Ruhnust leiti saladuslikud varemed.

Ruhnu saare läänekaldal jaanuaritormiga väljatulnud varemed võivad olla rootsiaegsele kuninglikule admiraliteedile kuulunud majaka hoonete vundamendid. Eesti muinsuskaitseamet menetleb varemete kaitse alla võtmist. Juba kevadest saadik on Ruhnu elanike tähelepanu pälvinud Vana-paagi nimelisel rannal võimsad maakivivundamendid, telliskivi tükid ja keraamilised ahjuehiskivid.
Ruhnu muuseumi juhataja Märt Kapsta ei julgenud küll väita, et need on mitmesaja aastased varemed, kuid lisas, et asi väärib uurimist.
"Tundub et katus on kunagi sisse langenud, sest katusekivid on vundemanedi sees. Ei tea, kas meri on neid liigutanud aga neid on ka Holma pool, 50 meetrit ulatuses, maapinna ja killustikuvahelises kihis." ütles Kapsta.
Varemnetel on näha tulekolded ja söestunud kivid ning leitud on kivisöe tükke. Hiljuti käisid varmeid mõõtmas kunstiakadeemia professor Mati Raal ja riigikogulane Mark Soosaar, kes esitasid need ka muinsuskaitse ameti alla võtmiseks.
Kapsta arvates võib olla tegemist Eesti vabariigi algusaastate aegse lätlaste suitsuahjudega. "Peale Limo oli ka Pärsis sadamakoht, kus laevad tõmmati rannale, et nad jäässe kinni ei jääks Aga müürid on Ruhnu kohta väga aukartust äratavad. See võis olla ka nõukogude aegne ehitis, kusvõisid olla blinžaarid laskeavadega." arvas ta. Arvestades leitud potikildude ornamente, võib ehitis olla palju vanem.
Armas Luige raamatus "Eesti tuletornid" viidatakse Mellini "Liivimaa" altlasele, kus on esimene ruhnutuletorn näidatud madalalsaare läänerannikul, kus oli ruhnulaste purjekoht ja talveks laevade maale tõmbamiseks slipp. 1646 a rajati Rootsi adrmiraliteedi poolt otsusega tulepaak. See kujutas endast viipemajakat, mis toimissarnaseltkaevukoogaga - raudkorvis tõsteti üles põlevad sõed. Sarnased viipemajakad rajati ka tollal Sõrve otsa ja Domsnäsi ehk Kolka neemele, et lihtsustada laevaliiklus. Liivi lahes ning ja suurendada kaubavahetust Riia, Pärnu ja Kuressaarega. Ka koha nimi Vana-paagi viitab viipemajaka asukohale. Rootslastel oli plaanis ehitada sinna ka kindlus kuid ruhnulased osutasid visa vastu panu ja see jäi ehitamata. Ilmeslt pidi aga pideva tule hoidmiseks olema pagi juures ehitis, kus sai püidevalt tuld hoida.
Ngajevi "Balti mere altlases" 1757 on juba märgitud Ruhnu saare majakas idakülje luitelisel seljandikul, merepinnast 28 m kõrgusel Habjerre mäel.
1820 oli Ruhnus Haubjerrel 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn jka 1877 pandi püsti Le Havre'is Prantsusmaal valmistatud kokkumonteeritav raudtuletorn.

Allikas:Meie Maa, Svea Aavik'





Mõtteid:
Ma isiklikult arvan et need on ikka piisavalt vanad, vanemad kui 1646. võib olla isegi enne jääaega rajatud. Üks itaalia teadlane ju arvas et Trooja sõda ja kogu see pull võis toimuda läänemere ääres. Aga kuna kliima jahenes koliti lõuna poole. Ja seda tunduvalt varem kui praegu arvatakse. Mandrijää puhkuis kõik tõendid minema, kuid äkki need on tõestuseks? Sama väidab ka ju leitud ornamendid ja potikillud, mis tunduvad antiiksed. Vähemalt antud pildi peal ka ju. Vaevalt et need kaubavahetusega sinna tassiti. Ja eemalt leiti ka vist sama ehitise tükke, mandrijää poolt tassitud? Võib olla oli pime juhus ja varemed jäid enamvähem terveks. Miks riigikogulane kohal käis? Kunsti huvist või siis ameti asjus? Või hoopis sepistakse vandenõud?
Pidid olema üsna pirakad ja mingid nõukogude aegsed need nüüd ka pole. Kohalikud peaksid mäletama ja vaevalt need siis nii sügaval maasees peaksid olema.


18 sajandil rajati juba uus tuletorn. Mis siis vanal viga oli? MIks siis nii suured müürid tehti? Ja pealgi mingi paak tuletorni jaoks küll pole võimsaid müüre vaja.

Ootaks ka siis arutlust.


Muudetud: 27-7-05 kell 13:44:41 bolteque