Arvasin ka, et olime keltidega päris sarnased, aga näib, et oli ka erinevusi.
Eesti ühiskondlikust elust muinasaja lõpul on ühes õppematerjalis kirjutatud järgmist:
Eestlaste lõunapoolsed vahetud naabrid olid liivlased ja latgalid. Liivlastega läbisaamine oli sõbralik, sest tegemist oli eestlastele ühe kõige lähema hõimurahvaga. Balti hõimu hulka kuuluvate latgalitega oli eestlaste läbisaamine hoopis pinevam.
Rikkalike ehetega naisematuste näol oli arvatavasti tegemist pealike abikaasadega. Eestis, Liivis, Soomes ja Karjalas on kohati leitud
üksikuid relvi ka naisematustes, eriti just sellistes, mis olid ka ehetega rikkalikult varustatud ning kuulusid seega kõrgkihi naistele.
Liivi tavaõiguse sätteid on ilmselt säilinud 13. sajandi Liivi-Latgali õiguses, kus näiteks inimese tapmise eest oli karistusena nähtud ette surmanuhtlus või luna maksmine, vägistamise eest surmanuhtlus, tahtlikult tekitatud vigastuste eest trahvid.
Abielu oli eelkõige kahe suguvõsa vaheline liit, kuid partnerit valiti siiski üldjuhul südame järgi.
Naise positsioon ühiskonnas sõltus sellest, kas ta oli väärikast soost, jõuka või vaese talu emand, vaba või ori, vallaline, abielus või lesk. Meeste äraolekul olid naised need, kelle õlgadele langes
koduse majapidamise juhtimine.
Suhted olid üldjuhul monogaamsed. Samas Põhjamaades oli tol ajal
seadusega reguleeritud liignaiste pidamise süsteem - – frilloväsen.
Kuigi frilla’de lapsed omasid pärimisõigust, jäi nende endi sotsiaalne staatus siiski madalamaks abikaasa omast. Pole välistatud, et mingi taoline institutsioon kehtis ka Eestis, vähemalt Saaremaal, mis mitmete
muudegi etnograafiliste andmete poolest sarnaneb rohkem Skandinaaviale.
Ilmselt polnud abielu muinasajal kaugeltki nii püsiv, kui kristlikul keskajal. Vähemalt viikingiaegses Skandinaavias oli see kergesti lahutatav nii mehe kui ka naise algatusel. Eestiski rõhutavad pea kõik kesk- või uusaegsed eestlaste perekonnaelu puudutavad kirjalikud allikad
abielude mittepüsivust ning seadustamata kooselude sagedast esinemist. 13. sajandi algul on lahutust mainitud Liivi-Latgali õiguses, sätestades, et mehe lahkumise korral jääb tema poolt abiellu kaasa toodud varandus naisele.
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutsehari...o_opik.pdf
Mis oli enne 13.sajandit - seda ei tea. Aga tundub, et keltide abielud olid püsivamad.
Abi
