Keldid ja eestlased

(30-04-2017 19:18 )Aadu66 Kirjutas:  Huvitav, millega heina niideti? Kari oli ju suur. Võta või Hendriku kroonikastki - muudkui rööviti aga karja.

Jah, Henriku Liivimaa kroonika on 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning vanimaid läänemeresoome keelemälestisi.

Aga juba eelviikingiajal (6.–8. saj) valdasid meie sepad selliseid keerukaid kunstvõtteid nagu damaskimine (keeduteras) ja raudesemete hõbetamine. Viikingiajal aga võeti laiemalt kasutusele paljud rauast tarberiistad - adraterad, naelad, lukud, võtmed ja anumad. Hilisrauaajal suurenes raua tootmine ning sellest erinevate riistade valmistamine hüppeliselt, mille tagajärjel muutusid tööriistad ja relvad järjest odavamaks. Tolleaegsete põhiliste käsitööriistade valik ja tase ei jäänud enam alla tänapäevastele - lisaks kõikvõimalikele kirvestele, vasaratele, tangidele, meislitele ja peitlitele tunti muuhulgas ka viili, rasplit, raamsaagi ning oherdpuuri.

Kuna kohalikust madala süsinikusisaldusega soorauast ei saanud kõva terast valmistada, tuli seda elastse ning vaheda riista saamiseks sepakeevituse abil kokku keeta välismaalt sisse ostetud süsinikterasega. Suur osa 10.-13. sajandist pärinevatest odaotstest koosnevadki kokku keedetud pehmest rauast südamikust ja kõvast süsinikterasest odalehest.
Ehk nii valmistati ehk ka vikateid.

Muidu, Vahemereruumis levis raua tarvitamine 1200 eKr.
Kesk-Euroopas 800 eKr.
Sel ajal oli Euroopa peamiselt asustatud keltidega.