III Reich:i saladused

II maailmasõja ajal arendas Saksamaa koos oma liitlastega teljeriikidest edukat sõjategevust nii maal kui õhus.
Merel oli olukord keerulisem.
Maailmamerel olid liitlased, peaasjalikult Briti Kuningriigi merejõud valitsevad.
Vaatamata mitmetele edukatele operatsioonidele olid suured Saksa lahingulaevad blokeeritud Põhjamere ja Läänemere sadamatesse.
Seetõttu oli põhirõhk Saksa väejuhatuse poolt pandud allveelaevadele.
Nende poolt kordasaadetu on meile kõigile hästi teada ja suurte tähtedega kirjutatud maailma sõja-ajalukku.

Et kallutada sõjalist olukorda meredel pealveelaevade osas enda kasuks, otsustati kasutada selleks loodavat uut tehnoloogiat, Flugscheibe HAUNEBU III.(link)

Loodud lendaparaadi diameeter oli 76 meetrit, kõrgus 30 meetrit.(link) Relvastuseks otsustati monteerida neli suurtükitorni soomuslaevalt "Von Lützow" kuhu igaühesse oli monteeritud kolm 203 mm. suurtükki.
Samas peab mainima, et lahingulaevade suurtükitorne otse monteerida loodud taldrikule ei olnud tehniliselt võimalik. Suurtükitorni tekiehitusele lisandub paraku ka varjatud, vertikaalne osa, mis ulatub sügavale laeva sisemusse, kus paiknevad mürskude transpordi¹ahtid ja muud tehnoloogilised sõlmed, kogu varjatud osa kõrgus on 13-15 meetrit.
Seetõttu ei olnud seda kõike võimalik mahutada Haunebu sisemusse.
Ajutiselt paigaldati taldrikule kolm tagasihoidlikuma kaliibriga kahurit.
Terzitcki väidab, et 1945 aasta märtsis Haunebu III lendas ringi ümber maakera 40 kilomeetri kõrgusel ja maandus Jaapanis, Keiserliku Mereväe baasis Kuras.(link)

Seal, laevaehitustehases oli Saksamaa tellimusel loodud tehniline lahendus Haunebu III:le suurekaliibriliste suurtükkide monteerimiseks.
Lahingulaevalt "Jamato" demonteeritud üheksa 460 mm. suurtükki said endale uue koha Haunebu III relvastuses.(link)

Peab muidugi tõdema, et sellise relvastuse kaal oli tohutu, iga suurtüki kaal eraldi oli juba 70 tonni.
Lisaks loodud soomustornid ja mürsuvaru.
Kirjanduses muidugi kinnitatakse, et Haunebu III tõstevõime, oli endaloodud gravitatsiooniväljas praktiliselt piiramatu.

Jaapanis viibimise ajast on meieni jõudnud ka fakt, et Haunebu vajas tankimiseks, ehk kütusevarude täiendamiseks ainult suruõhku ja suures koguses vett.
Samuti vahetati välja taldrikul olnud 60 hävituslennuki hõbeakut.

Vett ja suruõhku tarbis tööks Schaubergeri poolt loodud Haunebu hüdrodünaamiline tahhionaatormootor (elektromagnetiline gravitatsioonimootor), mis tsiteerides dokumente
... kasutas praktiliselt lõpmatut gravitatsioonienergiat, genereerides ise, vastasmärgilisi välju...

Tänapäeval on teada ka eelmisel sajandil 20-30 aastatel SS kapteni Hans Coler: poolt loodud nn Coleri konverter, mis muudab gravitatsioonienergia elektrienergiaks.
Nende konverterite praegu tundmatuid edasiarendusi tootsid 1942 - 1945 Siemensi ja AEG tehased.

Lisaks lennuaparaatidele kasutasid sakslased neid kui lõpmatuid energiaallikaid, ka sõja lõpul loodud tohututes 5000 tonnistes allveelaevades ning oma salajastes allmaabaasides.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 12:48:03 zed