Inkade ja egiptuse kultuuri sarnasused

Viimati kirjutasin inkade eelsest kõrgkultuurist. Just selle iidse kultuuriga on egiptuse kultuuril sarnasusi.

Kirjutasin Tiahuanaco kultuurist, mis tekkis 10 a.tuh. keskel eKr.(on pakutud ka, et 17 000 a. tagasi).
Sinnamaani kui saabusid konkistadoorid läks väga palju aega. Konkistadooride vallutused leidsid aset alles meie ajal - 16.sajandil. Pole tõendeid, et selle perioodi inkad oleksid varem olnud kontaktis Vana maailmaga.
Küll aga tegelesid konkistadoorid inkade kulla röövimisega.

Juhtusin üht Peruu reisikirja lugema. kus kirjutatakse, et esimesed kindlad tõendid sealsest inimasustusest pärinevad umbes ajast 14 000 aastat tagasi. Kolme tuhande aasta eest ilmusid Andidest allavoolavate jõgede orge ümbritsevatesse oaasidesse (neid on viiekümne ringis) äkitselt kõrgkultuurid ja sealjuures väga erinevad. Suurem osa neist on kadunud sama salapäraselt, kui nad omal ajal tekkisid.

Neid teame vaid leiukohtade, tavaliselt jõgede nimede järgi. Nii tuntakse lisaks Nazca kõrbejoonistele samadel motiividel põhinevat Nazca keraamikat; kõrvalasuv Ica org on kuulus oma lugematutele muumiatele ümbermässitud ülikeeruliste mustritega kangaste poolest.

Ica indiaanlaste, nagu paljude teistegi, meditsiin oli nii kõrgelt arenenud, et juba tuhandeid aastaid tagasi tehti väga hea ellujäämisprotsendiga (üle poole) koljutrepanatsioone. Augud kolbas kaeti kullast plaadiga – igati mõistlik kasutus kollasele metallile.

Hispaanlaste esimene kokkupuude inka impeeriumi elanikega (see hõlmas tolleks ajaks juba kogu praeguse Peruu ning osa Boliivia, Ecuadori ja Tšiili territooriumist) oli väidetavasti merel. See toimus siis, kui inkad suundusid kullaga lastitud balsaparvedel Ecuadori rannikuindiaanlastega kaupa tegema – ostma kindlat liiki merikarpe merejumala riituse tarbeks.

Ehkki kullal puudus inkade jaoks vahetusväärtus, kasutati seda materjali ohtralt muul otstarbel. Nii oli Cuzcos asuv Coricancha (päikesetempel) seest ja väljast vooderdatud kuldplaatidega. Ka igakevadise külvi alustamisel istutas Inka ise esimesed maisitaimed – aga need olid kullast.

Igatahes kulus hispaanlastel kogu inkade kulla kokku tassimiseks kaks nädalat ja legendide järgi olevat suur osa sellest siiani leidmata. Asukohti on pakutud erinevaid, kuid õnneks pole otsingud seni vilja kandnud.

Varasematest inkadest teame me veel, et nad võisid rääkida mingit aimaraa dialekti, kuid täpselt ei tea seda keegi. Nende keel läks hauda koos nendega.

Ehkki Cuzco ja teised inka metropolid rüüstati ja hävitati vallutajate poolt mõne aastakümnega, on üllatavalt palju säilinud. Tuntuim turismimagnet tänapäeval on Machu Picchu. Praktiliselt täielikult säilinud kivilinn kõrgel mäeküljel, mis maailma jaoks avastati poolkogemata alles vähem kui saja aasta eest.

Thor Heyerdahl oli see, kes väitis, et Muinas-Egiptuse kultuur on sarnane inkade kultuurile just kõrkjapaatide tõttu. Tegelikult on asi tunduvalt keerulisem.

http://et.wikipedia.org/wiki/Thor_Heyerdahl

Reisikiri:
http://www.estravel.ee/?lang=est&main_id...,1216,1223