Stalini terror, Stalin II maailmasõda ja liitlased

(05-08-2013 19:34 )Faraday Kirjutas:  Tervisehäirete tõttu lahkus Barclay de Tolly viimaks sõjaväest ning asus oma Jõgeveste mõisa. Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57-aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kaugusel asuvas Stilizini mõisas Ida-Preisimaal (praegu Nagornõi asula, Tšernjahhovski rajoon, Kaliningradi oblast). Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga balsameeriti ja toodi Jõgevestele, kus ta maeti perekonna hauakambrisse.
2011. aasta suvel lõhkusid vandaalid Tšernjahhovski rajoonis asuva monumendi aluse ning saagisid maha piirdeaia. Ajaloolaste arvates oli vandaalide eesmärgiks leida monumendi jalamisse valatud hõbeanum väejuhi südamega. Asjatundjate hinnangul ei ihaldatud mitte hõbenõud, vaid selle sisu, mille eest Napoleoni-temaatika huvilised on nõus maksma suurt raha. Kas anum südamega ka tõepoolest kätte saadi on ebaselge, selle väljaselgitamiseks on vaja teostada kallis ajaloolis-arhitektuuriline ekspertiis.

Sõjaajaloo huvilistele.
Kuidas Venemaa keiser 1814. aastal Pariisi ära võttis... Lahingut juhtis Barclay de Tolly.

Venemaa ajalooteadus sellele sündmusele eriti suurt tähelepanu ei osuta, sest heroiseerimist leiab ikka nn 1812. aasta Isamaasõda, mitte niivõrd üleilmne sõda Napoleoni-Prantsusmaa vastu, milles Venemaa osales ju aastail 1799-1815

Pariisi lahingus 30.-31 märtsil 1814 juhtis liitlaste tegevust nimelt Michael Andreas Barclay de Tolly, Kuramaalt pärit Vene sõjaväelane, kellele kuulus abielu kaudu ka Eestis asuv Jõgeveste mõis. Pariisi lahingu võidu tõttu teenis Barclay de Tolly välja kindralfeldmarssali auastme, 1815. aastal ka vürstitiitli, enamik eestlasi teab teda aga 1848. aastal Tartusse püstitatud monumendi kaudu. 1818. aastal Preisimaal surnud Barclay de Tolly surnukeha maetigi Jõgevestele.

http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/kuida...d=77075822