloomu/temperamendi - dopamiin/norepinefriin, testosteroon, serotoniin, östrogeen/oksitosiin.
Kõrge dopamiini/norepinefriini tasemega inimesed on "seiklejad". Nemad otsivad omasuguseid, kes on sama uudistavad ja energilised.
Kõrge serotoniini tasemega inimesed on "ehitajad". Nemad otsivad omasuguseid, kes samuti toetavad tavasid, traditsioone, austavad võime ja tahavad ise olla austatud.
Kõrge testosterooni tasemega inimesed on "juhatajad". Nad on analüütilised, loogilised, otsustavad, kindlameelsed, nad on valmis kellegi tundeid haavama, et asjad saaksid õigesti tehtud. Nemad otsivad enda vastandeid ehk "läbirääkijaid".
Kõrge östrogeeni/oksitosiini tasemega inimesed on "läbirääkijad". Nad on väga sõnalised, head suhtlejad ja inimesetundjad, suudavad näha suurt pilti, nad on hea kujutlusvõimega ja tundepõhised. Nemad otsivad enda vastaseid ehk "juhatajaid".
Chemistry.com kogutud andmed näitavad, et kõige rohkem esinevad kahe "seikleja", kahe "ehitaja" või mehest "juhataja" ja naisest "läbirääkija" paarid.

Armunud inimeste aju magnetresonantstomograafilisel skänneerimisel on leitud, et armunutel on eriti aktiivsed ventraalne tegmentaalne ala (VTA) ja kaudaat tuum (caudate), kus asuvad A10 rakud, millel on eriti kõrge dopamiini kontsentratsioon. Dopamiin on kemikaal, mis on seotud motivatsiooni, iha, otsimise, tahtmise ja preemiatundega. Dopamiiniringi kiirendavad ka eufooriat tekitavad narkootikumid nagu kokaiin. Seetõttu on armumine võrreldav narkosõltuvusega.
Selle Õige nägemisel on näha muutusi aju kaheteistkümnel erineval alal. Nende alade aktiivsusmustritele ja psüühilistele ilmingutele vastavalt on armastus jaotatud kolmeks:
1. Iha (sugutung). Erutunud olekus vallandub iga erogeense koha puudutamisel ajus dopamiini. Orgasmi ajal vallandub suur kogus dopamiini (nauding) ja serotoniini (rahulolu). Kui dopamiini lävi piisavalt ületatakse, võib see viia romantilise armastuse staadiumi.
2. Romantiline armastus (peamine mõjur dopamiin) - kui ei suuda olla Talle mõtlemata ja nn "roosad prillid".
3. Kiindumus (peamine kemikaal oksitosiin). Siia alla kuulub ka ema-armastus, kuid muul juhul on tavaliselt tegemist pikaajalisema sõbrasuhtega. Situatsioonides, kus koosviibimine muutub väga nauditavaks, võib aktiveeruda romantilise armastuse ring.
Kusjuures nende kolme tunde objekt ei pruugi olla sama. Näiteks on võimalik, et sa oled kiindunud oma pikaajalisse partnerisse, samal ajal on sul romantiline armastus kellegi teise suhtes ja kuskil peol tekib sugutung kellegi kolmanda poole.
Nende kolme komponendi koosmõju on pikaajalise suhte aluseks. Ühes katses oli pikaajalises püsisuhtes olev paar nõus laskma oma tundeid magnetresonantstomograafia abil uurida ning sellise meelekindluse põhjused olid ka ajupildis näha - armastuse kõigile kolmele komponendile vastavad aju piirkonnad olid tugevalt aktiivsed.

Räägitud on antidepressantide pikaajalise kasutamise halbadest mõjudest. Nimelt kui selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (takistajate) lühiajaline tarbimine on väga soovitatav tugeva depressiooni ja raskete enesetapumõtete korral, siis viimasel ajal maailmas levinud pikaajaline kasutamine (tihti üsna noorte seas) supresseerib dopamiini ringet, mis tapab ajapikku suguhimu ja sellega koos ka orgasmi, samamoodi kaob pikaajalise kiindumuse tundmise võime.

Ah, ma just mõtlesin, et sa, PiziInglito, seda Oti postitusest järeldasid. Ma varasemaid ei lugenud.
Justnimelt kõik on armastus.

(14-02-2011 14:56 )päikeseinsener Kirjutas:  Kallis Iiris!
Armastus ja hoolimine on ikka kaks täiesti erinevat asja.
Vähemalt minu arvates küll.

Ma vaidlen vastu. Need ei ole alati erinevad asjad. Armastus eksisteerib kõiges ja iga ühel on selleks erinev tundmus, seletus. Vähemalt seda mõtlesin oma jutuga ka...