Vee-alused püramiidid ja teised vee-alused huvitavad leiud

(31-10-2013 12:29 )Müstik Kirjutas:  Teadlased avastasid ookeanipõhja kadunud iidse mandri osi.

Delfi kirjutab, et värskelt avaldatud uurimuse järgi on India ookeani põhjas, Mauritiuse saare (pildil) juures iidse superkontinendi osad. Teadlaste sõnul leiti tõendid maismaast, mis eksisteeris kaks miljardit kuni 85 miljonit aastat tagasi. Maariba, mida teadlased nimetavad Mauritiaks, lagunes ja kadus ookeani, kui tänapäevane maailm kuju võtma hakkas.

Umbes 750 miljonit aastat tagasi oli kogu maismaa üks suur kontinent nimega Rodinia ning India ja Madagaskar olid kunagi kõrvuti. Nüüd usuvad teadlased, et on leidnud selle mandri osa, mida nimetatakse mikrokontinendiks, ja mis asus Madagaskari ja India vahel. Sellisele järeldusele tuldi liivaterade uurimisel Mauritiuse randadel.

Lisaks norrakatele võtsid uurimusest osa Saksamaa, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika teadlased. Ajakirjanikud uurisid neilt ka võimaluse kohta, kas kadunud maa võis olla Atlantis, Lemuuria või Mu, kuid teadlased arvasid, et sel teemal on veel liiga vara spekuleerida.

http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...mandri-osi

Telegram on ikka üks väärt kirjandus.

Tsitaat:Merepõhja vajunud mandrid pole ainult muinasjutt. Ühe sellise jäänused asuvad India ookeanis Mauritiuse saare ümbruses, näitas Oslo ülikooli uurimus.
Maa gravitatsiooni mõõtvatele geoloogidele on teada, et maakoor India ookeani põhjas on kummaliselt paks. Tavapärase 5 kuni 10 kilomeetri asemel ulatub maakoore paksus seal kohati 30 kilomeetrini. See viis Bjørn Jamtveiti ja Trond Torsviki mõtteni, et merepõhjas võivad peituda kunagise mandri jäänused.
Kadunud kontinendi jälitamiseks taastasid uurijad arvutisimulatsiooniga iidse laamade liikumise. Mudeli põhjal selgus, et kõik ebatavaliselt suure raskusjõuga ning tüseda maakoorega alad paiknesid umbes 90 miljonit aastat tagasi koos ühes piirkonnas.
Üks paks maakooreala asub Mauritiuse lähedal, kuid vulkaaniline saar on palju noorem. Selle vanimad kivimid on kõigest 9 miljoni aasta vanused.
Seepärast otsustasid geoloogid uurida Mauritiuse rannaliivas leiduvaid tsirkoone – vastupidavaid tsirkooniumsilikaadi terakesi. Uurimine näitas, et tsirkoonid tekkisid vähemalt 660 miljonit aastat tagasi. Üks neist oli koguni 1,97 miljardit aastat vana.
Teadlaste arvates pärinevadki tsirkoonid saarealuses merepõhjas asuvast kontinentaalsest maakoorest. See on jäänus kunagisest tillukesest mandrist, mis asus koos praeguse India, Madagaskari ja Seišellidega. Maatükk kadus merepõhja umbes 85 miljonit aastat tagasi, kui tema naabrid alustasid liikumist oma praegustele asukohtadele.
Tsirkoonid vabanesid ilmselt vulkaanipursetel ja tõusid Mauritiuse pinnale üsna hiljuti. Terakeste sattumine saarele muul moel on väetõenäoline. Mauritiusele kõige lähem koht, kus paljandub sobiva koostisega maakoor on tuhande kilomeetri kaugusel Madagaskaril. Tuulega levimiseks on tsirkoonid liiga suured ja rasked.
Torsviki ettepanekul võiks iidne manner kanda Mauritia nime. Selle killukesi võib India ookeani põhjas olla veel. Nende asukohta aitavad avastada ainult merepõhja täpsed uuringud ja kivimite koostise analüüs.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.