SURNUTE SOSINAD 12. osa – Okultistlik Valedemülgas (4-ja Ürgelemendi Süsteemis)

Vahepeal meenus veel üks energiapoolus, mille vahepeal olin täiesti ära unustanud, ja mis tihti aetakse segamini ühe teise energiapoolusega. Need kaks, mis kipuvad igal pool esoteerikas ja filosoofias täiesti segi minema on: (Madal) Ürgne vs Jumalik (Kõrge) ja (Lihtne) Primitiivne vs Arenguline (Keerukas). Point on siin tegelikult selles et madal ei tähenda tingimata lihtsat primitiivsust ja kõrge ei tähenda tingimata keerulist arengulisust.

Näiteks kui inimene tegeleb intensiivselt spordiga, siis mulle tundub et keskendutakse põhliselt 2-le kuni 4-le Auratasandile (vahepeal täpsustasin ka tasandeid eelmises postis üle). Iga algaja sportlane on alguses oma võimetes primitiivne, kuid keskendudes ja vaeva nähes arenetakse vastavates auratasandite raames üha keerulisemaks. Teine näide: Kui inimest huvitab malemäng, siis ta keskendub põhiliselt 7-ndale ja 8-ndale Auratasandile. Malega alustades on tema vastavad võimed tõenäoliselt suht. primitiivsed, kuid piisavalt harjutades arenevad need keerulisemaks.

Üldiselt võikski siin arusaada et inimesel avanevad teatud aja jooksul Auratasandid järgemööda iseenesest, st. mingiks elueaks (18?) on inimesel kõik 9 Auratasandit algeliselt väljakasvanud. Kuid need tasandid on suhteliselt primitiivsed, vajades eraldi tähelepanu ja arendamist. Kui inimesele ikka pidevalt korrutada et sina ära mõtle filosoofiliselt, et las targemad ülemused mõtlevad sinu eest, siis selle inimese ülemised Auratasandid jäävad tõenäoliselt ka üsna primitiivseks. Aga võib olla ka teistmoodi, kus inimene tegeleb küll intensiivse jumalikult filosoofilise mõttetööga, kuid ühegi ürgsema tegevusega pole pidanud eriti vaeva nägema, siis jäävad tal omakorda alumised Auratasandid arengult üsna primitiivseks.

Ühesõnaga tuleks selgelt eristada kahte täiesti erinevat energiapoolust: Auratasandite evolutsiooniline (Madalus)Ürgsus vs Jumalikkus(Kõrgus) ja Auratasandite sisene (Lihtsus)Primitiivsus vs Arengulisus(Keerukus). Näiteks inimene on võrreldes gepardiga evolutsiooniliselt küll Kõrgem olend (inimesel on rohkem Auratasandeid), kuid samas on gepardil teatud Madalamad ürgvõimed (tõenäoliselt kõik põhimeeled!) oluliselt arenenumad võrreldes inimesega.

Seega inimene on oma loomuliku potentsiaali ja sünniõiguse poolest nii ürgne kui ka jumalik olend. Isiklikult ma ei usu et 9-ndast (lihtsustatult) Holistilis-filosoofilisest tasandist oleks inimene võimeline hetkel kuhugile Kõrgemale küündima. Igasugused muud spirituaalsed kõrgused, kus kõigega justkui ühte sulandutakse, on minu meelest juba pettus. See nn. spirituaalne ühtesulandumine on pigem Ürgse algallika suunas teadlik tagasipöördumine. Aga kes seda kõike täie kindlusega ikka teab?