Egiptuse poos

Hakati siis meile sellest semestrist kunstiajalugu lugema ja sel korral oli siis vaatluse all Vana-Egiptuse kunst.
Egiptuse kunst oli siis kuni Vana-Egiptuse õitsengu lõpuni ühestiililine ja peaaegu muutumatu. Parimaks näiteks on klassikaline Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis), mis on kogu Egiptuse kultuuri vältel olnud ühesugune. Platon on omal ajal kirjutanud Egiptuse kohta, et selle kultuuri kunst olevat viimased 10 000 aastat muutumatu ja samuti olevat tolleaegse Egiptuse seadused keelanud stiili muuta.

Küsimuse tõstatas eelkõige arusaam, et kultuur ja kunst muutuvad ning arenevad ajas omasoodu ja miks oli vaja Egiptlastel nii kangekaelselt vanadest kujutamistraditsioonidest kinni hoida?

Ning ma mõtlen, et kas ei ole sellesse stiili (et asi arusaadavamaks teha, peangi siin nüüd silmas klassikalist egiptuse poosi) peidetud ehk mingi salajane sõnum, mida tolleaegsed egiptlaste õpetajad tulevikule edastada tahtsid? Ja millist sõnumit võiks see siis sisaldada?




Muudetud: 6-9-05 kell 19:07:20 glaurung