Tuntud rahvusvaheline ajakiri The Economist kirjeldab Bremeri programmi ühes oma väljaandes pealkirjaga “Kutse odavale väljamüügile – kui programm on edukas, saab Iraagist kapitalistlik unelm”. Järgnevalt on loetletud peamised ameeriklaste poolt iraaklastele esitatud nõudmised:
100% kontroll kõikide Iraagi varade üle;
Iraagis teenitud kasumid tagastatakse täielikult investorriiki;
Välisettevõtetele antakse samad õigused kohalike ettevõtetega;
Välispankadele antakse voli osta üles Iraagi kohalikud kommertspangad;
Tulumaksu ja dividendimaksu ülemmäära kehtestamine 15% tasemele;
Tariifide universaalmäära langetamine 5% tasemele.
Nimetades asju õigete nimedega saab ilmsiks, kuidas imperialistlike jõudude nõudmised ei ole pooleteise sajandi jooksul praktiliselt muutunud. Kõlades nagu tõeline 19. sajandi kolonialist, üritas ka maailmakuulus ärižurnaal The Economist oma lugejaid veenda, et riiklike rikkuste ja iseseisvuse loovutamine ameeriklastele (st röövimine) on iraaklaste endi huvides, kuna riigil oli “arengu” saavutamiseks hädasti vaja välismaist kompetentsi. Kuid erinevalt 19. sajandi Taist keeldus Iraak Wall Streeti ja Londoni sõjalisele ähvardusele koheselt kapituleeruma, millele järgnevalt tegid imperialistid oma ähvardused teoks nagu Briti Impeeriumi “vanadel headel” hiilgeaegadel.
http://decivitate.ee/?news_id=1774
Kui nüüd Eesti poolt vaadata siis on juba mitmel korral poolvägisi püütud oma peremeestel maha parseldada Põlevkiviga seotud ettevõtmisi põhjendusega et ameeriklastel oleks siin oma varasid kaitsta nn NATO raames. Rääkimata pankade sunderastamisest rootslastel koos õigusega kogu kasum maksuvabalt välja viia ja mitte ainult pankade kasum vaid kõikide välisettevõtete siin teenitud kasum. Oleme veel allaheitlikum kui Iraak, ilma pauguta röövimiseks rahaga vallutatud maa
Abi
