(06-09-2014 01:40 )paadikapten Kirjutas: Pirogovi platsi all on sõjas hävinud majade keldreid alles ja aastaid tagasi üks neist varises sisse. Auku kiiganud inimesed mainisid, et olid käike näinud.
Lahe! Kas oskad vihjata, kust võiks leida mingeid sündmuse kirjeldusi....jne.
Pirogovi plats oli enne viimast sõda kaetud kivihoonetega. Võimalik, et nende hoonete keldrite võlvid on laotud piiskopilinnusest, toomkiriku või maarja kiriku müüridest võetud tellistest nagu enamik täna Tartu kesklinnas näha olevate hoonete keldritest. Ka püssirohukeldri kõrge võlvlagi on päris kindlasti laotud just neist secondhand tellistest. Küllap nägid inimesed Pirogovi platsil ühte sellist Katariina2 ajal ehitatud keldrit. 18 sajandi linna moderniseerimise käigus songiti maapind korralikult läbi ja tänaseid hooneid vaadates pole täit selgust kui vana on selle hoone all olev vundament koos keldriga. Viimane suurem uuendamine toimus peale teise maailmasõja hävingut, kus paljud hooned said renoveerimise käigus juurde lisakorruseid vastavalt selle säilivusastmele peale pommitamist. Mõnele hoonele rajati lisakorrus säilinud ajaloolistele müüridele peale kolmandat korrust, kuid on ka näiteid, kus tuli alustada taastamistöödega esimesest korrusest. Täna on Tartu kesklinnas hoonete fassaadidel kenasti näha, kus see piir oli. Ühise joonena ilmestab siiski tollaseid taastamistöid see, et vundament ja selle all olevad keldrid leidsid taaskasutust osaliselt uue või täiesti uue müüritise kandjana.
Huvitav fakt on Rootsi riigiarhiivis on säilinud plaanid 17 sajandi Tartu raekoja platsi hoonestuse kohta, mis vihjab juba tollal eksisteerinud kivihoonete ansamblile. Päris kindlasti võib arvata, et neil hoonetel olid all keldrid. Küllap olid need keldrid ka võlvitud lagedega. Kui nüüd ajastut vaadata, mil plaanid koostati, siis tollaste plaanide koostamise ajale eelnenud ajastul ei olnud Tartu linnal just kõige kergem periood. Sõjad ja poliitiline peataolek oli majanduse hävitanud. Tolle ajastu kivihoonete keldrite kivid ei saanud olla pärit eelpoolnimetatud suurte hoonete seinamüüritisest, kuna need hooned kaunistasid täies elujõus veel linna. Siit tuleb minu arglik arvamus, et mitte kõik Tartu kesklinna täna nähtavate hoonete keldrid ei tarvitse olla laotud nn secondhand tellistest. On tõenäoline, et leidub täna igapäevases kasutuses olevaid ja ka taasavastamist ootavaid ruume, kus need samad tellised, millest oli kunagi laotud piiskopiloss said oma esimese ja tänaseni oleva asupaiga elamu-ärihoone keldrimüüris. Pirogovi plats oli muinasajal linnuse eeslinn. Piiskopilossi, maarja kiriku, jaani kiriku, toomkiriku ehituse ajal tundub lausa loogilise jätkuna, et sinna ehitati samadest telliskividest olmehooned koos keldritega. Liiatigi veel arvestades, et see oli emajõe poolt tulles esimene aastaringselt kuiv põndak.
Võimalik, et sealsete võlvitud keldrite ajalugu ulatubki juba peaaegu 800 aasta taha, kuid siduda neid viikingiaegsete maaaluste käikudega on keeruline. Aga eks arutleme
Veel üks tähelepanek. Enne selle postituse tegemist kammisin oma vidinatega natuke Toomemäe vana linnuse ümbrust. Maapind on alates kolme meetri sügavusest tiine tühimikest. Neid tühimikke leidub tervel teekonnal kuni ohvrikivini liikudes.
Abi
