Raha loomisest (ja pangandusest)

Siin on üks leid vanemast ajast, kus ilmselgelt rahanduses pädev inimene kirjutab rahaloomest samuti nagu Tamming. Kas on vandenõu või kaasaegne majandusteooria on puhtalt nimetamise küsimus, sõltuvalt kummas süsteemis sees oled.

Minu jaoks on aga probleem selles,:

Tsitaat:Kui ei oleks raha sellist kordistusefekti, ei oleks ka sellist tööstuspotentsiaali.

Selline tööstuspotentsiaal on toonud ja toob edaspidi suuri probleeme.
NB! Ma ei propageeri sellega naturaalmajandusse tagasiminekut.

(03-05-2013 23:53 )Akronüüm Kirjutas:  Väide:
„Kommertspangad ei maksa välja raha mis on laenudega hoiustatud“

Ütleme teisiti, kommertspankadel ei ole vaja hoiuseid, et laenata. On vaja vaid laenajat. Laenaja tulek loob raha. Selle raha väärtus sõltub sellest, et mis sellega tehakse. Ehk laenajast. Alustab ettevõtte, loob töökohad, tellib inventari tootmiseks (täiendav nõudlus), saab kasumit, kasumist maksab intresse. See raha luuakse küll õhust, aga loodud lisaväärtus on vägagi reaalne.
Teeks korra silmad lahti ja uuriks aruandeid näiteks börsifirmadel. Teen seda päevade kaupa Enamik on hoolimata laenuintressidest kasumis. St nad loovad lisaväärtust.
Alustavad ettevõtjadki vajavad kapitali.Kust saada?Pank on tihti odavam alternatiiv kui riskikapital. Sõbrad ja sugulased ei pruugi alati rikkad metseenid olla ja ei ole huvitatud riskide võtmisest. Ettevõtlus on ja jääb riskiks. Intress on osaliselt kindlasti realiseeruva riski kate. Inflatsiooni kate. Täiesti mõistetav.
Kogu kaasaegne ettevõtlus kasutab laene lisaväärtuse võimendamiseks. Ja see ei ole sunniviisiline akt.

Väide:
„Tegelikult luuakse see raha õhust. Vaat kuidas se luuakse.“(Panete tähele stiili!)

Vaata eelmist vastust. See ei ole saladus ega mõrvarlik akt.. See on kaasaegse rahandusteooria aluseks. Laenamist piirab vaid reservi nõue ja nõudlus. Kes vastab nõuetele, see saab. Kui ei oleks raha sellist kordistusefekti, ei oleks ka sellist tööstuspotentsiaali. Sest raha kättesaadavus oleks oluliselt väiksem. Kui raha kättesaadavus on väiksem, on ka lisaväärtuse loomise võime väiksem. Vähem töökohti, jne.


Väide:
„Uus raha varastab väärtuse olemasolevalt“
See ongi inflatsioon. Inflatsioon on rahapakkumisega kaasas käiv nähtus.Aga inflatsioonil on ka positiivsed küljed. Raha ei jää seisma, otsib tootlikumaid kohti. Usa GDP ja sissetulekud per capita on hoolimata inflatsioonist suurenenud. Lisaväärtus on loodud. Kasvav majandus vajab kasvavat rahapakkumist, muidu läheb ta deflatsiooni. Kellel see kasulik on? Keskpankade ajutrust kardab deflatsiooni kui tuld.Deflatsioon tapab kõikide sissetuleku.

Siis mingid poliitdemagoogia varasalve kuuluvad väited tühjadest pihkudest ja sandikopikatest. Lasin kiirelt edasi. Hakkas see Zeitgeistist tuttav keskpanga asutamise ja nende agendat toetavate tsitaatide osa. Soovitan sellist saiti nagu SkepticProject külastada. Kunagi sai seda sirvitud. Nende tsitaatide osa hekseldati seal ilusti läbi. Vägagi põhjalikult. Ei viitsi seda üles otsida, kõik on leitav.

Kokkuvõte. Rahanduse osa on täielik Zeitgeist. Vaatamine oligi minu jaoks mõttetu. Stiil on propaganda stiil. Kui ei taheta rääkida kogu lugu, on see nii.

Kiidan ka. Mitte autorit, vaid Zeitgeisti. Rahaloome protsess oli vähemalt adekvaatselt kirjeldatud.Seda kutsutakse kaasaegseks rahandusteooriaks. Ei ole saladus, ei ole vandenõu.
Rohkem aega filmile ei pühenda, sain oma arvamusele kinnituse.