Mõtlesin tegelikult selle peale, et kuidas naised ja mehed omavahel muistsel ajal läbi said... Kuidas eesti muinasajal mehed naistesse suhtusid?
Keldi naistel oli ühiskonnas väga austatud asend.
Ehk oli meie territooriumil elanud naistel ka?
Seda artiklit olen ka varem lugenud:
https://tulelaps.wordpress.com/2015/07/2...lf-mossin/
See on tore jutt, et lendasime siia planeedilt, mida kutsuti Tagapäikese Maaks. Ja see jutt ka, mida Cassidorus jutustas 5-6 sajandil. Et eestlased kasutasid relvade asemel oma võimeid. ja olid suutelised inimhulkade silmi moondama. Eriti meeldib Tacituse (55-120) ütlus et "eestlased austasid oma ema kui jumalat ja jumaldasid oma loodust kui ema."
Muidu Phyteas (u 350-310 eKr) nagu ma täna lugesin, elas oletatavalt Thule saarel (Saaremaal) tükk aega. Ju siis oli siin hea elada.
Varasemad andmed keltidest pärinevad samuti antiikautoritelt.
Hekataios Mileetosest kirjutas neist 6. sajandil eKr, Herodotos 5. sajandil eKr.
Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes 700 eKr.
Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk-Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli.
Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia.
Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab:
Peaaegu kõik gallialased (keldid) on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne.
Esimese sajandi lõpus pKr kirjutas Tacitus, et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel.
See ehk ongi keltide ja eestlaste vahe - meie aladel elanud naised ilmselt ei olnud nii võimukad? Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti naine hobuse seljas võidukalt vehkimas oda või mõõgaga.
Sarnasus on selles, et keldid kummardasid oma jumalusi pühades hiites.
Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet.
https://et.wikipedia.org/wiki/Keldid
Abi
