III Reich:i saladused

Peale Teise Maailmasõja lõppu oli kogunenud USA valitsusele ja eriteenistustele hulgaliselt andmeid, mis andsid tunnistust III Reichi sõjaaegsest aktiivsusest kuuendal kontinendil ehk Antarktikas.
Oli ka fakte saksa allveelaevadest, mis nagu oleks kurseerinud sakslaste poolt loodud Baasi 211 Neuschwabenlandi ja Argentiina sadamate vahel peale sõda.

Et USA valitsus suhtus sellesse informatsiooni täie tõsidusega, annab aimu aga fakt, et 1946 aastal otsustati saata Antarktika vetesse terve sõjalaevade eskaader.
Selle väekoondise etteotsa otsustati määrata kõige kompetentsem USA polaaruurija - kontradmiral Richard Evelyn Byrd (link)
See oli selle kuulsa admirali neljas Antarktikaekspeditsioon. Erinevus kolmest esimesest seisnes selles, et järjekordne retk oli täielikult USA Sõjamerejõudude finantseerimisel.
See tegur tingis aga ekspeditsiooni eesmärkide ja tulemuste absoluutse salastatuse.
Et tegemist oli tõsise sõjalise ettevõtmise, mitte aga "geograafilise uurimisretkega" kohaliku floora-fauna tundmaõppimiseks, näitab aga see, mis vahendid andis USA Sõjamerelaevastik admirali käsutusse.
Laevastik koosnes 13 laevast, sealhulgas ristleja USS Pine Island(link), hävitajad USS Brownson (link) ja USS Henderson(link), lennukiemalaev USS Philippine Sea(link), allveelaev USS Sennet(link), transpordilaevad USS Currituck(link),USS Canisteo(link), sõjaväe jäälõhkuja USS Cacapon(link).

Lennuki emalaeval baseerus 18 lennukit pluss 7 helikopterit. Kogu operatsioonil osales 4000 sõjaväelast. Varustust, vahendeid ja provianti oli varutud pooleks aastaks.

Väidetavalt oli eesmärk üks: hävitada NeuSchwabenlandis siiani eksisteeriv III Reichi baas 211.
Operatsioon sai nimeks "Kõrgushüpe"(link), (High Jump) mis admirali meelest pidi sümboliseerima viimast, lõplikku lööki III Reichi eksistentsile ligipääsmatutel Antarktika jääväljadel.

Niisiis USA Sõjalaevastiku hoolikalt varjatud eesmärgiga operatsioon Antarktikas algas 1. veebruaril 1947 aastal Kuninganna Maudi Maa ja selle merega piirneva ala hoolika tundmaõppimisega.
Kuuga tehti 50.000 fotoülesvõtet, täpsemalt 49563. Sellega kaeti 60% Byrdi eesmärgiks olnud maaalast, kaartidele kanti mitu varem tundmatut mägiplatood ja rajati polaartugipunkt.

Äkitselt aga, lõpetati kiirustades kõik tööd, hüljati rajatud uurimisjaam ja ekspeditsioon naasis Ameerikasse.
MIS JUHTUS?

Ligi aasta ei omanud keegi informatsiooni tegelikest sündmustest, mis põhjustasid admiral Byrdi eskaadri kiireloomulise lahkumise Antarktikast, enam veel, mitte keegi ei osanud isegi kahtlustada seda, et 1947 aasta märtsikuu alguses pidi ekspeditsioon vastu võtma kõige ehtsama lahingu.

Naasmise hetkest USA:sse ümbritseti kogu ekspeditsioon ja sellega toimunu kõige rangema salastatuse astmega.
See oli väga ebaharilik algselt väljakuulutatud ekspeditsiooni eesmärki (geograafia ja floora-fauna) silmas pidades.

Ei möödunud palju aega, kui ajakirjandusse hakkasid läbi-imbuma esimesed faktid: Byrdi eskaader ei naasnud USA:sse sugugi täies koosseisus - Antarktika kallastel nagu oleks kaotatud üks sõjalaev, kolmteist lennukit ja ligikaudu 40 inimest rivikoosseisust, paar väiksemat sõjalaeva ja lennukiemalaev olid aga raskelt vigastatud.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 13:20:12 zed