Tervitused Uurijatele.
Tervitused Levisele
Loomulikult ei saa me inimese silmadest tuleva informatsiooni ja televisiooni kaadri sageduse vahele tõmmata staatilist võrdusmärki ! Inimese nii nimetatud pilt mida ta "näeb" pannakse kokku aju tagumises kortektsis reaalse ja mineviku fragmentidest. Inimese nägemisele kulub ajus kõige suurem osa energiast ! Viimastel aastatel on teadus seal palju avastanud ja kaardistanud, kuid seal on palju veel tundmatuid alasid, nagu ka terves ajus. Me teame, et kriisi hetkel tõstetakse silmadest siseneva fotode ehk piltide analüüsi tihedust. Murdosa sekundis tehakse nüüd suuremal hulgal siseneva pildi omavahelist võrdlus analüüsi. Sellistel hetkedel nagu näiteks autoavariist pääsenud kirjeldab, et ta jõudis mitu versiooni läbi mõelda ennem, kui tegi päästva manöövri jne..
Need on aga erand juhtumid ja see ei ole energeetiliselt eriti pikalt võimalik, neoronid saavad sellise forseeringu juures otsa ainest mis saadab elektriimpulsi ühelt neoronilt teisele. Sellest on ka välja arvestatud mis on keskmine kogus tava situatsioonis ajus pildi analüüsimise taktsagedus/energia tarve.
Julgelt väidan, et 24 kaadrit sekundis on see kogus pilte mida iga inimene suudab näha, kuna see muudab ümbritseva keskkonnas oleva asja meie jaoks sujuvaks liikumiseks. Inimesed kes näevad igapäevaselt rohkem kaadreid sekundis on "supperhumans" kategoorias, eraldi on aga haigus, kus inimene näeb vähem kaadreid sekundis ja see on paras tragöödia, kuna meile kulgev sujuv elu on temal hakkiv õudus.
Tõsi kõik see aga ei puutu Häädemeeste juurde
Kulgeme
Tacian