III Reich:i saladused

Iidsete saladuste otsinguil organiseeris SS:ile alluv ühing "Ahnenerbe" ekspeditsioone maakera kõige kaugematesse ja eraldatumatesse paikadesse: Tiibetisse, Lõuna Ameerikasse, Antarktikasse... Viimane neist sai erilise tähelepanu osaliseks...

See ala on ka praegu saladuste ja mõistatuste kütkeis.
Kõige eelduste kohaselt avastab inimkond veel paljutki uut mida varjab see saladuslik kontinent.
Suur saladus on seegi, mida teadsid sellest kontinendist meie kauged eellased.
Ametlikult avastati
Antarktika maadeavastajate F.F. Bellingshauseni ja M.P. Lazarevi poolt 1820 aastal.
Aga on ka laialt teada, et arhiividest on leitud vanu maakaarte mille põhjal tunti Antarktikat kaua enne seda ajaloolist sündmust. Üks kaartidest, mis oli koostatud Türgi admirali Piri Reis:I poolt 1513 aastal, leiti 1929 aastal. Oli neid teisigi- Nendel kaartidel on suure täpsusega märgitud Antarktika rannik aga... ilma jääkatteta.
Vähe sellest, suurepäraselt on näha laht, mis eraldab kontinendi kahte ossa.
Aga see fakt on teada alles paar kolmkümmend aastat, mil uue tehnikaga suudeti sondeerida jääalust pinda.
Rahvusvaheline ekspeditsioon mis kontrollis Piri Reisi kaardi vastavust tegelikkusele, tegi selgeks, et tema kaart on täpsem kui 20. sajandi vastavad kaardid. Seismilised uuringud omakorda tõestasid, et mitmed Kuninganna Maudi mäed, mida siiani peeti üheks massiiviks, on tegelikult saared.
Täpselt nii nagu Piri kaardil.
Kus kohast siis on pärit andmed mille põhjal see kaart kunagi paberile pandi?
On teada, et Piri koostas oma kaardi mingite iidsete allikate põhjal.
On spekuleeritud algautorina mingist muistsest kõrgkultuurist.
On pakutud ka hüpoteetilise Atlantise paiknemist Antarktikas.

On aga teada, et Ahnenerbe teadlastel oli kasutada mitmeid audentseid iidseid materjale, ürikuid, kaarte.
Tänapäeval on leitud andmeid, mis tõendavad, et saksa teadlastel oli infot, millele toetudes võisid Ahnenerbe teadlased oletada, iidse Sumeri kultuuri kunagist eksisteerimist Antarktikas. Samuti oletati, et maakera poolused on mingil moel ühendatud hüpoteetiliste Shambala ja Aghartaga.

Huvi mida näitasid Saksamaa juhid puhkeva maailmasõja eelõhtul selle kauge ja inimtühja kontinendi vastu, ei saanud sel ajal ühest seletust. See huvi oli kummaline ja põhjendamatu.

1938-1939 korraldas Saksamaa kaks suuremõõtmelist ekspeditsiooni Antarktikasse (link). Ekspeditsiooniks varustati laev "Schwabenland" (link). Üheks tähtsaimaks omapäraks olid sellel laeval paiknevad vesilennukid, Dornier "Wal"(link).
Need olid võimelised startima laeval asuva katapultseadme abiga (link). Peale maandumist tõsteti, aga pardale tagasi spetsiaalse kraanaga (link).
Laev valmistati ette Hamburgi laevaehitustehases.
Laeva meeskond valiti ja õpetati välja Saksa Polaaruuringute Instituudi poolt.
Ekspeditsioon juhtimine usaldati Saksa polaaruurijale, kapten Alfred Ritscher:ile. Kogu ettevõtmise maksumuseks arvat 3 miljonit reichsmarkka.

Schwabenland väljus Hamburgi sadamast 17. Detsembril 1938 aastal ja siirdus planeeritud kurssi mööda Antarktikasse (link).
Laev saavutas mandri paakjää 19. Jaanuaril punktis 4 kraadi 15 minutit põhjalaiust ja 69 kraadi 10 minutit idapikkust.
Järgmiste nädalate jooksul laeva hüdroplaan sooritas 15 lendu, uurides ligikaudu 600.000 ruutkilomeetrit, see on ligikaudu viiendik kogu kontinendist (link).
Spetsiaalse fotokaameraga Zeiss RMK 38, tehti 11.000 ülesvõtet.

Territoorium kuulutati III Reichi omanduses olevaks.
Praeguseks on see maaala tuntud kui Kuninganna Maudi Maa. (Aastast 1957).
On andmeid, et ekspeditsiooni suurimaks ja huvitavaimaks leiuks oli jäävabade alade avastamine, väikeste järvede ja taimestikuga.
Geoloogid oletasid, et need alad on geotermilise iseloomuga.
Osalenud Saksa Luftwaffe lendurid ei tegelenud lihtsalt uurimistööga.
Nad märgistasid spetsiaalsete haakristi kandvate vimplitega III Reichile tohutu maa-ala - Selle pindala olid võrdne Saksamaa pindalaga Euroopas. (link) (Varsti sai see maa-ala nimeks NeuSchwabenland).
(Repliigi korras,1961. aastal avastati sellel maa-alal ühed maailma rikkaimad uraanileiukohad.)

1939 aasta veebruari keskel asus Schwabenland koduteele. Sõiduks kulunud kahe kuu vältel süstematiseeris ja analüüsis meeskond kogutud infot.

Naasnuna Hamburgisse ekspeditsiooni juht Alfred Ritcher raporteeris 12. aprillil 1939 aastal: - Ma täitsin missiooni, mille tegi mulle ülesandeks marssal Göring.
Saksa lennuvägi lendas Antarktika kontinendi kohal. Igal 25-dal kilomeetril asetasime me jääle vimplid.
Nii katsime me ligikaudu 600.000 ruutkilomeetrit. Sellest 350.000 km2 ka fotografeerisime. Göringi õhuässad täitsid oma ülesande. (link) -
(Jätkub)

Muudetud: 28-11-06 kell 12:51:37 zed