Vabamüürlus ja EELK

Wilholmensis - hästi välja toodud punktid. Mõne kalla võiks norida, mõnda laiendada ja täpsustada aga see ei muuda suuresti tulemust. Inimesed tahavad stabiilsust ja selgust. Sajandeid pakkus seda kirik - olenemata sellest kellele kui palju see asi meeldib või mitte. Viimasel ajal meenutab kirik (ja mitte ainult luterlik) hambutut kobrast kes üritab tammi ehitada. On võimalused - meedia ja kogudused, kuid kõik jäetakse kasutamata. Inimesed tunnetavad kui asi on "surnud" - kes rohkem kes vähem ja laibaga ühes majas eriti olla ei tahaks.
Samas oleks just kirikul palju potentsiaali praeguse ühiskonna "puhastamisel" ja suunamisel, ning pakkuda inimestele nii stabiilusst kui selgust. Küsimus on aga selles miks seda ei tehta? Kas suurest rumalusest ehk seal pole mitte ühtegi inimest kes aru ei saa mis ühiskonnas toimub ja lihtsalt ignoreerivad kõike seda? Seda on raske uskuda kui kuulata mõne usutegelase(ste) sõnavõtta - neist õhkub arusaamist ja kindlust. Nüüd küsimus - kindlust mille suhtes? Viimase saja aasta (ei roni liiga kaugele tagasi - läheks nati segasemaks) on kirik saaginud oksa millel ta ise istub. Meenutagem 1917a revolutsiooni Venemaal kus maailma kirikud - mis ja kes seda tegid ei olnud saladus - sisuliselt vaikisid ja lasid sellel suurel tapatalgul toimuda. Need üksikud "isad" kes midagi rääkisid (hoobilt meenub üks USAst ja teine Leedust) kas tasalülitati või surid nad kahtlastel asjaoludel. Enamustel aga keelas kirik "suud pruukida". See näitab, et selle struktuuri tasalülitamine algas juba üsna varakult ja "jalg oli ukse vahel" päris pikalt. Kui pikalt võime debateerida aga see ei muuda asja tulemust - jällegi.