DMT ja inimene

Soma mõistatus
Üsna tagasihoidlikul suurendamisel selgub, et tungaltera viljakehad on tegelikult tillukeste purpurpunaste seente kobarad.
Teine palju suurem seeneliik, Amanita muscaria ehk punane kärbseseen, on mükoloog R. Gordon Wassoni ning indoloogide Stella Kamrischi ja Wendy 0'Flaherty järgi kõige tõenäolisemalt mõistatusliku soma lähteallikas.
Seda kuulsat teadvust teisendavat preparaati mainitakse Vana-India pühakirjades vedades.
Neljast vedast vanim, „Rigveda", pärineb nüüdishinduismi algusest, usutavasti ajast 3000 aastat või veelgi kauem tagasi. See kirjeldab somat kui jumalat, kui taime ning sellest taimest ekstraheeritud või pressitud jooki.
Vedades on kuni miljon sõna, millest kümned tuhanded on pühendatud somale, kuid meil tarvitseb ainult tsiteerida mõnda rida, et edastada selle joogi hallutsinogeensed omadused ja eksimatult šamanistlikud alatoonid.

Nagu tuulehoovused on see jook minu üles tõstnud. Ega ma ometi ole somat joonud?

Üks minu tiib on taevas, teine lohiseb järel. Ega ma ometi ole somat joonud?

Ma olen suur, tohutu suur! Lendan pilvedesse. Ega ma ometi ole soma't joonud?

Maa nabas [peitub soma], see on ühtaegu taeva tähtsaim tugi.

Põleva [soma] sõel on levinud taeva kojas. Selle jahmatav võrk on kandunud kaugele...'''
Oleme joonud soma't, oleme saanud surematuteks, oleme jõudnud valgusse, oleme leidnud jumalad.

Ajaloolise perioodi alguseks olid hindud algse soma-taime identiteedi ammu unustanud. Probleem köitis kõigepealt lääne teadlaste tähelepanu 1784. aastal, kui seda mainiti „Bhavadgita" tõlke allmärkuses. Isegi praegu vaieldakse selle üle elavalt. Kõige veenvamaks on osutunud Wassoni tõendid, mis seostavad soma hallutsinogeense kärbseseenega. Lühidalt:
o Vedades kirjeldatud soma-taime puhul ei mainita lehti, juuri ega oksi; sellega sobib kõige paremini seen.
o Vedad mainivad somat sageli kui aja ekpad (sõna-sõnalt, „mitte-sündinu, ühejalgne"). See viitab mõjukalt seenele, „mis võrsub mõistatuslikult ja seemneteta, olles seega „mittesündinu". Samamoodi võib antropomorfselt võttes selle vart pidada „üheks jalaks"."
o Soma värvuse kohta öeldakse „Rigvedas" mõnikord hari, mis tähendab helepunaseid kuni kollakaspruune toone. Värske punane kärbseseen on helepunane, kuivanud seened on kollakas-pruunid.

Tõenäoliselt säilitati neid seeni kuivatatult (seejuures toimuvad neis teatud keemilised reaktsioonid, mis muudavad toime tugevamaks; vajaduse korral immutatakse neid enne pressimist vee, piima või vedela võiga, nagu soma-rituaalis kirjeldatakse.
o Seda sõna kasutatakse „Rigvedas" sageli, kirjeldustest selgub, et somal on „hulk tähendusi, kaasa arvatud rõõm, joobumus ja mõtteilmutus. Samuti viitab see jumalate ja esivanemate taevalikule õndsusele ning selles kontekstis on soma kõige sobivam tõlkevaste „õnnejoovastus" või „vaimustus".
Paljud muud tsiteeritud tõendid on liiga detailsed, et neid siinkohal korrata. Ent sellegipoolest esitame katkendi „Rigvedast" (IX:74), mis näib sisaldavat piisavalt üksikasju, et tõestada Wassoni teesi: soma on Amanita muscaria. See lõik kõlab nõnda.
Soma, eluga küllastunud tormipilv, on vedel selitatud või, piim. Rännutee naba, surematu ürgollus, see ärkas ellu kaugel eemal. Ettekirjutatud jumalateenistuskorra kohaselt tegutsevad, sügavalt andekad austavad igati somat. Puhetunud mehed eritavad voolavat somat

Vedades kirjeldatud preestrid, kelle tursunud põiest eritub „voolavat somat, viitavad kindlalt Amanita muscaria'\e, sest punane kärbseseen on ainus psühhoaktiivne organism, mille toime pärast inimese seedesüsteemi filtri läbimist säilib või koguni tugevneb. Seetõttu satub soma tõepoolest uriini.
Wasson on hallutsinogeense toimega seeni ulatuslikult uurides viibinud maailma paljudes paikades, enne Indiast huvitumist pikka aega ka Siberi samaanide hulgas, mistõttu ta teab väga hästi, et need, kes Siberis...
... joovad hallutsinogeense toimega seene mahla, säilitavad uriini, mida selle joovastava, algsest võib-olla veelgi mõjukama toime tõttu rüüpavad teised, sest on põhjust arvata, et seene iiveldust tekitanud teatud koostisosad kurnatakse inimorganismi läbimise ajal välja. Räägitakse, et uriini olevat võimalik ikka ja jälle juua, kuni see on läbinud viie inimese keha, alles siis kaotab see oma toime."
Edasi osutab Wasson „Rigveda" teistele lõikudele, kus jumal Indra joob soma\, „eritab seda päev päeva järel", ning müütilised hobusekujulised Rudrad urineerivad samamoodi somat. Kõik see jätab väga naljaka mulje, kui me pole valmis tunnistama, et see iidne hallutsinogeenide kultus, kus kasutatakse samaanidele hästi tuntud punase kärbseseene nägemuslikku sädet, millest sündisid ka vedad, kujunes juba kauges esiajaloos. Minu arvates järeldab Wasson laitmatu loogikaga:
Kui juua teed, kohvi, piima või õlut, siis hiljem ei väljutata kehast mitte teed, kohvi, piima või õlut, vaid uriini. Miks peaks Indra eritama somat, miks peaksid ka Rudrad arvatavasti seda tegema? Kuidas said veda preestrid teada, et soma-uriin on samuti soma, kui nad polnud seda joonud?