Inkade ja egiptuse kultuuri sarnasused

Alustaks ehk egiptuse ja inkade mütoloogia uurimisest, sh sellest, et mõlemad rahvad kummardasid päikest.

Leidsin huvitava töö Päikesekuninga kontseptsioonist eelkristlikul ajal.

Päikesekuninga kontseptsioon oli levinud mitmetes muistsetes kultuurides, näiteks Peruus (inkad), Indias ja muistses Lähis-Idas juba 3. ja 2. eelkristlikul
aastatuhandel.
Vanas Egiptuses tekkis idee vaaraost kui Ra pojast ja päikesekuningast juba Vanas Kuningriigis 3. eelkristliku aastatuhande keskpaigaks.
Leidub ka kaudseid tõendeid, et päikesekuninga idee võis tekkida juba 3. eelkristliku aastatuhande lõpus Sumeris ja Akkadis.

Samas ka inkade valitsejaid peeti elavateks jumalateks,
päikese poegadeks ja päikesejumala maapealseteks kehastusteks.

Jättes indialased ja hetiidid praegu välja, siis tuntuim Päikesekuningas, kes meilegi teada, oli Louis XIV (1643–1715), kelle 72 aastat kestnud
valitsemine läks ajalukku kui üks hiilgavaimaid perioode maailma ajaloos.

Egiptuses oli juba alates Vanast Kuningriigist (28–23 saj eKr) kuni Egiptuse tsivilisatsiooni lõpuni vaaraode kujutiste kohal tiibadega päikeseketas.

IV dünastia (28.–26. saj eKr) ajal, mil ehitati kõige silmapaistvamad ja suuremad Giza püramiidid (Hufu, Hafra ja Menkaura) kehtestati uus päikesereligioon ja just siis tekkis ka arusaam vaaraost kui päikesekuninga pojast.

Epiteet Ra poeg esineb esimest korda IV dünastia vaarao Džedefra pühamu kivil. Aga alles alates Keskmisest Kuningriigist hakati kasutama tiitlit Ra poeg ametlikult valitsejate nimede ees.

Vene egüptoloogi Berlevi (1933–2000) sõnul olid nii vaarao kui ka päike tihedalt seotud, kuna mõlemad valitsesid Egiptust. Ra oli Heliopolise peajumal ja just Heliopolisest olidki pärit V dünastia vaaraod.

Egiptuses mainiti vaaraod vahel kui igavene päike, vahel kui Ra poeg.
V dünastia vaaraod, keda peeti Ra poegadeks, rajasid Memphise linnast
lääne poole võimsaid monumentaalseid templeid, mille keskel asus mastaba
ja tipus massiivne obelisk, mis pidi kehastama päikesekiirt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, vaarao pidas ennast päikeseks ja päikese pojaks juba alates 3.aastatuhande eKr keskpaigast.
http://www.folklore.ee/tagused/nr42/sazonov.pdf


Inkade päikesejumal oli Inti:
http://en.wikipedia.org/wiki/Inti

Neljast usupühast, mida inka keisrid Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riigi) pealinnas Cuzcos (Maailma Naba linnas) pühitsesid, oli tähtsaim Inti Raymi, mida peeti juunis ja mis oli pühendatud päikesejumal Intile.

Pidulikud tseremooniad viis läbi Inka kui kõrgeim preester. Inkat peeti päikesejumala pojaks ja tema tiitel oli Päikese Poeg.

Cuzco peaväljakul Haukay väljakul oodati koos päikesetõusu. Kõik seisid paljajalu ja silmitsesid pingsalt idakaart. Kui päike tõusis, kummardusid nad sügavalt ettepoole (see tähendas neil sama, mis meil põlvitamine), et tervitades palvetada. Nad sirutasid käed välja, tõstsid need näo kõrgusele ja suudlesid õhku. Nii näitasid nad päikesele armastust ja tänulikkust, sest pidasid päikest oma jumalaks ja lausa lihaseks isaks.

Praegu korraldatakse seda pidustust ühepäevase rahvuspühana 24. juunil. Selleks puhuks saabub Cuzcosse ka Peruu kõrgeim juhtkond, et avaldada austust oma maa kunagisele hiilgavale minevikule. Inti Raymile eelneval ööl leiavad Cuzcos aset tundidepikkune lõbus rongkäik ja rahvapidustused. Inti Raymil osaleb ainsal korral aastas avalikkuse ees ka Inka kui muistse keisridünastia seaduslik järeltulija, kes muul ajal töötab arstina.

Allikas: http://www.folklore.ee/tagused/nr24/inti.htm

Muidu väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac.
Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja – Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. .
Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana.