Ukraina-Venemaa maailmakriis

Ei tea midagi, kas on ähmi täis ?

Vaata, Eestimaa nimelt on viimase saja aasta jooksul ainus riik, kellelt ida-naaber on peksa saanud. Tartu rahu ilutses siiamaani tal suure häbiplekina ajaloos sees .

Mäletan, kuidas meie padupunane ajaloo õpetaja seda fakti omal ajal seletas , et kõik olla olnudki suure juhi ja õpetaja tark poliitika. Nimelt olla riik olla olnud vaene (ei tea, kuhu see vara küll sai? ) ja kahel rindel sõdida ei jõudvat .
Ja kommunistid plaanisid seda juba vahetult peale rahu väljakuulutamist tagasi võtta. Kuidas suur juht olla soovitanu lasta meile kosuda, et siis on , mida ära võtta .

Ei ole vaja vist lisada, et siin tõepoolest oli, mida ära võtta . Oma riigi ja rahva määras kommunistlik valitsus orjusesse.

Eriti hullus olukorras oli kolhoosnik, kellelt oli loomad ja maa ära võetud . Kolhoosnik, kes aastakümneid pensioni ei saanud , normaalsest palgast rääkimata , ei omanud isegi paljudel puhkudel passi . Ju siis peljati, et kargab keskaegse orja kombel linna ära .

Ja siis kui see " õnneaeg" kolhoosniku jaoks tuli, et hakkas pensioni saama, siis oli selle suuruseks tervelt 12 rubla.

Olgu lisatud, et linnas oli pensioni ülempiir 120, ent ka see seadusandlus võeti vastu alles 1958. Revolutsioon oli 1917. Ajavahet , mil vanad inimesed ilma igasugu pensionita olid, oskab koolis käinu ise välja arvutada . Kuidas vene rahvas nii maal kui linnas üldse ellu jäi, seda annab imestada .
Lisaksin, et eelmise sajandi alguseks oli töölise maksumoormus 10 % . Selleks ajaks oli juba enamusele ametnikele ja töölistele määratud pension, mis maksti talle sellestsamast 10-st protsendist .
Võimu vahetudes tühistati penioniseadus ja tükk aega ei saanud pensioni ei töölised ega teenistujad .