Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mis teeb inimesest inimese?
#26
täna trennis tuli jutux ja treener arvas et inimesest teeb inimese see et inimene suudab arvestada teistega
sest loomad seda ju ei tee vt ntx lõvi kes kohe kargab toidu kallale ja jätab teistele ainult jäänused
Vasta
#27
sa tõid näiteks lõvi aga mõtle näiteks kuidas linnud oma poegi toidavad.. emalõvid ju ka hoolivad oma järglastest ja hoolitsevad et nad oleksid ohutus kohas ja söönud.. isalõvid on ainult ülbed Bleh
Vasta
#28
mida tähendab inimeseks olemine?-> http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/art...id=8954348
Vasta
#29
Inimesest inimese teeb tema ego...
Vasta
#30
eeiLaugh
mul on kodus kaks koera, ja ma võin vabalt öelda, et loomadel on see egomaania palju hullemLaugh
inimene on üshikondlik loom. seda ütles aristoteles, ja ma arvan, et midagi õigemat ei saagi öelda.
kui aus olla, siis mõndadel loomadel eksisteerib ka ühiskond oma moodi. võtke näiteks hundid. nad elavad karjas, neil on yks juht(mis näitab ka, et neil esineb ego) ning nad ründavad ainult karjaga. see näitab, et yksikuna pole nad midagi väärt. tegelikult peaksid olema ka ühiskondlikud loomad ka mesilased, herilased ja ka sipelgad, kellele on isegi kultuursus sisse kasvanud(sipelgapesad). see, et me suudame luua midagi, see ei tee meist inimesi. ma pakun, et aristotele lauset võiks muuta niipalju, et inimesed on ühiskondlikud loomad säilitades oma isiksuse ja jäädes ikkagi piisavalt erinevateks oma nõuete ja vajadustega. me astume yksteisele vastu väidetega, et me teeme kõik paremaks ja tapame üksteist kas lõbu pärast, ühsikonna pärast või siis sellepärast et meil kästakse seda teha.

proovige mõnel päeval mõelda, mida kõike te teete ühiskonna hüvanguks, ja siis kirjutage siiaSmile

me oleme inimesed, sest me oleme ühiskondlikud loomad aheldades endid sellesse maailma, kus me üldse ei taha olla ja üritame igapäev teisi sellesse rohkem sisse tõmmata soovides ise välja pääseda. see ongi vastus.
Vasta
#31
Kui siin inimlikkusest rääkida, siis mis on inimlikkus? Tihti mõistetakse seda heaga, selline arusaam pärineb kuskilt keskajast vms, nagu loomad oleks halvad. Tegelikult selle lausega ma juba ütlesin mis teeb inimesest inimese, ehk missugune ta on, kõige parem on, vot mis.
Vasta
#32
ja jah inimesed on nii arenenud ja teevad "õigeid" otsuseid ning oskavad vahet teha heal ja halval. Ja loomad on halvad sest nad tapavad enesekaitseks ja söögi pärast. Mille pärast inimesed tapavad?

Inimesest inimese teeb tema lollius ja võimetus areneda (kuid on ka erandeid)
Vasta
#33
Hmm, inimene areneb, vägagi areneb, kuid ta ei mõista, et vahel ei ole vaja areneda. Ka mitte-arenemine võib olla arenemine. Loomad sellessuhtes ei arene, ehk siis arenevad positiivsuse suunas.
Kui vaadata praegusi süsteeme ja värke, kõigele on loodud omad reeglid, kõike lahterdatakse, et elu lihtsamaks teha, ent liigne reeglistamine viib reeglid vastuollu ja lahtrid põimuvad omavahel, tulemuseks on paradoks millele otsest lahendit ei saa olla. Ehk siis nagu üks foorumikasutaja kuskil foorumis ütles (ei mäleta kes ja kus), liigne teadus ja areng viib taandarenguni, mis on just praegu toimumas.
Vasta
#34
nature.com tahab väita, et üks inimese iseärasusi on jooksmine.
nimelt on inimene hea just pikamaa jooksmises.
meie esivanemad veetsid arvatavasti aega d¹unglites hüäänide eest joostes
artikkel siin:
http://www.nature.com/news/2004/041115/f...5-9.html:P
Vasta
#35
Lugesin just hiljuti üht suhteliselt igavat Sci-Fi raamatut. "Libahundi printsiip" ~ Clifford D. Simak
Raamat raamatuks, kuid seal püsitati üks hästi hea küsimus.
Peaosaline raamatus on üks tehislikult loodud android. Täiesti 100% bioloogiline "arvuti". Seal ei suutnud inimesed luua tehisliku ja täiusliku mõistust, selle asemel lindistati selle androidi ajju teise inimese mõistus.
200 aastat hiljem leitakse see android avakosmosest, keegi ei tea kes ta on, tal endal on samuti täielik mälukaotus. Igasugused arstide uuringud ja kõik muu ei näita mitte midagi eriskummalist. Kui välja arvata see, et mees ei vanane mitte tilkagi. Seda siis füüsiliste näitajate kaudu.
Ta funktsioneerib ühiskonnas nagu iga teine inimene, mõtleb nagu iga teine, käitub nagu iga teine, emotsioonid nagu igal teisel. Täielikult perfektne inimene.
Hiljem, kui ta teada saab, et ta on 200 aastat tagasi loodud android kellel on hoopis kellegi teise mõistus. Siis hakkab ta mõtlema... Kas ta ikka on inimene? Tal on normaalse inimese mõistus, mitte midagi tehislikult programeeritut. Tal on täiesti funktsioneeriv keha ja täpselt samasugune nagu igal teisel, kuid tehislikult ehitatud.
Kas mehaaniliselt ehitatud bioloogiline robot inimese mõistusega on sama mis tavalisel viisil sündinud inimene kellel on tema enda mõistus?

[Muudetud: 5-4-2010 Nazz]
Vasta
#36
Kas sa seda filmi oled nàinud ?
http://www.imdb.com/title/tt0182789/
Vasta
#37
Olen näinud. Samuti on paljudes filmides sellist asja arutletud. Samuti ka raamatutes. Kõige elementaarsem näide on "Pinocchio". Neid on palju palju palju...
Suured filosoofia hiiglased on sellel teemal mõtisklend... Paljude nende mõtetega olen tuttav... (Filosoofia on üks pisikesi hobisi mul)

[Muudetud: 5-4-2010 Nazz]
Vasta
#38
Olen siin mõninagid teooriaid lugenud mis väidavad, et sügavalt sisemuselt on ka inimene biooniline
robot. Ta vastab kindlatele ärritustele vastavate reaktsioonidega, sisuliselt kulub ekspluatatsiooni
käigus ja midagi oli seal veel kuni selleni välja, et meie rakud olla "liiga hästi organiseeritud", et olla
looduse juhusliku vingerpussi tulemus. Aga see selleks.

Teisest küljest jälle - MIKS peaks selline organism olema seotud kohe inimesega? See, et tal on teatud
sarnasused inimesega ei tee teda veel inimeseks. See oleks sama mis näiteks looduslikus kolmnurgas
inimene-siga-ahv. Meil on suur hulk (kuni 97% vist lausa) sarnasusi geneetilisel tasandil, kuid olemuselt
oleme erinevad liigid. Sama kehtiks ka sellise organismi kohta - vaatamata teatud ühistele joontele
oleks selline isik siiski erinev liik - või vähemalt alaliik.

Siis jääb see nn intelligentsus ehk mõistus. Kuna meil "ametlikult" ei ole muid võrdlus objekti siis kohe
samastame mõistuse inimesega. Kui aga vaadata seda näiteks Eridani tähesüsteemi viienda planeedi
elaniku Mollusk Pehmekeha vaatenurgast siis tema jaoks ei ole olemas "inimlikku mõistust" on vaid
tema liigi - Pehmekehakeste mõistus. Sama kehtiks ka sellise olendi suhtes. Omamata mälu ja sellele
toetuvat pidepunkti ning eeldades, et tal on meie mõistusega sarnane mudel (mis siis kopeeritud ühelt
surnud inimeselt) siis mingil hetkel hakkavad ka teda vaevama eksistentsiaalsed küsimused ning mingil
hetkel jõuab ehk ka tema selleni, et määrab endale nime nii isikuna kui liigina.

Ehk siis otse vastus küsimusele - ta on sama ja ei ole ka - usun, et seletuse üritasin anda eespool.
Vasta
#39
Samad mõtted on ka minul.
Meie füüsiline välimus ei tee meist veel inimest.
Iseseisev mõistus/enese olemasolust teadmine ei tee samuti meist veel inimest.

Järele on jäänud vaid hing. Seda oletades, et see eksisteerib ja see teeb inimesest inimese.
Seega, kui me tahaks luua inimest (seda kas kloonida või mis muul tehislikul katseklaasi viisil), siis peaksime looma hinge. Kuid kuidas sa lood midagi mida sa ei tea, et see üldse eksisteerib?
Kui lood tehisliku asja mis näeb välja, mõtleb, käitub nagu meie, kas tal on hing?

Praegult me vähemalt saame arutleda tehisliku loomingu üle millest polnud iidsetel aegadel isegi unistatud. Smile

[Muudetud: 5-4-2010 Nazz]
Vasta
#40
Küsimus on ka selles MIS ASI on üldse hing? Tean, et selle üle on vaieldud palju ja ka selle foorumi
lehtedel, kuid ikkagi - minu meelest puudub siiani REAALNE ja lõplik vastus nii sellele kas hing üldse
on olemas ja siit siis kui on MIS ta on. Ja kui ta on olemas siis KUIDAS teeb see hing mõistusega
ehk piisava info hulgaga olendist selle "EHTSA" - hingega olendi. Millal saabub hetk kui saame teada vastuse?
Vasta
#41
Miski ei tee, ta on juba inimolend. Tema tegevusi erinevatest lähtepunktist vaadates saab anda hinnanguid. Millised lähtepunkte inimene omab, söltub tema olemusest, tuumast. Näha on endas olevate, teadvustatud teadmiste ehk möistmisest tulenevalt. Möistus, kui nii öelda, on organ ehk aju. Mötlemine on protsess, toimib programmide järgi. Mehaaniliselt bio- vöi mingit robotit tehes kasutame komponente, millised ei ole tehtud mehhaaniliselt, kuna meie aeg/ruum ei ole loodud mehhaaniliselt ehk tehislikut. Mehhaaniline/tehislikuks nimetatu on meil viie meelega tajutav/kirjeldatav reaalsus. Tehismöistust on, kasutades mötlemist, vabalt vöimalik ehitada, compuutrid, mötlemist ei. Mötlemine on taju komponenet, seda pole inimolenditel endil vöimalik ehitada. Lihtsustatud näide oma mötte selgitamiseks. Vanaraua, üksköik mis varustatusega ladu kasutades, ei saa lennuk ennast ise kokku ehitada. Inimesele on tehtud möistus mötlemise ja süda tunnete ruumiks, taju ehk olemuse asukohaks tuum.
Vasta
#42
Hing on füüsiliselt elusal olendil. Hing on seisund. Seisund moodustub/koosneb kahest poolustena vastassuundades asuvatest tunnetuslikust. Üks on hirm, teine ekstaas, alati kummastki osadus, teadvustub mälust.
Vasta
#43
Tsitaat:Algselt postitas Jako
Inimesest teeb inimese see, et ta sureb.
Koer sureb ka... Järelikult koer on inimene.
Puu sureb ka... Järelikult on puu inimene.
Vasta
#44
Sellepärast tekibki küsimus, et mis siis teeb inimesest inimese?
Kas meie sündimise viis määrab meie liigi? Nagu sündides Eestis oled automaatselt Eesti kodanik? Sündides inimesest teeb meid inimese liigi kodaniku?

Kuidas siis suremine määrab inimeseks olemise?
Mis on surm?
Millegi absoluutne funktsioneerimise lõppemine? See teeks arvutist sureliku asja.

[Muudetud: 5-4-2010 Nazz]
Vasta
#45
Pakuks, et inimesest teeb inimese fantaasia - ettekujutLusvõime.

[Muudetud: 5-4-2010 Mugen]

[Muudetud: 5-4-2010 Mugen]
Vasta
#46
Ka minu arvates on inimeseks olemise põhialuseks hing.

Kui üritada inimeseks olemist lahata ainult tavateadusest lähtuvalt, siis on inimene lihtsalt kindla ülesehitusega rakkude kogum. Seepärast on kõik tema mõtted/tegevused seotud keemiliste protsessidega ajus ja kehas.

Kui palju inimesest võib tehislike kehaosade ja organitega asendada, ilma et inimese muutuks millekski muuks, on juba puhtalt kokkuleppe küsimus. Puhtteadusliku arutelu alusel on algselt püstitatud küsimusele vastus jah, mehaaniliselt ehitatud bioloogiline robot inimese mõistusega on täpselt sama mis tavalisel viisil sündinud inimene kellel on tema enda mõistus.

Kuid mina küll ei suuda sellise vastusega leppida, kuna see põhimõtteliselt väidab, et inimene ongi robot ja mitte midagi enamat.
Vasta
#47
Valed eeldused annavad valed järeldused.
Inimesest inimese teeb see kari kuhu ta kuulub, see õpetab talle selgeks inimeseks ehk karjaliikmeks olemise seadused, tõestuseks võiks olla hundikarjadesse sattunud lapsed, neist ei saa enam inimesi, nad on välja õppinud hundikarja reeglite järgi elama.
Inimlikud olemese kihid inimeses on punane, oranž, kollane ja roheline kiht, sinine pole enam sooline kiht ja sealt ülespoole indiigosinine on saatuse raamatukogu.
Neli kihti on pidevas sündide ringluses ja alluvad hõimuseadustele, nende kasutada on kogu see teadmine, mis karjadel ajaloo jooksul korjatud maises elus hakkamasaamiseks, tervis, paljunemine, toit. Ülemised kihid on omaette ja parasiit kes meile mõistuse annab on see kes läbi meie kehade üksteisega suhtleb, rääkides minuga räägite sisuliselt mind juhtiva levadosega, kuna seda teevad kõik inimesed siis elamegi veidras maailmas kus nukumeistrid lõbustavad end oma toiduga mängides.
Mis on siis inimlik.
Vasta
#48
Kõik kipuvad organiseeritud endi elusolendite mõtlemises ära unustama toitumise, oma füüsilise mina kokkupanekuks vajaliku energia, tehnilised vahendid ja kust see kõik võetakse.
Kui inimest ei vajataks kui vahelüli energiaringkäigus oleks mitteorgaanilised ammu juba robotmaailma inimeste asemele ehitanud aga täna oleme isepaljunev ja alati kättesaadav energiaallikas parasiitidele.
Tehisasjad võivad olla ääretult võimekad kui neid juhib seesama juhe kuklas, sest kõik sõltub ju juhtme võimekusest.
Erinevad juhtmed on loonud erinevaid mänguasju oma eluskarjades mida meie nimetame usunditeks ja loomingut tsivilisatsiooniks. Huvitav millist rahulolu juhe tunneb kui liigutab bioroboteid ennast kummardama.
Muide see raeliitide maailm oma tehiskehades säilitatavate maa suurkujude paradiisiga on täitsa huvitav, aga kes juhib neid kehasid või on sinna istutatud ennast pidevalt kordav tsükkel ilma arenguta mõistus, milleks.


[Muudetud: 5-4-2010 VironShaman]
Vasta
#49
Inemõne om see, kes mõtleb surmale!
Vasta
#50
Mis teeb inimesest inimese?...
Võibolla näiteks huvi küsida sellist küsimust, et "Mis teeb inimesest inimese".
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Inimese välimus. Andres K 115 55,520 22-05-2023, 10:15
Viimane postitus: xcad
  Inimese maailmatunnetus Vogon 23 7,288 28-01-2020, 19:45
Viimane postitus: sissy_
  DNA on midagi enamat kui lihtsalt lineaarne kood, mis juhib Ceasar 53 24,827 25-11-2019, 05:12
Viimane postitus: Tyto Alba
  Mis on elu mõte? ayyu 140 55,829 26-06-2019, 10:19
Viimane postitus: Lokster
  Mis on õnn? hulkuv hing 47 9,304 28-04-2019, 17:34
Viimane postitus: Naut
  Oled see, mis muusikat kuulad Ancestries 94 32,437 15-11-2018, 04:06
Viimane postitus: hulkuv hing
  Inimese teine aju VironShaman 7 2,935 07-06-2018, 19:04
Viimane postitus: Müstik
  Inimese nime mõju kati013 72 37,504 02-03-2018, 22:32
Viimane postitus: Mannu
  Mis on sensitiivsus? tulekera 17 10,642 22-09-2015, 17:59
Viimane postitus: Müstik
  Mis värvi on see kuulsust kogunud kleit levis 14 8,935 17-05-2015, 14:40
Viimane postitus: levis

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat