Suur Eksitus (The Great Deception)!

(Psalmid 19:2-7) Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus (tahke kuppel/firmament/raqia/stereoma) kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani (ehk siis suletud süsteemi või kupli ääreni) nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (meie päike on asetatud meid katva kupli/telgi sisse). Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada (ringrada/circuit). Taeva äärel (ehk kupli ühes ääres) on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt (fiktiivsel paisuval Universumil ei ole ääri), nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest (ehk teisisõnu nende värsside alusel on Päike see, mis liigub meie kohal, aga mitte maa ei pöörle ega tiirle ümber päikese).

(Jesaja 40:21-23) Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas teil ei ole taipu maailma alustest, et see on tema, kes istub maasõõri kohal (sõna 'sõõr' ei iseloomusta kunagi sfääri või gloobust), mille elanikud on nagu rohutirtsud, kes laotab taevad laiali loorina (ehk justkui kattena) ja venitab neid otsekui telki elamiseks selles (taevakaar/taevalaotus/kuppel meie ülal on laiali laotatud telgi kujuliselt), kes ei pane aukandjaid mikski, teeb tühiseks maa kohtumõistjad!

Teavakaar meie ülal on tahke (kuna selle peal on suured veed) ja kristalse olemusega (justkui safiirjas; ühtlasi on teada ka, et kupli alla jääv kondenseerunud ja "vedeldunud" eeter omab teatavat sinakat värvust; Päikese ilmumine valgustab seda kõike ja seetõttu on teavas sinaka värvusega)

Trident raketi lend, löök vastu kuplit ja plahvatusejärgne sinakas löögijälg

(Iiob 37:18) Kas sa koos temaga laotad laiali taeva, mis on tugev/vastupidav kui sulaklaas?

(2 Moosese 24:9-11) Seejärel Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist läksid üles, ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu safiiridest sillutatud põrand - otsekui taevakeha ise oma selguses. Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.

(Ilmutuse 4:1-6) Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks (mingi luuk kuplis oli avatud; Noa veeuputuse kirjeldusest on teada, et seal avati taevaluugid ja see võimaldas kupli peale jääval veel alla langeda, täites ühtlasi allapoole jääva suletud kupli veega ettemääratud tasemeni), ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!” Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja Üks istus troonil. Ja see, kes istus, oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi (see on sellepärast, et Jeesus Kristus pole kunagi olnud valge nahavärvusega; kõikidel piltidel kujutatu on võlts-Jeesus), ja vikerkaar oli aujärje ümber, jumelt sarnane smaragdikivile (siit tulevad ka rohekad virmalised põhjapooluselt Jumala Trooni alt, mis ka läbi kupli allapoole kumavad), ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll ja peas kuldpärjad. Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid, ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala seitse vaimu. Trooni ees oli nagu klaasmeri, kristalli sarnane (see on kupli lagi, mille kõrgeimas punktis, maa telje keskpuntis, Põhjanaela peal, asub Jumala Troon). Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant.

(Ilmutuse 15:2) Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd ja neid, kes olid võitnud metsalise ning ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere (kristallkupli) peal, Jumala kandled käes.

(Iiob 37:1-13) Siis vastas Jehoova Iiobile tormituulest ja ütles:
Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle! Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on! Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead! Või kes vedas selle üle mõõdunööri? Mille peale on selle alussambad paigale pandud (jah meie maa asub sammastel)? Või kes asetas selle nurgakivi, kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa? Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast väljus, kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks (taevakaar/kuppel on kaetud pilvete ning mingi pimeduse kattega/kihiga), kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed ning ütlesin: "Siitsaadik sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!"? Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga, et ta haaraks kinni maa äärtest (meie suletud süsteemis asuval lamedal maal on olemas tõepoolest ääred) ja puistaks õelad sealt välja, et see muutuks nagu savi pitsati all (see kirjeldab, et maa kuju on otsekui savi pitsati all; sfääri/gloobus ei oma teatavasti kuju mis oleks omane pitsati alla lamedaks pressitud saviga) ja värvuks otsekui riie, et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?

Kui sa nüüd järgnevaid videolõike vaatad, siis näed ka tahket taevakaart, mis meie üle justkui telk laiali laotub/kaardub (ning mis pimedusekattega kaetud) ning milles ühtses harmoonias tiirlevad meie kohal kõik tähed (kupli öölambid) ja nende vahele jäävad kõrgpilved (NASA nimetab neid eksitavalt planetaaruduks või tähetolmuks vms). Me kõik elame imeilusal Jumala poolt loodud ning liikumatul ja stabiilsel lamedal maal ehk siis suletud süsteemis nimega Maa(ilm). Siin on kõik ajutine, aga väljaspoole seda suletud süsteemi liikudes on kõik juba igavene (ja vaimne) – ülalpool suletud süsteemi on Jumala ja tema pühade inglite vadlkond, ning allpool suletud süsteemi on Põrgu ja Põhjatu Sügavik.