Vabamüürlus ja EELK

Täpsustan:
Luterliku teoloogia pankrot: sahkerdamine poliitikaga, dogmaatika sekuleeriv käsitus, demonoloogia osa on täiesti välja jäetud ja seda võetakse kui lihtsalt ajaloolist paradoksi, samas pole luterlikus teoloogias enam ruumi antud dogmadele, mis distsiplineeriks inimesi nende uskumustes. Piibliteoloogia vaba kasutamine, inimhinge käsitusest kaugenemine, piht on muudetud formaalsuseks ja seega distantseerumine indiviidist. Vaimuliku-kiriku ja indiviidi kontakt toimub vaid pühapäeval, luterlikud jumalateenistused passiivsed, kuigi nüüd on hakatud koguduseliikme aktiivsust ergutama missadel, on see rohkem katoliku liturgia järelahvimine, lõpptulemus on see, et liturgiline element pole enam ei luterlik ega ka katolik.
Väliselt on sellist allakäiku lihtsam näha, õigemini selle tulemust: kirikud tühjenevad, eriti maakirikud, mis on täitsa sulgemise äärel, vaimulikkonna laiskus, passiivsus ja siseintriigid, luterliku kiriku üliharv kaasarääkivus ühiskonna päevakordadel, ülim liberaalsus jne. Luterlik kirik magas oma võimalused maha 1990ndate alguses, nüüd on ühiskonna sabassörkija, kui sedagi. Kirikumuusikas pole üldse mingit arengut peale vigase lauluraamatu kordustrüki väljaandmise 90ndate alguses.