Julian Jaynes. The Origin of Consciousness in the Breakdown of the Bicameral Mind

Kage'le.

1. küsimus
Järeldusele jõudmise teest ja põhjendustest terve see paks raamat räägibki. Järelduse tegemise põhialused: häälte ja ka muude hallukate ilmnemine skisofreenikutel (60-nendatel ja 70-nendatel oli skisofreenia laiem mõiste kui praegu); asjaolu, et hüpnoos toimib; asjaolu et kõnekeskusel puudub paremas poolkeras "paariline"; Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna rahvaste vanad tekstid (eriti põhjalikult) ja kujutav kunst.

Vanade tekstide sõna-sõnalt võtmise idee tundub mulle täitsa mõttekas nende etnograafiliste uurimuste valguses, mis näitavad ära, et loodusrahvad ei ole suutelised loogilises mõttes üldistusi tegema. Lühike naljavormis näide - etnograaf ütleb tšuktsile: ämblik ja põder joovad hommikuti alati koos teed. Kas täna hommikul jõi põder koos ämblikuga teed? Tšuktsi vastu: kust mina tean? Mina seal ei olnud. Seega vanasti inimesed tõenäoliselt kirjeldasid seda ja eelkõige seda, mida nad ise kogesid.

Mul endal kõige rohkem küsimusi tekitab Jaynesi hüpoteesi neuroloogiline aspekt. Kuidas kommenteeriks seda nt eesti teadvuseteadlane Jaan Aru?

2. küsimus.
Jaynesi sõnul oli jah suurem segadus. Kahekojalise meele kokkuvarisemine algas juba iseenesest suuremast inimeste liikuvusest, erinevate hõimude kokkupuudete sagenemisest. See omakorda aga jällegi suurendas vaenulikke kokkupõrgete hulka. Sest Ja siit läks laviinina. Mitte igal pool üheaegselt. Ajaloolistele sündmustele ma eriti ei keskendunud, seega võin eksida riikide-rahvaste nimedes. Egiptuse vanema ja keskmise riigi vahetus tähistas seda ajajärku, Antiik-Kreekas doorialaste (????) sissetung, Trooja sõda; Mesopotaamias heade valitsejate (Hammurapi) asendumine julmadega (Nebukadnetsar); juutide "vägiteod". Ja korraks põikab Jaynes ka Ameerika mandrile, väites, et maiade linnriikide salapärane hukk ja sajand-kaks hilisem ülesehitamine uutes kohtades oli põhjustatud samast muutusest inimese mõtlemises.

3. küsimus
Delfis hakkas tegutsema oraakel samal ajajärgul "häälte" kadumisega; piibli prohvetid samuti. Egiptuse-sumeri jättis Jaynes käsitlemata, kuna piltkirja ei saa üheselt lugeda. Küllap Egiptuses-sumeritel preestriseisus ikkagi oli, aga mitte sellise tähtsusega ja kanoniseeritud religioonina.

______________________________

Jaynes tunnistab ise, et ta oleks tahtnud vaadata teemat ka Ida kultuuride ja tekstide vaatenurgast. Kuid et ta ise neid ei tundnud, siis on see teema läbi töötamata.

Meie rahvausu peale mõeldes on meie muinasjuttude mälestuses küll "aeg, mil linnud ja loomad veel inimkeeli kõnelesid". Tasuks vaadata vanimaid rahvalaule, Kalevala?