Golodomor. Demograafia. Vene messiaanlus.

(19-07-2020 21:27 )I'll be back Kirjutas:  Ilukirjandust ajalooks pidada on ju puhas jamps.

Tuletaks meelde, et temaatika tiirleb siiski Venemaa religioosse messianismi ümber. Ja "Punane Krahv" on suutnud oma suurepärases teoses selle mahlakalt ja üliandekalt lahti kirjutada.
On see ju venelaste/Venemaa identiteedi üheks tähtsaks siduvaks komponendiks ...

Otse loomulikult on Peeter Esimene ilukirjandus, kus aset leidnud ajalooliste sündmuste taustal toimetavad ja askeldavad fiktiivsed tegelased läbisegi reaalselt eksisteerinud persoonidega...

Aleksei Tolstoi - mitmekordne Stalini preemia laureaat, oma ajastu superstaar, Stalini lemmik ja nõukogude kirjanduselu üks juhtfiguure...

Aleksei Tolstoi oli juba 1930. aastatel Teaduste Akadeemia liige, kel oli juurdepääs (salastatud)arhiividele, salakantse­lei dokumentidele ja Peeter I sõjapäevikutele...
Niiet kohvipaksu pealt asju ikka kokku ei luuletatud.

Ivan Bunin, Nobeli kirjandusauhinna esimene venelasest laureaat, on Tolstoi kohta märkinud, et tõbras aga andekas kirjanik...

Et siis milliste ajalooliste sündmuste/taustsüsteemi kirjeldamisega on Aleksei Tolstoi oma Peeter Esimeses puusse pannud?

---

(19-07-2020 21:54 )äikesepoiss Kirjutas:  

(19-07-2020 20:37 )cambodia Kirjutas:  Kui Venemaa ajalugu huvitab, siis suurepärase ülevaate idanaabri hingest, mõttemustritest ja arusaamadest annab Aleksei Tolstoi "Peeter Esimene".

NSVL-i ajal alanud suurvene pettus toetus ainult just Tolstoi raamatuile. Mingi asjapulk vene kirjandusest kord lausa kurtis et meil ei ole tegelikult mitte mingit ettekujutus tegelikkusest, kõik kirjanikud toetuvad Tolstoile.

Huvitav, huvitav milisest NSVL-i ajal alanud suurvene pettusest täpsemalt juttu on, pidades silmas, et temaatika tiirleb Venemaa ajaloolise ja religioosse messianismi ümber?
Sa ise loomulikult toda raamatut lugenud ju ei ole?

Õigupoolest oli Vene impeeriumiks kasvanud Moskva suurvürstiriigi laienemine alanud kohe pärast mongoli impeeriumi taandumist 14. sajandi teisel poolel ja 15. sajandi algul. Mongoli impeerium, mis oma tipphetkel oli ajaloo suurim riik, mängis algul Moskva ja hiljem kogu Venemaa autoritaarse võimumudeli kujunemisel ning ekspansioonipoliitika tähtsustamisel kahtlemata suurt rolli.
Pole üleliigne lisada, et tsaar Boriss Godunov põlvnes ise Kuldhordi järeltulijatest: ta oli 14. sajandi keskpaigast Moskva vürstide teenistuses olnud tatari khaani Tšeti lapselapselapselapselaps.
Tähtsusetu pole seegi, et juba alates 1325. aastast oli Moskva veneõigeusu keskus.
1462. aastal oli Moskva suurvürstiriik kaks korda väiksem kui tänapäeva Eesti . Just siis tuli võimule kahekümne kahe aastane Ivan III , kes järgmise neljakümne kolme aasta jooksul pani aluse sajandeid kestma jäänud ekspansioonile. Teda on muide kutsutud ka „Vene alade kogujaks”, sest üksnes tema võimu ajal laienes Moskva suurvürstkond kolm korda.
Nii on 1940. aastal toimunud Eesti okupeerimine ja annekteerimine suuresti sarnane Ivan III vallutustega, mis jätavad Lenini ja Stalini vaid usinate õpipoiste rolli. Sovetistamine polnud midagi muud kui impeeriumi keskvõimu tahte pealesurumine.
Rohkem kui nelisada aastat enne enamlaste riiki kasutasid Moskva vürstid võimu kindlustamiseks vallutatud aladel ja seal elavate inimeste meelsuse muutmiseks küüditamist, tapmist ja ülesostmist.
Aastail 1514–1521 kirjutas Pihkva Jelizari kloostri erakmunk Filofei (Philotheus) suurvürst Vassili III -le saadetud läkitustes esimest korda üheks mõtteliseks tervikuks Kolmanda Rooma idee.
Filofei ja tema kaasaegsete tekstid panid aluse messianistlikule ideoloogiale, mis on tänini ennast pidevalt taastootnud. Ka rahva mälus on selline messianistlik väljavalituse ideoloogia väga sügavale juurdunud.
Venelastele iseloomulik isikliku huvi peaaegu absoluutne allutamine riigitruudusele on muutnud ka impeeriumiidee – mida on looritatud religioosse messianismiga – venelaste identiteedi üheks keskseks tugisambaks.
Pärast munk Filofei Kolmanda Rooma ideed sõnastas Vene impeeriumi ajakohasema ideoloogilise põhitelje Nikolai I haridusminister Sergei Uvarov 1833. aastal. Selleks oli omamoodi kolmainsus: õigeusk, isevalitsus ja rahvuslus.
Tuntud kirjanikud nagu Fjodor Tjuttšev ja Nikolai Gogol aitasid Uvarovi ideedel jõuda massideni, mistõttu ideoloogiline kolmainsus juurdus sügavamale, kui selle autor loota oskaski.
Uvarovi impeeriumiidee oli sedavõrd õnnestunud, et üksnes väikeste kohendustega on see suutnud püsida läbi kommunistliku perioodi kuni tänapäevani.
1943. aasta septembris oli Jossif Stalin sunnitud tagasi pöörduma Uvarovi juurde, et innustada venelasi võitlema sakslaste vastu. Teise maailmasõja idarindel – või Suures Isamaasõjas , nagu seda Venemaal nimetatakse – rünnati vastast aga üha enam loosungiga „Stalini eest, kodumaa eest!”, mis kõlas kui Uvarovi „isevalitseja ja isamaa eest”. Kirik pakkus Stalini üleskutsetele moraalset tuge. Tasub tähele panna, et just nn Suure Isamaasõja võidumotiiv koos selle uvarovlike komponentidega on keskne identiteeditelg ka nüüdsel Venemaal.
Enamlaste riigipöörde järel tsaarivõimu varemetele rajatud Nõukogude Liit polnud siiski midagi muud kui impeeriumi uuendamine. Loosungid olid küll uued ning monarhiat asendas vormiliselt põhiseadusega kaitstud parteidiktatuur, kuid aastasadadega sissetallatud ekspansioonipoliitika jätkus isegi senisest hoogsamalt...
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?175388
Päikeseinsener 10-04-2011 13:11 https://www.para-web.org/showthread.php?tid=3793