Seda Ruhnu saare ajaloolist kroonikat sellelt lingilt oli päris huvitav lugeda.
~11.550 aastat tagasi tekkis Balti jääpaisjärvel ühendus ookeaniga, veetaseme alanedes kerkis Ruhnu merest.
Antsülusjärve staadiumi lõpus oli Ruhnu saare pindala tänasest tunduvalt suurem, seda ida ja kirde poole ulatuvate alade arvelt.
~6000-4500 e.m.a.- Litoriinamere staadium, mil veetase tõusis ja saare pindala vähenes. 4500 aastaks e.m.a. tagasi moodustas Ruhnu paari kilomeetri suuruse hobuserauakujulise saare, mis piiras madalat merelahte. Sellest ajast alates on Ruhnu pindala suurenenud.
1714 – Koguduses peeti juurdlus oletatava nõidumise asjus.
http://ruhnu.ee/category/kronoloogia/
On veel igasuguseid andmeid, aga selle kohta, mis varemed saarelt 2005 leiti, pole ridagi. Kas neid varemeid üldse on uuritud? Ja kas need muinsuskatse alla on võetud?
P.S. Aa, leidsin, et terve Ruhnu saar on muinsuskaitse all.
http://www.eestikirik.ee/3-09-ruhnu-kirikud-unesco-sse/
Muinsuskaitsjate erilist tähelepanu pälvisid puukirik ja uuem kivikirik, nende juurde kuuluv kalmistu. Oma avalduses kultuuriministeeriumile, muinuskaitseametile ja riigikogu liikmetele soovitavad nad esitada Ruhnu kirikud ja kalmistu UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks.
1912. aastal ehitatud uue kiriku puitosi on toonesepad ja majasiklased hävitanud palju suurema hooga kui 1644. aastast pärinevat puukirikut. Viimast on hoidnud iidsed tarkused: ehitusel kasutati merevees leotatud ja hülgerasvaga töödeldud palke, kuid sellegipoolest vajab puukirik puidukahjurite vastu tõhusat kaitset.
Tähelepanu pälvisid Korsi talu kompleks, tuletorn Haubjerre mäel, samuti ajutise kaitse alla võetud Vanapaagi endise viipemajaka ja selle teenindushoone varemed Pärsis.